KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 3. juuni 2021

) § 70). Samuti on kostjal olnud võimalik Coop Finants AS tahteavalduste sisuga tutvuda. Seega lõppes väikelaenuleping L04334 võlausaldaja poolt ülesütlemisteate elektroonilise kättetoimetamisega kostjale

1. novembril
2. Hageja esitatud e-tähtkirja teatistest nähtuvalt on
3. novembri 2019 ülesütlemise hoiatus kostjale saadetud
4. novembril 2019 kell 14.37 ja
5. novembri 2019 lepingu ülesütlemise teade
6. novembril 2019 kell 13.50 e-posti aadressile XXX@hotmail.com. Kostja ei ole teateid ID-kaardiga vastu võtnud. Samas on laenulepingu ülesütlemise teatis edastatud kostjale uuesti
7. detsembril 2019 samale e-posti aadressile, millelt kostja vastas, et soovib enammakstud summa tagastamist.
8. veebruari 2019 laenulepingust nähtuvalt on kostja e-posti aadressiks märgitud XXX@hotmail.com. Ka praeguses asjas on kostja esindaja esitatud menetlusdokumentidel märgitud kostja e-posti aadressiks XXX@hotmail.com. Kohtule ei nähtu, et kostja kontaktandmed oleksid muutunud või et pank oleks edastanud teateid kostjale e-posti aadressil, mida kostja ei kasuta. Põhjendamatud on kostja etteheited nõude hagejale loovutamise osas. Hageja on tõendanud
9. novembri 2019 ülesütlemisteate ja nõude loovutamise teate kostjale edastamist.
10. novembri 2019 ülesütlemisteates on kostjale teatatud, et „AS Coop Finants loovutas
11. novembri 2019 lepingulise võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktiva Finants OÜ-le keda esindab nõuete sissenõudmises Julianus Inkasso OÜ“. Lisaks on hageja kohtule esitanud Coop Finants AS kinnituskirja nõude loovutamise kohta hagejale
12. novembril
13. Nimetatud dokumentide õigsuses ei ole alust kahelda.

§ 79järgi ei pidanud 28.

novembri 2019 teatis olema omakäeliselt allkirjastatud ja samuti ei eelda nõude loovutamine kostja nõusolekut. Seega on väikelaenulepingust L04334 tulenevad nõuded

1. novembril 2019 loovutatud hagejale. Kostja on laenulepingu ülesütlemisteate ja nõude loovutamise teate kätte saanud ka praeguses menetluses. Hageja on piisavalt selgitanud intressinõude 275,85 euro kujunemist. Ka hageja viivisenõue on põhjendatud. Viivise nõudmine määraga 19,9% ei ole vastuolus VÕS § 415 lg-ga
2. Samuti ei esine asjaolusid, mis viitaks viivisekokkuleppe tühisusele või vastuolule hea usu põhimõttega. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse vähendada sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgse viivise määrani. Kostja võlgnevus muutus sissenõutavaks
3. a lõpus ning on tõendamata, et kostja on võla tasumiseks pingutusi teinud. Ei nähtu, et kostja oleks märkimisväärses ulatuses võlga vähendanud. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületa kordades põhinõuet. Samas tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Hageja ei ole sellist kahju tõendanud, mistõttu mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõla ulatuses. Seega on hageja hagis I esitatud nõudeid kostja vastu tõendanud. Mh ei ole kostja põhivõla suurusele ega lepingu haldustasu nõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus rahuldas hagi I. 7.
4. Kohus selgitas hagi II osas järgmist. Vaidlus puudub, et kostja sõlmis Placet Group OÜga
5. septembril 2017 krediidikonto lepingu KK3181716 laenulimiidiga 1300 eurot ja laenulimiidi muudatused kuni 5000 eurot. Kostja on võtnud välja krediiti 6800 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokkulepitud maksegraafikute alusel, mis muutusid igakordse krediidi väljavõtmisega. Kostja põhiosa võlgnevus on 4993,62 eurot. Placet Group OÜ saatis
6. oktoobril 2019 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Placet Group OÜ loovutas
7. novembril 2019 nõude kostja vastu hagejale. 5

§ 70). Placet Group OÜ edastas 25.

oktoobri 2019 laenulepingu ülesütlemise teate postiga aadressile XXX, Tartu. Samuti on laenuandja portaal

1. oktoobril 2019 edastanud kostjale e-kirjaga teate võlgnevuse kohta.
2. septembri 2017 sõlmitud lepingust ja ka lepingu muudatustest nähtuvalt on kostja e-posti aadressiks märgitud XXX@hotmail.com. Ka praeguses asjas on kostja esindaja esitatud menetlusdokumentidel märgitud kostja e-posti aadressiks XXX@hotmail.com. Kohtule ei nähtu, et kostja kontaktandmed oleksid muutunud või et krediidiandja oleks edastanud teateid kostjale e-posti aadressil, mida kostja ei kasuta. Hageja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt on kostja samalt e-maili aadressilt
3. detsembril 2019 esitanud päringu Julianus Inkasso OÜ-le seoses tema vastu esitatud nõuetega, mille vastuseks on mh märgitud ka praegune nõue. Asjaolu, et kostjale kuulunud kinnistu aadressil XXX, Tartu oli
4. a-l müügis, et tähenda, et kostja ei saanud talle sellele aadressile edastatud teateid kätte. Kostja enda esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli kostja kinnistu omanik vähemalt kuni
5. detsembrini
6. Kostjal on olnud võimalik Placet Group OÜ tahteavalduste sisuga tutvuda, seda nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. Seega lõppes krediidikonto leping KK3181716 võlausaldajapoolse ülesütlemisteate elektroonilise kättetoimetamisega kostjale
7. oktoobril
8. Kohus luges laenuandja portaali
9. novembri 2019 nõude loovutamise teate ja Placet Group OÜ nõude loovutamise kinnituskirjaga tõendatuks, et krediidikonto lepingust KK3181716 tulenevad nõuded on
10. novembril 2019 loovutatud hagejale.

§ 79järgi ei pea 12.

novembri 2019 teatis olema omakäeliselt allkirjastatud ja samuti ei eelda nõude loovutamine kostja nõusolekut. Lisaks on kostja laenulepingu ülesütlemise teate ja nõude loovutamise teate kätte saanud praeguse menetluse raames. Krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning tegutses kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hageja esitas kohtule menetluses andmed, mille põhjal hinnati kostja krediidivõimet: isikusamasuse tuvastamise ankeet ja kostja konto väljavõtted. Samuti on teostatud piisavalt põhjalik krediidianalüüs. Hageja märkis, et krediidiandja arvestas kostja taotluses esitatud teabega, kontrollis avalikke andmebaase, maksehäireregistrit, kostja finantsseisu, võimalikke kohtutäiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud konto väljavõttelt. Kostja märkis laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks kahelt tööandjalt 2300 eurot ja pensioni 570 eurot ning igakuisteks 6

§ 70alusel.

Riigikohtu praktika järgi ei saa ülesütlemise teate kättetoimetamisel kohaldada

§-i

1. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et seadusega kooskõlas olevaks ega kehtivaks ei saa pidada krediidiasutuse kasutatavat tüüptingimust, mis paneb igasuguse krediidiasutuse saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu. Kuna hageja ei ole tõendanud
2. novembri
3. a ülesütlemise teate kostjale kättetoimetamist, ei ole ülesütlemine kehtiv. Seega ei ole ka lepingust tulenev põhinõude jääk hagis näidatud ulatuses sissenõutavaks muutunud. Kohus on väljamõistetud intressi arvestanud üksnes hageja selgituste pinnalt. Samas ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Veelgi enam ei ole lepingulise esindaja seletustel tõendi jõudu. Seega ei ole vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud ka intressinõude osas. 7

§ 70alusel kätte toimetanud.

Riigikohtu praktika järgi ei saa ülesütlemise teate kättetoimetamisele kohaldada

§-i

1. Seega ei saanud lugeda ülesütlemisteadet kostjale kättetoimetatuks põhjusel, et kostja on ise varasemalt viidatud e-posti aadressi kasutanud. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et seadusega kooskõlas olevaks ega kehtivaks ei saa pidada tüüptingimust, mis paneb igasuguse krediidiasutuse saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu. Kohus on materiaalõigust vääralt kohaldades ja tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et Placet Group OÜ ei ole krediidiandjana vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja ei ole hinnanud nõuetekohaselt krediidivõimelisust ega selgitanud välja kostja majanduslikku olukorda ei lepingu sõlmimisel ega ka krediidilimiidi suurendamisel. Hageja esitatud tõendid ei kinnita vastupidist. Samuti pole maakohus kostja
2. novembri 2020 menetlusdokumendis esitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväiteid analüüsinud ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Kohus on ekslikult krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tuvastanud hageja selgituste pinnalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all antud seletus. Seega ei saanud kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Lisaks ei ole lepingulise esindaja seletustel tõendi jõudu. Kohus on vääralt järeldanud, et kostja ei ole esitanud laenuandjale täielikku teavet ning on varjanud laenuandja ees oma varalisi kohustusi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja on krediidiandja ees teavet varjanud. Kui kohus pidas teabe varjamiseks kostja esindaja koostatud Exceli tabelit ning selles märgitud kostja muid kohustusi, siis kostja pole ka seda teavet krediidiandja ees varjanud. Exceli tabel on koostatud kostja nende kontode pinnalt, mis olid krediidiandjal olemas krediidiotsuse tegemise hetkel. Kostja koostas Exceli tabeli ülevaatlikkuse huvides selgitamaks, et laenuandja krediidivõimelisuse analüüsist ei nähtu, kas krediidiandja on neid kohustusi, mis kostja konto väljavõtetelt nähtuvad, krediidikontolepingu sõlmimisel ja krediidikontolepingu alusel krediidilimiidi suurendamisel arvesse võtnud. Kuivõrd kohus on vääralt tuvastanud, et krediidiandja pole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, on kohus ka vääralt järeldanud, et kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue. Kohus on väljamõistetud intressi arvestanud üksnes hageja selgituste pinnalt, kuid nagu kostja eelnevalt selgitas, siis ei saa kohus tõendi jõudu anda hageja lepingulise esindaja menetlusdokumentides esitatud selgitustele. Seetõttu pole otsus seaduslik ja põhjendatud ka väljamõistetud intressinõude osas. Kohus on vääralt järeldanud, et Placet Group OÜ-ga sõlmitud lepingu viivisemäär 39,99% aastas pole ebamõistlikult kõrge või tüüptingimusena tühine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu praktika järgi on tarbijaga sõlmitud laenulepingu mõistlik viivisemäär kuni 24% aastas. Lisaks on alusetu kohtu järeldus, et kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse viivisenõude suurust vähendada. Esiteks vaidlevad pooled, kas võlgnevus on sissenõutavaks muutunud. Teiseks, isegi kui võlgnevus on sissenõutavaks muutunud, ei mõjuta see fakt viivisemäära vähendamise vajadust. Kolmandaks, kohus leiab, et 8

§ 69, mitte § 70 kohaselt.

Samas on ringkonnakohtu hinnangul hageja tõendanud seda, et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Ringkonnakohus märgib, et ka

§ 69

ei nõua seda, et tahteavalduse kättesaamise eeldusena peaks saaja kättesaamist kinnitama.

1. Hageja on hagis I esitatud nõude kohta esitanud tõendid, millest nähtuvalt on kostjale ülesütlemisavaldus saadetud e-tähtkirjana kostja lepingus märgitud e-posti aadressile. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esitatud fotofailidest ei nähtu aadress, kuhu kirjad saadeti. Hageja
2. oktoobri 2020 seisukoha lisast 3 nähtub selgelt, et ülesütlemisavaldus on saadetud kostja e-posti aadressile. Samuti on hageja esitanud algse võlausaldaja ja kostja ekirjavahetuse, millest nähtub, et võlausaldaja on kostjale ülesütlemisavalduse uuesti saatnud
3. detsembril
4. Kostja on sellele kirjale vastanud, millest järeldub selgelt, et ta on kirja ka kätte saanud. Igal juhul on kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud praeguses menetluses koos hagiga.
5. Hagis II esitatud nõude kohta on hageja esitanud kohtule
6. oktoobri 2019 e-kirja, millega kostjale lepingu ülesütlemisavaldus saadeti. Samuti on hageja esitanud poolte e-kirjavahetuse
7. a lõpust ja
8. a algusest, millest võib järeldada, et kostja oli teadlik lepingu ülesütlemisest ja enda võlast. Igal juhul on kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud praeguses menetluses koos hagiga.
9. Põhjendamatud on ka kostja vastuväited maakohtu otsuses sisalduvale intressiarvutusele. Hageja on hagis I välja toonud, et kostja jättis enne lepingu ülesütlemist tasumata lepingujärgses maksegraafikus toodud 6.–
10. osamakse. Hagis II on hageja välja toonud, et kostja on jätnud tasumata maksegraafikujärgsed 1.–
11. osamakse. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks need osamaksed tasunud. Liites hagi I aluseks oleva laenulepingu maksegraafikus toodud 6.–
12. osamakse intressi suurused, on summaks 275,85 eurot, st summa, milles maakohus hageja intressinõude hagi I alusel rahuldas. Liites hagi II aluseks oleva lepingu maksegraafikus toodud 1.–
13. osamakse intressi suurused, on summaks 500,85 eurot, st summa, milles maakohus hageja intressinõude hagi II alusel rahuldas.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja viivisenõuded on põhjendanud. Hageja on nõudnud mõlemas hagis kuni hagi esitamiseni viivist määras, mis vastab lepingutes kokkulepitud intressimäärale. Tegemist on VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgse viivisemääraga. Seega ei ole see vastuolus VÕS § 415 lg-ga
15. Samuti ei ole oluline, kas viivisemäär tuleneb tüüptingimustest, kuivõrd ka sellise tüüptingimuse 9