lg 1 ja § 121 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Pavel Ratušnenko, isikukood 38707030302, elukoht xxx, xxx kodakondsus xxx, emakeel xxx keel, töökoht X OY asukohaga xxx, varem karistamata Tõkendid Pavel Ratušnenko suhtes tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 ning § 309 lg 3, § 310 ja § 313 maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Pavel Ratušnenko
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistuseks mõista temale vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Süüdi tunnistada Pavel Ratušnenko
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistuseks mõista temale vangistus 5 (viis) kuud. 3.
lg 1 alusel suurendades üksikkaristusest raskemat mõista Pavel Ratušnenkole liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1-21-204 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Pavel Ratušnenkole mõistetavat vangistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud. 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Pavel Ratušnenko ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so 12.05.
) § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 18.05.2018 kella 20.28 paiku xxx asuva X parklas lõi A. V.i jalust maha, misjärel lõi korduvalt jalaga A. V.ile näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, nimelt pindmised verevalumid ja turse pea, kaela, parema õla, põlve ja käelaba piirkonnas, kriimustuse põsel, marrastused paremal küljel, peas vasaku kõrva kohal ja pealael, vasakpoolsel ülaseljal, alaseljal keskel, vasakul põlvel, samuti kaheksa hamba mikromõrad ja lõikeservade kildmurrud koos igemete tursega. Sellega pani Pavel Ratušnenko toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, so
Kohtumenetluse käik Harju Maakohtu 22. jaanuar 2021 kohtumäärusega anti Pavel Ratušnenko kohtu alla
Samuti võeti menetlusse kannatanu A. V.i 07.11.2018 esitatud tsiviilhagi varalise kahju 6007,95 euro ja mittevaralise kahju 1000 euro nõudes ning A. V.i esindaja A. V. poolt 02.12.2019 tsiviilhagi täiendus menetluskulude 500 euro nõudes. Kriminaalasja arutati lühimenetluses 13. aprill 2021 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil taotles prokurör süüdistusakti punktis 15 loetletud tõendite avaldatuks lugemist. 3 / 27 1-21-204 Süüdistusakti punktis 15 on loetletud kriminaalasjas kogutud tõendid, mis prokuratuuri hinnangul tõendavad Pavel Ratušnenkole esitatud süüdistust. Kaitsja nõustus prokuröri ettepanekuga. Seega olid kohtuistungil kohtumenetluse pooled üksmeelel, et süüdistusaktis loetletud tõendid võib kohtumenetluses lugeda avaldatuks vastuväiteid tõendite lubatavuse osas ei olnud. Pavel Ratušnenko, kes osales kohtuistungil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 236 lg 3 alusel videosilla vahendusel, tunnistas end temale esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi. Ta tunnistas kehalist väärkohtlemist ja osaliselt esimese episoodi ähvardamist. Ta ei tunnistanud ähvardamist. Pavel Ratušnenko oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Tsiviilhagi osas leidis, et see on osaliselt põhjendatud. Pavel Ratušnenko avaldas, et enda süüd ta ei eita ning ta ei õigusta oma tegevust, et A. V.it lõi, kuid püüdis teda lihtsalt veenda, et saada oma raha. Ta püüdis temaga enne normaalselt rääkida. Ta kahetseb, et selliselt käitus. Pavel Ratušnenko nõustus hambaravi hüvitama, kuid ainult nende hammaste eest, mis ta katki lõi. Prokurör taotles Pavel Ratušnenko süüdi tunnistamist § 120 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud,
Liitkaristuseks taotles prokurör karistuste suurendamise teel 6 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, 4 kuuni. Prokurör leidis, et karistust ei tuleks täielikult täitmisele pöörata, kui Pavel Ratušnenko ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti leidis prokurör, et Pavel Ratušnenkolt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud, mida võimaldada temal maksta ositi aasta jooksul. Tsiviilhagi osas leidis prokurör, et see on põhjendatud, kuivõrd Pavel Ratušnenko on oma süülise käitumisega tekitanud kannatanule kahju. Mittevaraline kahju on kooskõlas Riigikohtu analüüsis mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes toodud summadega. Ka rikutud riiete maksumus on põhjendatud ostutšekiga. Samas viitas prokurör, et kannatanu tsiviilhagi menetluskulude osas ei ole viidatud menetluskulude nimekirjas, kust summa kujunemine nähtuks. Kaitsja vaidles prokuröri seisukohtadele osaliselt vastu ning leidis, et 10.05.2018 ei ole ähvardamine aset leidnud, sest Pavel Ratušnenko võttis autost kurika ja lähenes sellega kannatanule ning A. T. kohe sekkus, misjärel Pavel Ratušnenko kohe taltus ja pani kurika autosse tagasi. Kannatanu poolt noaga vehkimine viitab juba sellele, et kannatanu ei olnud hirmu elu ja tervise pärast. Kannatanu leidis, et tema käitumisele raha mitte maksta on õigustus ja ta oli valmis Pavel Ratušnenkot noaga ründama. Isik, kes tunneb reaalset hirmu elu ja tervise pärast, ei tule kohtumistele, ei pea läbirääkimisi telefoniga, ei võta kaasa nuga, ei vehi sellega. Need asjaolud kinnitavad, et reaalset ohtu ja hirmu kannatanu ei tundnud. Kaitsja hinnangul oli Pavel Ratušnenkol kurikas kaasas enesekaitseks, sest töötas taksojuhina. Kaitsja leiab, et kurikat saab seostada hirmutamisena, et süüdistatav lõhub kannatanu autot. Kui süüdistatav oleks ähvardanud kannatanut kahjustada tema tervist ja elu, siis selles osas oleks seda väidet kinnitanud ka tunnistajad T., kuid seda nad ei teinud. Ka videolt ei ole näha liigutusi, et teha järeldusi, et mitte autot ei hakata puruks peksma, vaid kannatanut. 18.05.2018 episoodi osas leiab kaitsja, et tõesti Pavel Ratušnenko reageeris üle ning süüdistus kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatav seda tunnistab, kuid sellele aitas kaasa kannatanu joobeseisund. Kaitsja leiab kokkuvõtvalt, et kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed. Kaitsja hinnangul on kannatanu ütlused ka joobe tõttu ebausaldusväärsused. Kui kannatanu saabus Põhja Regionaalhaiglasse (PERH) 19.05.2018 kell 00.26 ja talle tehti esmaülevaatus, siis ta väitis, et on alkoholi tarvitanud pärast sündmust. Sündmus juhtus 18.05.2018 kella 20.00 paiku. Politseisse helistasid nii kannatanu kui süüdistatav. Süüdistatav nägi vahetult enne sündmust kannatanut autoga sõitmas Toompuiesteel ja helistas kannatanule kohe, et kohtuda. Kui politsei oli sündmuskohale jõudnud kell 20.58, teostas politsei nii kannatanu kui süüdistatava alkoholi kontrolli. Kannatanul tuvastati joove 0,58 mg/l ja 4 / 27 1-21-204 süüdistatav oli kaine. Kannatanu haigusloos 19.05.2018 kell 00.52 väidab kannatanu, et tarvitas alkoholi pärast sündmust. Kaitsja leiab, et on väga ebatõenäoline, et sel ajal kui politsei viis kannatanut jaoskonda, lubas politsei kannatanut tarvitada alkoholi määral, mis tekitas joobe 0,58 mg/l. Selline asjaolude käsitlus viitab ilmselgelt sellele, milline on kannatanu arusaam sündmustest ja mil moel lahendada vaidlusi. Et isikul oli joove olukorras, kus ta sõitis autoga, kinnitab samuti kannatanu arusaama. Seega on kannatanu valetanud, samas puudub vaidlus, et süüdistatav kannatanut korduvalt lõi. Süüdistatav kinnitas, et käitus valesti ja kahetseb seda väga. Kaitsja hinnangul seisab põhiline vaidlus selles, kas tsiviilhagi on põhjendatud. Kannatanu väidab, et sündmuse tagajärjel on tal tekkinud kaheksa hamba killulised murrud, mis tuleb süüdistataval hüvitada. Isiku läbivaatuse protokolli fotol number kaks on näha kannatanu hammaste ülemine rida, kus on näha hammaste nurkade killulised murrud. Seega puudub nende hammaste osas vaidlus. Kuid vaidlus on hammaste alumise rea kahjustamise küsimuses, kuna isiku läbivaatuse protokolli fotol number kolm on näha väidetavalt alumise rea kahjustused. Esimestel hammastel on näha ilmselgelt kulumise jälgi, hambad on pruuni pinnaga, mis viitab, et kannatanu alumise rea esimesed hambad olid kulunud enne 18.05.2018. Objektiivselt ei ole võimalik, et löögi tagajärjel murduvad hambad vertikaalselt sirgjooneliselt ja tunni vältel muutuvad hamba murdekohad tumepruuniks. Hambad on nii seest kui väljast valged. Hambaravi pakkumisest 01.06.2018 nähtub, milliseid protseduure peaks tegema, et rahuldada kannatanu soovi parandada kõik oma hambad. X Hambaravi on kannatanu soovi peale ka esitanud pakkumise. Kannatanu on rääkinud kohtueelses menetluses, et tal on kahjustatud neli hammast, kuid 01.06.2018 on kannatanu soov hammaste parandamiseks juba suurenenud. Kaitsjal on arusaadav kannatanu soov parandada hambad süüdistatava hüvitise eest, kuid kaheksa hamba parandamine on põhjendamatu ning põhjendatud on üksnes nelja hamba parandamine, kuna üksnes nelja hamba kahjustamises on Pavel Ratušnenko ennast süüdi tunnistanud. Hammaste murdumine on põhjendatud ekspertiisiaktiga, kus nimetatakse, et kahjustused võisid olla tekkinud 18.05.2018 sündmuste ajal ning selles osas on ekspertiisiakt puudulik. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav ega võimalik. Pavel Ratušnenko on märkinud kohtueelses menetluses, et kannatanu on väljendanud oma hammaste halba seisundit ning tema ütlustes ei ole põhjust kahelda ja isiku läbivaatuse protokoll kinnitab seda. Samuti kinnitab kannatanu poolt varem nimetatud valetamine, et kannatanu ütlused oma hammaste seisukorra osas ei pruugi olla tõesed. Tsiviilhagi varalise kahju osas on põhjendatud pooles ulatuses ehk 3000 eurot. Mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu, kuna ähvardamine materjalide põhjal ei toimunud. Kannatanu, kes osales kohtuistungil KrMS § 236 lg 3 alusel videosilla vahendusel, loobus istungil enda esindajast, avaldades, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde, kõik materjalid on ta esitanud kohtule, seal on ka selgitus ning lisada ei ole tal midagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus käsitleb esmalt Pavel Ratušnenkole esitatud süüdistust
lg 1 järgi (I) ning esitatud süüdistust
Seejärel lahendab kohus A. V.i poolt esitatud tsiviilhagi (III) ja peatub Pavel Ratušnenkole mõistetaval karistusel (IV). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (V). I 5 / 27 1-21-204 Süüdistus
lg 1 järgi
järgi on kuriteoga karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumisega või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseisu moodustab spetsiifiline tegu ähvardamine, millega teadvustatakse kahju tekitamise kavatsust, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Õiguskirjanduses on selgitatud (
K 2015, lk 481), et teadvustamine võib toimuda suuliselt või kirjalikult, kuid ka konkludentselt ehk teoga, millest kahju tekitamist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel juhindub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosuss. Kohus asub seisukohale, et Pavel Ratušnenko süü ähvardamise toimepanemises on tõendamist leidnud. Pavel Ratušnenko poolt toimepandud kuritegude objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. 10.05.2018 episood Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Pavel Ratušnenko ja A. V. kohtusid 10.05.2018 kella 15.14 paiku xxx ehitusobjekti juures. Vaidlus seisneb selles, kas Pavel Ratušnenko ähvardas A. V.it tervisekahjustuse tekitamisega ning kas A. V.il oli alust karta ähvarduse täideviimist. Pavel Ratušnenko 19.10.2018 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt võttis ta 10.05.2018 ehitusobjekti juures oma sõiduautost pesapalli kurika selleks, et hirmutada A. V.it. Ta soovis mõjutada teda sel moel, et ta mõtleks ümber ja maksaks temale lubatud summa tehtud töö eest. /…/ Ta palus A.ilt alustada 10.05.2018 tööd hiljem, kella 12.00-st, kuna ei saanud varem tulla. 10.05.2018 helistas A. V. talle ja teatas, et ta võib tööle mitte tulla ja ta võtab tema rahast 500 eurot. Neil tekkis sõnavahetus, mille käigus mõlemad sõimasid üksteist. Ta ütles A.ile, et ta tuleb kohe objektile ja räägib veel temaga. A. V. vastas, et tule ja vaatame, kes kellele seletab. Ta hindas seda väljakutsena. Ta ei plaaninud isegi sõita samal päeval objektile, et A.iga rääkida, kuid mõne aja pärast A. V. helistas temale uuesti ja küsis, kas ta tuleb või mitte. Tema sõnade kohaselt parkis ta oma auto hoone ees. Mõne aja pärast tuli A. V. tema auto juurde. Temaga olid koos T., kes andis A. V.ile tööd ehitusobjektil ja veel mingi tööline. Ta proovis algul rääkida A. V.iga rahulikult, kuid A. V. korrutas, et ei muuda oma meelt ja ei maksa temale kogu summat. Ta läks seetõttu endast välja ja emotsioonide all läks võttis pesapalli kurika, mis tal on autos kaasas enesekaitseks. Ta tahtis A. V.it hirmutada ja lootis, et ta muudab meelt. Kõigepealt läks ta kõrval seisnud A. V.i auto juurde ja ütles, et kui ta ei maksa, siis lööb ta auto puruks. A. vastas selle peale: „Löö puruks!“. Siis ta läks A. V.i juurde ning küsis tema käest, miks ta käitub nagu kondoom ning tõukas teda kätega rindu. A. V. võttis selle peale paremasse kätte ehitusnoa ja hoidis oma parema jala juures. A. tegi temale ettepaneku: „Tee nüüd!“ ja tõmbles tema suunas. Pärast neid sõnu tõstis ta pesapalli kurika oma pea kohale. Ta ütles A.ile, et ta tegutseks, lubades vastuseks kasutada pesapalli kurikat. Nende juttu sekkus kõrval seisnud T., kes kutsus neid mõistusele tagasi ja ütles mitte tegeleda jamadega ehitusobjektil. Pärast seda pööras ta ringi, istus autosse ja sõitis minema (I kd, tlk 91-93). Kannatanu A. V. on andnud 22.05.2018 ütlusi selle kohta, et 10.05.2018 päevasel ajal oli ta tööobjektil xxx. Täpset kellaaega ei mäleta. Ta teostas koos teiste kolleegidega torutöid. Mingi 6 / 27 1-21-204 hetk tuli objektile Pavel Ratušnenko. Temaga oli eelneval päeval kokkulepe, et ta tuleb objektile 10.05.2018 kella 10.00-ks. Õigeks ajaks ta ei ilmunud. Kella 12.00 paiku helistas Pavel temale ise. A. V. ütles talle, et temaga edasist tööd ta ei soovi, kuna Paveli peale ei saa loota. Ta ei käinud tööl korrektselt ja töötas lohakalt. Ta teavitas ka Pavelit, et kuna ta reaalselt tegi tööd vähem, siis ta saab vähem palka. Telefonikõne ajal Pavelile ei meeldinud see, mida A. V. temale ütles ja hakkas rääkima, et kohe tuleb objektile, lööb hambad välja, võtab tervise ära. Pavel jõudis kohale ja helistas temale. Ta läks välja objekti ette koos kolleegide T. T. ja tema isa A. T.ga, kellele oli eelnevalt seletanud, et Pavel on teda ähvardanud. Pavel hakkas talle rahulolematust väljendama selle kohta, et ta saab vähem raha. Ta sõnasõnaliselt ei mäleta nende vestlust, kuid üldjoontes pakkus Pavelile arutada, kui suure osa tööst ta on teinud ja kui palju raha teeninud. Pavel oli ärritunud ning ei olnud nõus, keeldus seda tegemast ja läks närvi. Mingil hetkel võttis Pavel Opel Insigna registreerimisnumbriga XXX salongist juhi kõrvalistuja kohalt pesapallikurika. Ta liikus siis tema sõiduauto Mazda 626 juurde, mis seisis Paveli auto kõrval ja pakkus lüüa tema auto katki. Siis ta suundus A. V.i poole, öeldes, et tahad ma löön su pea puruks ja tõstis mitu korda kätt kurikaga, et teda lüüa. Kui ta oli A. V.i ees kaks meetrit, A. V. võttis pükste taskust ehitusnoa ja näitas seda Pavelile. Ta ütles, et kui ta lööb teda pesapallikurikaga, siis ta on sunnitud ennast kaitsma. Ta täpseid detaile ei mäleta aga mingi hetk pani ehitusnoa tagasi taskusse. Ühel hetkel Pavel lühendas distantsi ja ta astus ning lükkas Pavelit endast eemale. Pavel hakkas sõimama ja pani pesapalli kurika salongi tagasi. Pärast seda tuli ta uuesti ligi ja hakkas teda sõimama ning ähvardama, et annab homseni aega. Lükkab arvesti sisse, siis hakkavad protsendid kasvama, 100 eurot päevas ning kui ta ei maksa, siis võtab temalt tervise ära ning et ta käiks ja vaataks selja taha. A. V. kinnitas, et võttis Paveli ähvardusi reaalse ohuna oma elule ja tervisele (I kd, tlk 68-70). Tunnistajana on 06.09.2018 üle kuulatud A. T., kes viibis 10.05.2018 ehitusobjektil ja nägi vahetult pealt A. V.i ja Pavel Ratušnenko konflikti. Tema ütluste kohaselt olid nad 2018 suve alguses ehitusobjektil x aadressiga xxx ning keset päeva palus A. temal ja T.il olla tema kõrval, kui ta paarimees tuleb temaga ehitusobjektile rääkima. A. ütles, et neil on paarilisega konflikt tehtud töö eest saada oleva raha pärast. A. ütles, et see paariline sõidab sinna kohale ja olevat teda ähvardanud. Meesterahvas parkis auto objektile ning tuli autost välja ja läks kohe A.i juurde. Tema ja T. seisid eemal ja kuulsid, et nad hakkavad omavahel vaidlema ning see paariline oli tige ja agressiivne, tõstis häält. Mingil hetkel läks ta auto juurde ja võttis pesapalli kurika taolise kurika ja läks sellega A.i suunas. Nad läksid siis T.iga ligi, sest tundsid A.ile ohtu. Paariline oli jõudnud juba A.ile päris lähedale, kui A. ütles: „Eks sa siis löö, kui julged!”. Tulles nende juurde ütles ta, et kui ta selle kurikaga mingi liigutuse teeb või lööb A.it, siis läheb asi kurjaks ja küll me jagu saame. Seepeale ta taandus, pani kurika ära autosse ja pärast sõitis minema (I kd, tlk 81-83). Pavel Ratušnenko viibimist xxx ehitusobjektil kinnitab ka äratundmiseks esitamise vaatlusprotokoll, mille kohaselt on A. T. tundnud ära Pavel Ratušnenko, kes temaga koos on ehitusobjektil töötanud ja kes ähvardas A. V.it (I kd, tlk 8486). Tunnistajana on 06.09.2018 ütlusi andnud ka T. T., kes viibis samuti 10.05.2021 ehitusobjektil. Tema ütluste kohaselt olid nad xxx ehitusobjektil, kui A. ütles, et Pavel tuleb temale peksa andma ja mainis ka seda, et neil on raha pärast vaidlus. Tema võttis A.i tööle ja lubas vastava töö eest ühe summa töötasuna. A. kutsus omakorda appi Paveli, kellele ta oli maksnud vähem raha, sest Pavel oli mõned korrad vahele jätnud tööle tulemisega. Pavel tuli autoga ja oli väga tige. Kuna tunnistaja vene keelest hästi aru ei saa, siis täpset jutu sisu ta ei mäleta aga sai niipalju aru, et Pavel ütles, et A. petab teda ja A. selgitas talle, miks ta vähem maksis. Nad pöördusid ka tema poole ja ta nõustus, et A. oli rohkem tööd teinud. Pavel oli ikka kindel, et on petta saanud ja maha ei rahunenud ning mingil hetkel läks auto juurde, võttis sealt metallist kurika ja liikus ähvardava moega A.i poole. Tema mäletamist mööda võttis Pavel kurika kohe juhipoolse ukse taskust, mis tähendab, et see oligi tal kaasa võetud ja selleks valmis pandud. Kui Pavel 7 / 27 1-21-204 liikus A.i poole, siis A. lükkas teda endast eemale, kuid Pavel tuli uuesti tema suunas. Siis sekkus tema isa, Pavel taandus, tundus, et ta sai aru, et oli midagi valesti teinud, läks autosse ja sõitis minema. A. ütles temale hiljem, et ta võttis oma tööriiete küljes rippuva ehitusnoa, hoidis sellest kinni, kui läheb vaja (I kd, tlk 87-88). T. T. on äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundnud ära Pavel Ratušnenko, kellele ta on oma ütlustes viidanud ning kes temaga koos on ehitusobjektil töötanud (I kd, tlk 89-90). 10.05.2018 xxx asuva ehitusobjekti juures toimunud sündmuste käik on fikseeritud ka videosalvestusel, mis on esitatud A. V.i poolt koos tema poolt esitatud avaldusega Pavel Ratušnenko vastu (I kd, tlk 58). 27.12.2018 on asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tlk 29-97) vaadeldud 10.05.2018 xxx asuva ehitusobjekti videosalvestust (10.05.2018 15_1_19). Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast videosalvestusest (CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku lõpus) nähtub, kuidas ehitatava hoone ette sõidab hõbedane sõiduauto ning jääb ootama tumeda sõiduki kõrvale (00.01.23), Ehitatavast majast tuleb välja kaks meesterahvast erkvärviliste tööriietega ja kiivritega. Saabunud sõidukist väljub meesterahvas, kes istub sõiduki kapotile ning kolme meesterahva vahel toimub vestlus. Nende juurde tuleb neljas meesterahvas, kes jääb seisma nendest natuke eemale. Seejärel liiguvad kaks meesterahvast eemale ja jäävad seljaga. Hõbedase sõidukiga saabunud meesterahvas tõuseb püsti ning läheneb töötunkedes tema ees seisvale meesterahvale. 00:03:49 läheb hõbedase sõidukiga saabunud meesterahvas auto juurde ning võtab juhipoolsest uksest kallutades kõrvalistuja istme poole hõbedase kurika ja liigub tumeda sõiduki poole. Ta tõstab kurika löögiks ja vaatab samal ajal näoga töötunkedes meesterahva poole. Siis liigub ta töötunkedes meesterahva poole, jäädes seisma temale väga lähedale ja tõukab käega rinnapiirkonda. Tunkedes meesterahvas tõukub paar sammu tahapoole. Seejärel (00.04.07) tõstab meesterahvas kurika kõrgele nö löögivalmis. Videosalvestuselt on tuvastatav ka see, et töötunkedes meesterahvas hoiab paremat kätt jala juures nagu hoiaks midagi käes. Seejärel jätkub vestlus ning kurikaga meesterahvas liigub (00.04.20) tunkedes meesterahva poole tõugates teda käega tugevalt kõhtu, siis tõstab kurika kõrgele löögivalmis ja tõukab tunkedes meesterahvast veelkord. Tunkedes meesterahvas liigub kurikaga meesterahva poole ning nendevaheline vestlus jätkub. Kurikaga mees puudutab käega töötunkedega meesterahvast, kes seda puudutust koheselt tõrjub. Kurikaga mees liigub seejärel auto suunas, viskab kurika autosse ja sõidab autoga minema. Seega on kogutud tõenditest üheselt tuvastatav, et Pavel Ratušnenko viibis 10.05.2018 kella 15.14 paiku xxx ehitusobjekti juures ning kohtus A. V.iga. Vaatamata asjaolule, et nii A. V.i, kuid ka Pavel Ratušnenko ütlused erinevad omavahelise vestluse detailide osas ning Pavel Ratušnenko ei tunnista sõnalist ähvardamist seoses tervise äravõtmise ja pea puruks löömisega, siis kohtu hinnangul ei ole alust kahelda A. V.i ütlustes, et Pavel Ratušnenko ähvardas temalt tervise ära võtta ja pea puruks lüüa. Sellise ähvarduse võimalikkust on kinnitanud ka Ain T. oma ütlustes, et A. V. vastas Pavel Ratušnenkole, et eks sa siis löö, kui julged. Kohtu hinnangul on nii Pavel Ratušnenko enda, kuid ka A. V.i ütlustega kinnitust leidnud, et neil oli konflikt seoses töörahadega ning Pavel Ratušnenko läks ehitusobjektile sooviga A. V.iga kohtuda, et seda probleemi lahendada. Samuti on videosalvestuselt üheselt tuvastatav, et ehitusobjektil toimus nende vahel vestlus, mis eskaleerus sellega, et Pavel Ratušnenko tõukas A. V.it kätega ning tegi kurikaga löömise algust imiteerivaid liigutusi A. V.i suunas. Kohtu hinnangul on Pavel Ratušnenko otsinud oma ütlustes siiski ettekäändeid, mis tema õigusvastase tegevuse välistaksid või vähemalt tema süüd vähendaks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et teist isikut tõugates ja kurikaga vehkides ei väljendata verbaalselt ühtegi ähvardust. Samas saab hinnata ainuüksi Pavel Ratušnenko käitumise põhjal juba hirmutunde tekitamist A. V.i suhtes. Kuigi videosalvestuselt ei ole võimalik noa olemasolu kindlalt tuvastada, on kohus tuvastanud, et A. V. hoidis paremas käes tõenäoliselt ehitusnuga, mida A. V. ja Pavel Ratušnenko, kuid ka T. T. on oma ütlustes kinnitanud. Samas on videosalvestuselt üheselt tuvastatav, et A. V. ei 8 / 27 1-21-204 tõstnud oma kätt ega liigutanud seda ähvardavalt Pavel Ratušnenko suunas nagu kaitsja väidab. Kohtu hinnangul näitab just A. V.i käes olnud nuga seda, et ta tundis hirmu Pavel Ratušnenko käitumise pärast ja leidis, et tal on võimaliku ründe eest vajalik ennast kaitsta. Samuti on sündmust vahetult pealt näinud Ain ja T. T.d hinnanud olukorda piisavalt tõsiseks, et Ain T. pidas vajalikuks sekkuda, mille tulemusena ka Pavel Ratušnenko otsustas lahkuda. Kohtu hinnangul on teise isiku vahetusläheduses kurikaga sellisel viisil vibutamine ja samal ajal kätega tõukamine üheselt hinnatav ähvardamisena, kuivõrd kurikaga löömine võib oluliselt kahjustada tervist. Kohtu hinnangul on Pavel Ratušnenko käitumises tuvastatav otsene tahtlus (
V.i ütlustest nähtub, et alguses nad vestlesid rahulikult, kuid siis läks Pavel Ratušnenko närvi ja võttis kurika. Seega ei olnud kohtu hinnangul ähvardamine Pavel Ratušnenko eesmärgiks, vaid emotsionaalse vestluse tagajärg, kuid Pavel Ratušnenko pidi teadma, et kurika kasutamine võib mõjuda ähvardavalt, sest ta on ka ise oma ütlustes kinnitanud, et kannab seda kaasas enesekaitseks. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Pavel Ratušnenko tegu 10.05.2018 vastab ähvardamise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Pavel Ratušnenko on toime pannud 10.05.2018
18.05.2018 episood Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et A. V. ja Pavel Ratušnenko vestlesid 18.05.2018 hommikul kella 10.20 paiku telefoni teel. Keskseks küsimuseks on see, kas Pavel Ratušnenko ähvardas A. V.il hambad välja lüüa ning kas A. V. pidas Pavel Ratušnenko tegevust reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. 18.05.2018 episoodi osas nähtub Pavel Ratušnenko kohtueelses menetluses antud ütlustest, et 18.05.2018 hommikul helistas ta T.ile ja proovis temaga rääkida, et A. V. käitus temaga ebaõiglaselt. T. oli nõus, kuid ütles, et maksis lubatud raha A. V.ile ja rahaküsimusi peaks Pavel temaga lahendama. Ta helistas kohe A. V.ile ja proovis teda ümber veenda, et nad lahendaksid vaidluse inimlikult. Ta seletas A. V.ile, et tal on pere lastega ning ta peab arveid kinni maksma. A. V. vastas, et tema käitumine ehitusobjektil ületas igasugused piirid. A. V. hakkas teda ähvardama, et tal on tuttav kriminaalpolitseis ja ta pannakse vangi. Pavel Ratušnenko vastas A. V.ile, et hästi, siis ta hakkab nüüd teistmoodi tegutsema. Ta ei ähvardanud A. V.it kuidagi. Ta tahtis talle mõista anda, et leiab seadusliku võimaluse saada teenitud raha. Midagi konkreetset ta A. V.ile ei öelnud. Pavel Ratušnenko ise mõtles politseisse pöörduda avaldusega (I kd, tlk 91-93). Samas on A. V. kannatanuna antud ütlustes 20.06.2018 selgitanud, et neil oli Pavel Ratušnenkoga suuline kokkulepe, et hakkavad koos teostama xxx asuval ehitusobjektil sadevesi torude paigaldamist. Neile lubati 2500 eurot ja hiljem lisatöö eest 500 eurot. Pavel Ratušnenko hakkas süstemaatiliselt objektile tulema hilinemisega või üldse ei tulnud, seetõttu maksti Pavel Ratušnenkole 400 kuni 600 eurot. Varasemalt oli ta Paveliga rääkinud töödistsipliinist kaheksa kuni kümme korda ning ta ütles kohe, et Pavel saab vähem töötasu, millega Pavel nõustus /…/. 18.05.2018 hommikul ajavahemikul 10.00 kuni 12:00 viibides tööl teisel objektil Hiiu kandis, mille täpset aadressi ta öelda ei oska, helistas Pavel Ratušnenko talle ja nõudis raha, mida ta tehtud töö eest pidi saama ja ähvardas, et hakkab minuga asju klaarima ning et lööb ta hambad välja. A. helistas politseisse ja tema kõne peab olema fikseeritud. Ta helistas ka tuttvale politseinikule ja küsis, kuidas ta peab tegutsema, et mitte ületada hädakaitse piire. Politseinik soovitas tal osta pipragaasi, mida ta ka tegi/…/ (I kd, tlk 20-22). A. V.i ütlusi politseisse 9 / 27 1-21-204 helistamise kohta kinnitab ka 13.12.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnede salvestus (I kd, tlk 44-56, CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku lõpus), millest on tuvastatav, et A. V.i kasutuses olnud telefoninumbrilt xxx on 18.05.2018 kell 13.25.02 laekunud kõne seoses sooviga saada politseid seoses ähvardamisega. Samuti on A. V. 22.05.2018 kannatanuna ülekuulamisel tunnistanud, et võtab Pavel Ratušnenko ähvardusi reaalse ohuna oma elule ja tervisele, kuna 18.05.2018 tuli Pavel temale kallale (I kd, tlk 70). Seega on nii A. V., kuid ka Pavel Ratušnenko kinnitanud, et vestlesid 18.05.2018 kell 10.20 telefoni teel, kui A. V. viibis Hiiu piirkonnas, kuid Pavel Ratušnenko ähvardamist ei tunnista, mistõttu tuleb hinnata, kelle ütlused on usaldusväärsed. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Samuti võib isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel tugineda tema ütlustevälisele selgitusele (nt eksperdile, arstile öeldu) (Riigikohtu lahend asjas nr 1-18-1247, p 37). Samuti tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel uurida, millisel määral või kas üldse langevad kokku need ütlused ülejäänud tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-49-16, p 19). Kohtuistungil on avaldatud A. V.i 18.05.2018 koostatud suulise kuriteoteate protokoll (I kd, tlk 2-3), kuid ka 18.05.2018 Pavel Ratušnenko suulise kuriteoteate protokoll (I kd, tlk 12-14). Samuti 13.12.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnede salvestusi (I kd, tlk 44-56, CD plaat salvestusega ümbrikus toimiku lõpus). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et nii asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud häirekeskuse kõne sisu, kuid ka suulise kuriteoteate protokolli kui tõendiga saab määratleda vaid süüdistuses esitatud teo toimepanemise aega. Mis puudutab aga kuriteoteates avatud A. V.i ja Pavel Ratušnenko ütlusi, kuid ka Häirekeskuse kõne sisu, siis kohtu hinnangul neid iseseisva tõendina kasutada ei saa. Nimelt ei saa kuriteoteates avaldatud teave asendada ülekuulamist, mis on isikulise tõendiallika vormistamise seaduspärane viis. Ehk A. V.i ja Pavel Ratušnenko poolt kirjapandut või A. V.i poolt räägitut Häirekeskuse töötajale, ei saa käsitleda nende ütlustena, kuivõrd isiku ütluseid, mis on saadud isikut nõuetekohaselt rakendamata ning kellele ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi, ei ole käsitatav seadusliku tõendina (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-73-15, p 20). Kohtu hinnangul saavad need dokumendid osas, kus need vahendavad A. V.i ja Pavel Ratušnenko ütlusi, omada tähtsust üksnes niivõrd, kuivõrd selle abil saab kinnitada või ümber lükata nende ütluste usaldusväärsust. 18.05.2018 koostatud suulise kuriteoteate protokollis on A. V. avaldanud, et hommikul helistas ta ka politseisse, kuna Pavel ähvardas tema tervisele kahju tekitada. Politseis on tema kõne fikseeritud (I kd, tlk 2-3). 18.05.2018 koostatud suulise kuriteoteate protokollis (I kd, tlk 1214) on Pavel Ratušnenko avaldanud, et 18.05.2018 tuli ta hommikul 09.45 objektile Tartu mntl ning saatis T.ile, kes andis neile tööd, sõnumi, et ta ootab teda Statoilis Selveri juures. Nad kohtusid ja T. näitas temale paberit, kus olid töötasu summad, mis oli makstud A.V.ile. Ta oli saanud 2675 eurot. T. ütles, et saab temale anda 100 eurot ning ülejäänud raha peab küsima A.ilt. Pavel Ratušnenko helistas 10.17 A.ile ja küsis, et ega ta ei taha temale raha anda. A. ei vastanud midagi ja viskas toru ära. Kui ta temale veel korra helistas, vastas A., et ta ei anna midagi. A. helistas 10.23 talle tagasi, kuid Pavel Ratušnenko ei vastanud ja siis saatis ta A.ile sõnumi, et neil ei ole midagi rääkida. Seega nähtub 18.05.2018 kuriteoteate protokollides väljendatud seletustest, et nii A. V., kuid ka Pavel Ratušnenko on mõlemad erineval seisukohal telefonis räägitu osas ja nende ütlused ei ole ajas muutunud. Samas kinnitab A. V.i ütluste 10 / 27 1-21-204 usaldusväärsust kaudse tõendina aga 13.12.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnesalvestus, millest nähtub, et A. V. teatab, et nädal aega tagasi objektil inimene ähvardas teda pesapallikurikaga ja ta kirjutas politseile avalduse aga täna tuli uus ähvardus telefoni teel./…/ Ta tahab fikseerida täna tehtud ähvarduse. Et ta jälle seal mulle kahjustada minu tervist, kirjutas, et ta klaarib minuga ära. Vaatame, klaarime, vot sellises formaadis. /…/. Ähvarduse tegija nimi on Pavel Ratušnenko, ähvarduse kellaaeg on 10.20, kell 10.23 sõnum ja number xxx. /…/Ta oli juba teisel objektil ja tuli see kõne. Ta hakkas küsima. Talle anti seal mingi raha ja ta hakkas veel raha küsima. Ta ütles talle, et inimesed lõpetavad objekti ära ja seal tuleb ümberarvestus, sest tuli võtta teisi inimesi. Neile on ka vaja töö eest maksta ja kui ümber arvestatakse, et tema osa rahast, mis ta teenis. Ta ütles ka et pole üldse oluline teada, palju tema saab ja ta ei taha temaga suhelda ja pärast seda ta hakkas ähvardama (I kd, tlk 53-54). Kohtu hinnangul ei ole võimalik öelda, et Pavel Ratušnenko või A. V.i ütlused ei ole usaldusväärsed, sest mõlemad on andnud erinevatel aegadel ühetaolisi ütlusi, mis ei ole ajas muutunud ja kinnitavad helistamise fakti ja tegelikkuses ka kõne tegemise eesmärki. Seega lahknevad Pavel Ratušnenko ja A. V.i ütlused vaid telefonikõne sisu osas, mis puudutab hammaste väljalöömise ähvardust. Arvestades nii A. V.i kannatanuna antud ütlusi, kuid ka häirekeskuse kõne sisu ja ka suulise kuriteoteate protokolli sisu, leiab kohus, et puudub alus kahelda A. V.i ütlustes ning kohtu hinnangul on Pavel Ratušnenko andnud kõne sisu osas vaid tegelikkusele mittevastavaid ütluseid vältimaks võimalikku vastutust. Kohtu hinnangul Pavel Ratušnenko poolt 18.05.2018 telefoni teel väljendatud ähvardus tõendamist leidnud eelkõige A. V.i ütlustega, mida kinnitab kaudselt nii Häirekeskuse kõne, kuid ka suulise kuriteoteate sisu. Riigikohus on märkinud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus (Riigikohtu lahend 1-16-9964 p 6). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et A. V. helistaks Häirekeskusele, kui telefonivestlus Pavel Ratušnenkoga ei oleks temas tekitanud hirmutunnet. A. V.i ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud ka see, et A. V. võttis Pavel Ratušnenko poolt väljendatud tervisekahjustamise ja hammaste väljalöömise ähvardust reaalsena, kuna Pavel Ratušnenko ähvardas A. V.it vahetult ka kaheksa päeva varem kasutades kurikat, mistõttu A. V. võttis arvete klaarimise ja hammaste väljalöömise kavatsust tõsiselt. A. V.i ütluste usaldusväärsust tõstab ka asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud Häirekeskuse kõne, milles A. V. soovib saada ühendust politseiga, sest Pavel Ratušnenko helistas talle ja ähvardas kahjustada tema tervist. Just Häirekeskusesse tehtud kõne viitab sellele, et A. V. võttis Pavel Ratušnenko ähvardavat kõne tõsiselt ja reaalseks ohuks võimalike tagajärgede osas ning pidas vajalikuks sellest ka politseisse teatada. Kohtu hinnangul on Pavel Ratušnenko käitumises tuvastatav kavatsetus (
V.i ütlustest nähtub, et telefonikõne Pavel Ratušnenko poolt oli tehtud eesmärgiga saada A. V.ilt raha. Soovitud lahenduse mittesaamisel hakkas Pavel Ratušnenko taaskord A. V.it hirmutama võimalike tervist kahjustatavate tagajärgede eest, kui A. V. raha ei maksa. Pavel Ratušnenko pidi teadma, et A. V. võtab tema ähvardusi tõsiselt, sest varasemalt olid ta juba A. V.it kurikaga ähvardanud sama eesmärgi nimel. Seega on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et Pavel Ratušnenko tegu 18.05.2018 kell 10.20 vastab ähvardamise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Pavel Ratušnenko on toime pannud
Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. 11 / 27 1-21-204 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Pavel Ratušnenko poolt
lg 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Pavel Ratušnenko tuleb süüdi mõista
II Süüdistus
lg 1 järgi
MS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosuss. Kohus asub seisukohale, et Pavel Ratušnenko süü kehalise väärkohtlemise toimepanemises on tõendamist leidnud. Pavel Ratušnenko poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Pavel Ratušnenko ja A. V. viibisid 18.05.2018 kella 20.28 paiku xxx asuva X parklas ning nende vahel tekkis konflikt ning Pavel Ratušnenko lõi A. V.it, mille tagajärjel sai A. V. tervisekahjustusi ja tundis valu. A. V. on kannatanuna antud ütlustes 20.06.2018 selgitanud, et neil oli Pavel Ratušnenkoga suuline kokkulepe, et hakkavad koos teostama xxx asuval ehitusobjektil sadevesi torude paigaldamist. Neile lubati 2500 eurot ja hiljem lisatöö eest 500 eurot. Pavel Ratušnenko hakkas süstemaatiliselt objektile tulema hilinemisega või üldse ei tulnud ning siis maksti Pavel Ratušnenkole 400 kuni 600 eurot./…/ 18.05.2018 kella 20.00 paiku sõitis ta mööda Paldiski mnt McDonaldsi juures, kui Pavel helistas uuesti ja küsis raha kohta. Ta seletas, et tuleb lõpparvestus ja siis selgub, kas ta saab midagi või mitte. Paldiski mnt-lt keeras ta Toompuiesteele ja liikus Balti Jaama suunas, kui tema auto ette keeras oma autoga Pavel Ratušnenko. Ta palus sõita parklasse, et rääkida, lubades, et ei hakka teda peksma. Samal hommikul ajavahemikul 10.00 kuni 12.00 viibides tööl Hiiu piirkonna helistas Pavel Ratušnenko talle ja nõudis raha, mida ta tehtud töö eest pidi saama ja ähvardas, et hakkab minuga asju klaarima ning et lööb ta hambad välja. A. helistas politseisse. Samuti helistas tuttavale politseinikule ja küsis, kuidas ta peab tegutsema, et mitte ületada hädakaitse piire. Politseinik soovitas tal pipragaasi osta. Seetõttu ta ei kartnud sõita parklasse, et rääkida Pavel Ratušnenkoga. Ta nägi, et koos Pavel Ratušnenkoga istub autos pikkade mustade juustega naisterahvas ja tagaistmel nägi lapsi. Pavel küsis raha kohta. Ta seletas temale, mida ta oli Pavelile varem öelnud. Pavel ütles, et annaksin temale 300 eurot ja nad lähevad lahku. Ta helistas tööde tellijale T.ile ja T. ütles, et need 300 eurot jätab ta endale, kuna ise pidi ka tööd tegema. Pavel nõudis, et nad sõidaksid rahaautomaadi juurde ja võtaksid tema jaoks raha. Ta vastas, et tal ei ole raha tema jaoks. Järsku Pavel lõi temale rusikatega näkku, tabades näo vasakut poolt ja alalõua paremat poolt. Tal lendasid peast optilised prillid ja nokamüts. Ta hüppas tagasi ja võttis vöölt pipragaasi. Pavel ütles, et ta gaasiballooni ära paneks, tema vastas, et Pavel ennast vaos hoiaks ning ei tuleks temale lähemale. Vaatamata sellele jooksis Pavel tema peale hoides käed rusikas. Ta kasutas siis Paveli vastu geel-pipragaasi ja lasi temale balloonist näkku. Kui Pavel üritas temale läheneda, lasi ta veel balloonist geeli. Ühel hetkel jooksis Pavel tema suunas ja lõi ta jalust maha. Pavel hakkas temaga võitlema ja ühel hetkel sai 12 / 27 1-21-204 ta paar lööki suu piirkonda ja tundis, et tal on suus hammaste tükid. Hiljem tuli talle meelde, et Pavel lõi teda jalaga näkku. Pavel peksis teda olles tema kohal. Ta ütles Pavelile, et ta lõi tema hambad sisse. Ta vastas, et temal sellest ükskõik ja nõudis jätkuvalt raha. Ta ütles, et laseb lahti siis, kui ta maksab raha. Nende juurde tuli naisterahvas, kes oli Pavel Ratušnenkoga koos autos ja hakkas samuti küsima raha kohta. Ta vastas naisterahvale, et raha küsimus temasse ei puutu, mille peale naisterahvas ütles Pavelile, et ta kägistaks teda. Pavel surus teda vastu asfalti ja ta tundis, et pea käib ringi. Pavel helistas samal ajal politseisse ja ütles, et püüdis kinni inimese, kes on võlgu. A. V. on kinnitanud, et kallaletungi tõttu said tal kahjustada kaheksa hammast. Tal oli peapõrutus, ribid vigastatud ja raske oli hingata. Nädal aega oli ta haiguslehel ja pead ei saanud korralikult nädal aega keerata, sest kahjustatud olid kaelalihased ja selg valutas. Hambad valutavad ja söömine on tundlik (I kd, tlk 20-22). 30.11.2020 täiendavalt kannatanuna üle kuulatud A. V. (I kd, tlk 178-181) lisas vaid, et on edastanud 30.03.2019 prokurörile ekirjaga fotod (I kd, tlk 103-106) aukudest tema pikkade varrukatega pluusis ja Nike spordijalatsis, mis olid tal seljas ja jalas, kui 18.05.2018 õhtul xxx asuva X parklas tungis temale kallale Pavel Ratušnenko ning mis said kallaletungi käigus kahjustada. Sündmuste käigus katki läinud prillid ei ole tal säilinud, kuna tema abikaasa viskas need minema, kuna arvas, et neid ei ole vaja. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 18.05.2018 kell 20.58 A. V.il indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A418889 alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,58 mg/l (I kd, tlk 10). Isiku läbivaatus protokollist ja fototabelist on tuvastatav, et 18.05.2018 kell 21.03 fikseeriti A. V.il paremal käel kriimustus, paremal põlveõndlal valu, paremal küljel marrastused, peas vasaku kõrva kohal marrastus, pealael marrastus, vasakpoolsel ülaseljal marrastused, alaseljal marrastused, vasakul põlvel marrastus, selgroo ülaosas valu, ülemistel ja alumistel esihammastel tükid murdunud (u kuus hammast), paremal käelabal turse (I kd, tlk 4-9). SA PERH poolt 17.07.2018 edastatud A. V.i erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaardi väljavõttest nähtuvalt saabus ta 19.05.2018 kell 00:52 ning objektiivse staatuse kohaselt oli ta alkoholijoobes (alkoholi lõhn suust, koordinatsioonihäire, kontaktne, adekvaatne, rahulik, pindmised hematoomid ja turse pea, kaela, parema õla, parema põlve piirkonnas, hammaste osalised murrud (ülemised ja alumised) (I kd, tlk 25-29). Pavel Ratušnenko on kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud 19.10.
Valu on organismi kaitsefunktsioon kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasnevale ebameeldivale aistingu ja tundeelamusele. Valulävi, ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus ning on eri inimeste puhul erinev. A. V.i ütluste kohaselt sai temal kallaletungi tulemusena kahjustada kaheksa hammast, tal oli peapõrutus ja ribid olid vigastatud, tal oli raske hingata ning pead ei saanud nädal aega keerata, sest kahjustatud olid kaelalihased ja esines seljavalu. A. V. ei ole avaldanud, et löökide tagajärjel tundis ta füüsilist valu (I kd, tlk 21 pöördel). Samuti on tuvastatud nii isiku läbivaatuse protokolliga (I kd, tlk 15-18), PERH-i haigusloo väljavõtte (I kd, tlk 26-29) ja ekspertiisiaktiga nr 19E-PÕI0143 A. V.i tervisekahjustused, so pindmised verevalumid ja turse pea, kaela, parema õla, põlve ja käelaba piirkonnas, kriimustuse põsel, marrastused paremal küljel, peas vasaku kõrva kohal ja pealael, vasakpoolsel ülaseljal, alaseljal keskel, vasakul põlvel, samuti kaheksa hamba mikromõrad ja lõikeservade kildmurrud koos igemete tursega. Arvestades videosalvestuselt nähtuvat löökide intensiivsust saab kohtu hinnangul järeldada, et selliste löökide tulemusena on võimalik tunda füüsilist valu. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Pavel Ratušnenko lõi A. V.it korduvalt jalgadega, põhjustades sellega A. V.ile valu. Seega on kohtu hinnangul nii Pavel Ratušnenko, kuid ka A. V.i ütlustes, mida omakorda kinnitab videosalvestus, tuvastatav, et 18.05.2018 kella 20.28 paiku xxx asuva X parklas Pavel Ratušnenko ja A. V.i vahelise rüseluse käigus lõi Pavel Ratušnenko A. V.i jalust maha, misjärel lõi korduvalt jalaga A. V.ile näkku. Löökide tagajärjel tundis A. V. füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi. Nimelt on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et A. V.il olid pindmised verevalumid ja turse pea, kaela, parema õla, põlve ja käelaba piirkonnas, kriimustuse põsel, marrastused paremal küljel, peas vasaku kõrva kohal ja pealael, vasakpoolsel ülaseljal, alaseljal keskel, vasakul põlvel, samuti kaheksa hamba mikromõrad ja lõikeservade kildmurrud koos igemete tursega. Kohtu hinnangul on Pavel Ratušnenko käitumises tuvastatav otsene tahtlus (
lg 3), sest lüües teist isikut mitu korda jalaga näo piirkonda, pidi Pavel Ratušnenko teadma, et ta tekitab sellega A. V.ile tervisekahjustuse ja/või valu. Seega esinevad Pavel Ratušnenko käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Pavel Ratušnenko poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Pavel Ratušnenko tuleb süüdi mõista
III Tsiviilhagi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. 17 / 27 1-21-204 KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. A. V. on esitanud 07.11.2018 Pavel Ratušnenko vastu hagi varalise kahju nõudes kokku 6007,95 eurot ning moraalse kahju nõudes 1000 eurot. A. V.i lepinguline esindaja A. V. on 02.12.2019 esitanud hagiavalduse täienduse mittevaralise kahju nõudes 1000 euro osas ning taotlenud jätta menetluskulud täies ulatuses Pavel Ratušnenko kanda ning mõista A. V.i kasuks välja menetluskulud 500 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale. 13.04.20201 toimunud kohtuistungil jäi A. V. hagiavalduse juurde. Pavel Ratušnenko märkis, et tsiviilhagi on liiga suur ning see on põhjendatud ainult osaliselt. Pavel Ratušnenko selgitas, et ta on nõus hambaravi hüvitama, kuid ainult nende hammaste eest, mis ta katki lõi. Kaitsja leidis, et Pavel Ratušnenko on nõus hüvitama tsiviilhagi 50% ulatuses ehk 3000 eurot, kuna toimiku materjalide põhjal võib lugeda tõendatuks, et kannatanul on löömise tagajärjel kahjustatud neli, mitte kaheksa hammast. Varalise kahjuhüvitise nõue Kuigi Pavel Ratušnenko ja A. V.i ütlustest nähtuvalt oli nende vahel tööga seotud võlaõiguslik suhe, siis A. V.i esitatud kahjunõude näol on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga. A. V. on esitanud tsiviilhagi seoses kallaletungiga põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-101-16, p 15). VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures langeb VÕS § 1045 lg 1 p 2 alla isikukahju ka siis, kui tegemist on pelgalt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega karistusõiguse tähenduses (Riigikohtu lahend asjas nr 1-18-7833, p 24-25). A. V.i nõue tugineb samadele asjaoludel (peksmistegu), millega sisustati Pavel Ratušnenkole etteheidetavat kuriteokoosseisu
Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et Pavel Ratušnenko pani toime
lg 1 kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas ta A. V.ile tervisekahjustusi ja valu. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas A. V.i poolt esitatud tsiviilhagis märgitud varaline ja mittevaraline kahju on seotud temale tekitatud tervisekahjustusega ehk kohus peab tuvastama kahju ja teo vahel esineva põhjusliku seose. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille 18 / 27 1-21-204 rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Sealjuures näeb VÕS § 130 lg 1 ette, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Lisaks kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamisele, näeb VÕS § 132 lg 1 ette aluse nõuda asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamist ning sellise hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Lõike 2 kohaselt kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik. Lõike 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis kahjustatud asja puhul eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg
) kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 50 eurot kuni 2000 eurot. Asjaolud on seejuures olnud võrdlemisi erinevad. Näiteks on kriminaalasjas nr 1-19-8955 mõistetud hüvitis 300 eurot, sest kannatanut löödi ühel korral rusikaga silma pihta, põhjustades kannatanule silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse, silmalau ja silmaümbruse haava koos põrutusega. Kriminaalasjas nr 1-19-2427 mõisteti välja 540 euro suurune hüvitis, sest kannatanut löödi vähemalt kaks korda rusikaga näkku, põhjustades kannatanul lahtise peahaava, huule ja suuõõne lahtise haava, mida tuli õmmelda, samuti tuvastati parema põse piirkonnas turse. Kohtu hinnangul tuleb mittevaralise kahju hüvitisnõude suuruse osas arvesse võtta ka seda, et A. V. sai Pavel Ratušnenko löökide tagajärjel kergemaid kehavigastusi, kuid temal tuvastati ka kaheksa hamba lõikeservade kildmurrud ja mikromõrad. Kriminaalasjas koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei olnud tervisekahjustused eluohtlikud ja paranemine kestis kuni neli 23 / 27 1-21-204 nädalat. A. V. on andnud ütlusi, et temal esines valu seljas ja hammastes ning ta ei saanud korralikult keerata ning söömine oli tundlik. Samuti nähtub haigusloo väljavõttest, et A. V.il soovitati pärast arstlikku läbivaatust olla rahulikul režiimil üks nädal, vältida rasket füüsilist koormust kuni kolm nädalat ning vältida emotsionaalset ja füüsilist pinget. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatav A. V.il olulist elukvaliteedi langust, mis annaks aluse hinnata mittevaralist kahju suureks. A. V. on hagiavalduses sisustanud mittevaralise kahju vaid füüsilisest valust ja vigastustest tulenevate kannatustega, mis kestsid ligikaudu nädal aega. Seega kaasnes Pavel Ratušnenko teoga A. V.il vaid ebamugavustunne ning tema füüsilised kannatused kvalifitseeruvad pigem mõõdukate alla. Kohus ei ole tuvastanud A. V.il psühholoogilist mõju ehk juhtumi tagajärjel tekkinud hingelist valu, heaolu langust või elurõõmu kaotust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mittevaralise kahju suuruseks on 300 eurot ja rahuldab seega A. V.i nõude mittevaralise kahju nõude osas osaliselt. Kohtu hinnangul on 300 euro suurune hüvitis eelpool kirjeldatud tervisekahjustusi ja põhjustatud kannatusi arvesse võttes mõistliku suurusega. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas registreeriti 04.05.2021 A. V.i taotlus, milles ta palub kanda tsiviilhagiga väljamõistetav hüvitis tema naise O. I. arvelduskontole. Kohus selgitab, et KrMS § 298 lg 1 alusel saab taotlusi esitada kuni kohtuliku uurimise lõppemiseni. Kohtulik uurimine ja taotluse esitamine kriminaalasjas toimus 13.04.2021, misjärel kohus lahkus nõupidamistuppa. A. V. ei esitanud sellekohast taotlust kohtuistungi käigus. Seega ei ole A. V.i taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa lubatav, mille tõttu tuleb esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. IV Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Kuna
lg 1 ja § 121 lg 1 sanktsioonid näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Pavel Ratušnenkole saab nende kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse. Karistusregistri andmetel ei ole Pavel Ratušnenkot varem kriminaalkorras karistatud, kuid temal on kuus kehtivat väärteokaristust. Nimelt on temale korduvalt mõistetud liiklusseaduse alusel karistuseks rahatrahvid (ajavahemikul 2018-2019), mis on tänaseni tasumata. Pavel Ratušnenko on kohtus kinnitanud, et tal on olemas töökoht ja sissetulek ligukaudu 1500 eurot kuus. Seega vaatamata sissetuleku olemasolule, ei ole Pavel Ratušnenko tasunud ära temale mõistetud rahatrahve. Arvestades veel asjaoluga, et kuriteod on Pavel Ratušnenko toime pannud enne rahatrahvide määramist, ei ole järelikult rahalise kohustuse määramine Pavel 24 / 27 1-21-204 Ratušnenko õiguskuulekat käitumist mõjutanud ning oma eesmärki täitnud. Kohtu hinnangul näitab selline käitumine Pavel Ratušnenko ükskõiksust talle kohaldatud karistustesse ning mis veelgi kinnitab kohtu veendumust, et rahalise karistuse mõistmine ei ole piisav Pavel Ratušnenko kuritegelike hoiakute muutmiseks. Rahalise karistuse kohaldamise välistab ka episoodide rohkus ning kuritegude iseloom. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud mõista korduvat ähvardamist ning lõpptulemusena ka teise isiku kehalist väärkohtlemist toime pannud isikule kergemaliigist karistusliiki. Samuti arvestab kohus ka sellega, et Pavel Ratušnenkol on elatise maksmise kohutus ja kannatanule kahju hüvitamise kohustus, mis võib viia selleni, et Pavel Ratušnenko võib sattuda makseraskustesse ning ei ole seetõttu oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ei ole Pavel Ratušnenko suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning Pavel Ratušnenkot tuleb karistada vangistusega. Hinnates Pavel Ratušnenko süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus nii episoodide arvu kui ka ähvarduste sisu. Kohtus leidis tõendamist, et Pavel Ratušnenko on kahel korral erimeelsuste lahendamise tulemusena väljendanud enda valmisolekut A. V.i tervist kahjustada ning selle tõsiseltvõetavuse märgiks ka kasutanud kurikat. Kuivõrd ähvardamised on toime pandud raha saamise motiivil, mida Pavel Ratušnenko pidas õigustatuks saada, siis võib hinnata, et ähvarduste sisu tulenes emotsioonide kontrollimatusest ning tahtest jõuda töötasu saamiseni. Samuti on Pavel Ratušnenko ka osaliselt tunnistanud, et käitus valesti ja ei suutnud oma emotsioone vaos hoida ning kahetseb. Kohtu hinnangul on Pavel Ratušnenko väljendanud nii oma kohtueelses menetluses antud ütlustes, kuid ka kohtus siirast kahetsust. Kuivõrd antud juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, siis hindab kohus Pavel Ratušnenko süüd minimaalseks ning nõustudes prokuröri taotletud karistusettepanekuga, mõistab Pavel Ratušnenkole sanktsiooni miinimumilähedase karistuse, so vangistuse 3 kuud. Selline karistus on piisav, et Pavel Ratušnenkole mõistaks oma käitumise tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune ähvardamine on lubamatu. Pavel Ratušnenko süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hinnates arvestab kohus kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust. Kohtus leidis tõendamist, et Pavel Ratušnenko väärkohtles A. V.it intensiivsete löökidega selliselt, et A. V. tundis valu ja sai erinevaid tervisekahjustusi, so pindmised verevalumid ja turse pea, kaela, parema õla, põlve ja käelaba piirkonnas, kriimustuse põsel, marrastused paremal küljel, peas vasaku kõrva kohal ja pealael, vasakpoolsel ülaseljal, alaseljal keskel, vasakul põlvel, samuti kaheksa hamba mikromõrad ja lõikeservade kildmurrud koos igemete tursega. Pavel Ratušnenko teo olemus välistab karistuse mõistmise miinimummääras ning annab aluse hinnata süüdistatava süü keskmiseks. Kuna aga antud juhul raskendavad asjaolud puuduvad, Pavel Ratušnenko on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, leiab kohus, et Pavel Ratušnenkole on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, so 5 kuud vangistust. Selline karistus on piisav, et Pavel Ratušnenko mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist
lg 1 alusel, kuna see vastab Pavel Ratušnenko süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 4 kuud vangistust. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik kohaldada
Kohus arvestab, et kuriteod on Pavel Ratušnenko pannud toime kolm aastat tagasi, 25 / 27 1-21-204 oma süüd osaliselt tunnistanud. Nimetatu annab kohtule aluse uskuda, et Pavel Ratušnenko on oma kahetsuses siiras ning ta on ka tegelikult aru saanud enda tegevuse keelatusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti on Pavel Ratušnenko on valmis hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Kohtu hinnangul saab karistuse eesmärgid lugeda täidetuks, kui Pavel Ratušnenko ei pane järgneva ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu hinnangu on 1-aastane katseaja tähtaeg piisavalt pikk, et hinnata Pavel Ratušnenko püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest. V Muud küsimused Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Pavel Ratušnenko määratud kaitsjale vandeadvokaadile Argo Küünemäele määratud õigusabi osutamise eest tasu 97,20 eurot (I kd, tlk 168) ning kohtumenetluses 745,20 eurot (II kd, tlk 36). Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku summas 842,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on selliseks kuluks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 23.09.2019 läbi viidud isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 19EPÕI0143 kulu summas 84 eurot (I kd, tlk 130). Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 3 kohaselt on
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.