← Eesti

4-21-3604/21

4-21-3604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2021, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3604 (270021000968) Kohtunik Endla Ülviste Väärte

) § 224 lg 2 järgi. Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: Argo Volrat isikukood: 38506110033; elukoht: xxxxx xxx, xxxxx alev, xxxxx vald, xxxxxx, Rapla maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Politsei -ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, esindaja vanemväärteomenetleja Piret Pesti. Kohtuistungi toimumise aeg 22.oktoober 2021.a RESOLUTSIOON

  4. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 kohus otsustas: Jätta Argo Volrati kaebus rahuldamata. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 24.08.2021 otsus osaliselt ning arvata KarS § 68 lg 2 alusel kinnipidamine väärteomenetluses (alates 24.07.2021 kell 11:38 kuni 26.07.2021 kell 11:10), s.o rahatrahvi 20 trahvühikut karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahv 230 trahviühikut, s.o 920 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Täpsustada otsust

§ 224

lg 3 p 2 alusel määratud lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, tähtaja osas ning määrata, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 6 (kuue) kuu möödumisel 1

(6)4-21-3604 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri anda Argo Volratile ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. novembril 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 26.07.2021.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Piret Pesti poolt väärteoprotokoll Argo Volrati suhtes väärteoasjas nr 270021000968, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 24.07.2021.a kell 11.38 Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 90-ndal kilomeetril, juhtis Argo Volrat mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l, millega ületas lubatud alkoholipiirmäära. Sellise tegevusega rikkus Argo Volrat

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 24.08.2021.a otsusega tunnistati Argo Volrat süüdi

§ 224

lg 2 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et menetlusalune isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt 3 kehtivat väärteokaristust, millest 2 karistust on

§ 224järgi, kuid sellele vaatamata jätkab ta õiguskorra rikkumist.

Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus 3. 09.09.2021.a esitas Argo Volrat otsusele kaebuse, milles palub kohtult juhtimisõigus alles jätta, sest tema töökoht sõltub lubadest. Sõidab erinevate objektide vahel Eestis ja Soomes. Tal on üks ülalpeetav. Tarbis eelmisel õhtul ja öösel alkoholi ning oli maganud 6-7 tundi, ei olnud 2

(6)4-21-3604 saanud piisavalt kaineks. Tunnistab oma viga ja süüd. Kindlasti ei istunud teadlikult joobes peaga rooli. Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil
  1. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde ning palus väärteootsuse lisakaristuse osas tühistada.
  2. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja leidis, et otsus on seaduslik ning karistuseks rahatrahvi ja lisakaristuse mõistmine on põhjendatud. Argo Volratil on kehtivad karistused samasuguste rikkumiste eest, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et kaebajat ei saa karistada ainult rahatrahviga. Kaebaja süü oli suur. Ta liikus Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, teada on, et see on Eesti kõige tihedama liiklusega maantee, eriti hommikul. Argo Volart pani ohtu oma kaasreisija ja teiste isikute elu ja vara. Ei saa nõustuda sellega, et antud tegu on ettevaatamatu, kaebaja pidi aru saama, et ta ei ole kaine. Teadmine oma juhilubade vajalikkuse osas pidi olema tal ka enne teo toimepanemist. Kohtuväline menetleja palub mitte muuta otsust ja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
  3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  4. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärteo toimepanemine Argo Volrati poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus, s.o põhi- ja lisakaristus, on kooskõlas isiku süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  5. Menetlusalusele isikule heideti ette

§-s 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. Argo Volrat tunnistas kohtuvälises menetluses, kinnitas esitatud kaebuses ja kohtuistungil, et ta juhtis 24.07.2021.a kella 11.38 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 90-ndal kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

  1. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 24.07.2021.a kella 11.38 ajal juhtis Argo Volrat Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 90-ndal kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,76 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,71 mg/l. 9.
  2. Tunnistaja, politseiametnik LR, sõnul said nad 24.07.2021.a väljakutse, mille kohaselt tuleb Pärnu poolt Tallinn-Ikla-Pärnu maanteel Tallinna poole sõiduauto, juhi sõidustiil on ebakindel. Sündmusele reageerides nägi vastu tuleva auto roolis meesterahvast. Juhi sõidustiil oli ka siis ebakindel. Autos oli kaks inimest, kõrval naisterahvas. Tunda oli alkoholilõhna, kinni peetud isiku kõnnak oli autost väljudes ebakindel, ta ärritus korduvalt. Isik nõustus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse. Kuna esimesel alkomeetril oli rike, kutsuti teine patrull. 9.
  3. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Argo Volrat 24.07.2021.a alates kella 11.39 kuni kainenemiseni mootorsõiduki Volkswagen Multivan xxxxxx juhtimiselt

§ 91lg 2 p 2 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema suust tuli 3

(6)4-21-3604 alkoholi lõhna. Argo Volrat on otsuse omakäeliselt allkirjastanud, temal taotlusi ei olnud. / tl 11 / 9.
  1. 24.07.2021.a kell 12:17 kuni 12:20 kasutati Argo Volrati seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK-
  2. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,76 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/0,05 mg/l arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,71 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku, tunnistaja ja mõõtja poolt. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja LR, kes on läbinud mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. / tl 10 pöördel/ 9.
  3. Juhindudes VTMS §-dest 44-46, §-st 49 ja §-st 51 peeti Argo Volrat 24.07.2021.a kell 11:38 kuni 26.07.2021.a kell 11:10 kinni, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ning väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. /tl 12/ 9.
  4. Argo Volrati poolt antud ütluste kohaselt alustas ta 24.07.2021.a sõitu Valgerannast. Tundis ennast täiesti kindlalt ja otse roolis ei joonud. Kella 02-03 ajal öösel jõi ja sõitu alustas kella 9 paiku hommikul.
  5. Kohus, hinnanud väärteoasjas uuritud tõendid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo tunnused.

Menetlusalust isikut süüdistatakse

§ 224

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 10.1. Kohtu hinnangul on Argo Volrat oma käitumisega täitnud

§-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Argo Volrat juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Argo Volrat juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Tunnistaja LR ütluste kohaselt juhtis mootorsõidukit Argo Volrat, kelle juhtimisstiil oli ebakindel. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt tarbis ta öösel alkoholi ning hommikul mootorsõidukit juhtima asudes tundis ta ennast kindlalt. Tema väljahingatavast õhust tuvastati seaduslikult etanooli sisaldus 0,76 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas.

10.2. Kohtu hinnangul on Argo Volrati tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Menetlusalune isik juhtis kella 11.38 paiku päeval mootorsõidukit ja veel ka ligikaudu nelikümmend minutit pärast mootorsõiduki peatamist oli tema veres etanooli sisaldus 0,76 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, teadis menetlusalune isik, et tal on alkoholijoobe tõttu sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest võttis ta ette pika sõidu tiheda liiklusega ja 4

(6)4-21-3604 suure sõidukiirusega maanteel. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 10.3. Kohus ei tuvastanud ühtegi Argo Volrati teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

  1. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt Argo Volratile mõistetud karistus, nii põhi- kui ka lisakaristuse näol, tema süü suurusele. Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et varem mõistetud rahatrahvid ei ole olnud piisavad mõjutamaks Argo Volratit süütegude toimepanemisest hoiduma. Argo Volrat võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, esitatud kaebuses, ega kohtus Argo Volrat oma tegu ei kahetsenud. 11.
  2. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut varem kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, 02.09.2020.a

§ 224

lg 1 järgi rahatrahviga 320 eurot ja 27.05.2020

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 740 eurot.

Rahatrahvide tasumise kohta info puudub. / tl 17 / 11.2. Argo Volratil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,76 mg/l ± 0,05 mg/l. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on suur, kuivõrd tegemist on alkoholisisaldusega, mis on lähedane

§ 224lg 2 sätestatud alkoholisisalduse maksimaalsele määrale.

Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,04 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist juba KarS §-s 424 sätestatud kuriteoga nagu seda on märkinud ka kohtuväline menetleja. 11.

  1. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud alkoholi piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab Argo Volrati hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse ning seda, et ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu endale ning teiste isikute elule, tervisele ja varale. Kohus märgib, et antud asjas tuleb ka arvestada, et Argo Volrat pani väärteo toime tiheda liiklusega hommikusel ajal, asulavälisel teel, kus lubatud piirkiirus on 90 km/h, ta sõitis koos kaasreisijaga ning tema sõiduki juhtimisstiil oli ebakindel. Nimetatud asjaolud suurendavad rikkumise ohtlikkust ning menetlusaluse isiku süüd. Seega Argo Volrat, näidates üles äärmist ükskõiksust ühiskonnas kehtivate normide suhtes, pani toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda, kaasreisija ning kaasliiklejate elu-, tervise- ja vara. 11.
  2. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vajadust on kohtuväline menetleja põhjendatud eripreventiivsete kaalutlustega.

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena KarS § 224 sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem KarS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on

§-s 224 lg 3 p 2 kohaselt lisakaristuse raamid kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohus on rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude 5

(6)4-21-3604 tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). 11.
  1. Argo Volrat viitas kaebuses sellele, et juhtimisõigus on vajalik seoses tööülesannetega. Kohus selgitab, et Argo Volrat oli väärtegu toime pannes teadlik, et tal tuleb tööülesannete täitmiseks liikuda erinevates riikides asuvatele tööobjektidele ja selleks on vajalik juhtimisõigus, ometi ei takistanud see Argo Volratit taaskord alkoholijoobes sõidukit juhtimast ja väärtegu toime panemast. Kohtu hinnangul ei ole anna võimalik töökoha kaotus alust lisakaristuse tühistamiseks. 11.
  2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Argo Volratilt, kes on varem korduvalt mootorsõidukit juhtinud lubatud alkoholi piirmäära ületades ning kellele eelmised kaks rahatrahvi ei ole mõju avaldanud, tuleb lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta. Tegemist ei ole juhusliku eksimusega, vaid korduva, juba harjumuseks muutunud käitumisega, mistõttu on Argo Volrati liikluskäitumine ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Lisakaristus, juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks, on kohtu hinnangul proportsionaalne määratud põhikaristusega ja vastab isiku süü suurusele.
  3. KarS § 68 lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvestatakse karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi kümme trahviühikut. Argo Volrat oli kinnipeetud väärteomenetluses 24.07.2021.a kell 11:38 kuni 26.07.2021.a kell 11:
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 24.08.2021 otsuses pole kinnipidamist karistusaja hulka arvestatud, seetõttu kohus tühistab selles osas otsuse ning arvab kinnipidamise väärteomenetluses, s.o rahatrahvi 20 trahvühikut karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on rahatrahv 230 trahviühikut, s.o 920 eurot.
  5. Kohus jätab rahuldamata Argo Volrati kaebuse ning jätab muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 24.08.2021.a üldmenetluse otsuse Argo Volratile lisakaristuse mõistmises. Kohus täpsustab otsust

§ 224

lg 3 p 2 järgi määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 6 kuu möödumisel. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.