KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-811 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piiriva

) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks, ning lükkas

§ 20lg 2 alusel taotluse tagasi.

PPA hinnangul on taotlus selgelt põhjendamatu

§ 20¹ p-de 2, 6 ja 7 alusel.

1. Kaebaja esitas 16.04.2021 kaebuse PPA otsuse tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohus võttis 04.05.2021 kaebuse menetlusse ja andis kaebajale menetlusabi tõlkekuludest vabastamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
2. Kaebaja palub tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Kaebaja vaidlustab täiendava kaitse (

§ 4lg 3) andmata jätmist.

Kaebaja tunneb surmahirmu Xsse naasmise ees, kuna temalt nõutakse suurt summat raha seoses tema poolt müüdud firmal tekkinud võlgadega. Kaebaja tagakiusaja on mitteriiklik osapool. Kaebajal pole võimalik oma ähvardaja eest saada riigilt kaitset, kuna riik on korrumpeerunud - nii politsei kui kohus. 2) Kaebaja pole soovinud vältida tagasisaatmist Xsse enne kui ilmnes kaitse taotlemise aluseks olev asjaolu. Vastupidiselt PPA väidetule proovis kaebaja protsessi kiirendada. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse koheselt, kui sai temale suunatud ähvardusest teada. 3) Kaebaja ei nõustu PPA hinnangutega tema taotluse aluseks olevatele asjaoludele, tehtud järeldustele. Kaebaja müüdud firma on sattunud majanduslikesse raskustesse ja ostja nõuab kaebajalt raha, vaatamata sellele, et kaebaja pole makseraskustes süüdi. Selline käitumine võib tunduda ebaloogiline aga kaebaja ei oska teise inimese peas toimuvat selgitada. Tegemist on ohtliku ja kergemeelse inimesega, kes nõuab kaebaja käest tapmise ähvardusel raha. 4) PPA pole uurimisprintsiipi rakendades kaebaja väiteid kontrollinud ega täpsustanud küsitavusi tekitanud asjaolusid kaebaja käest üle. PPA poolt läbiviidud küsitluse kvaliteet on äärmiselt halb. Nii puuduliku menetluse vigu ei saa kõrvaldada kohtumenetluses. Vastustaja seisukohad 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 1) Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga. 2) PPA on vaidlustava otsuse p-s 2 hinnanud üldist olukorda kaebaja koduriigis Xs, Xsse tagasipöördumise võimalust, kaebaja profiili ning tema usutavust. PPA on vaidlustavas otsuses õigesti kooskõlas

§ 4

lg-ga 3 ja § 19 lg-ga 5 tuvastanud, et Xs ei valitse sellist olukorda, mis seaks kaebaja Xsse naasmisel ohtu ja kaebaja profiil ning isiklik olukord ei ole taoline, mille tõttu oleks tal koduriiki naasmisel tõsine oht Genfi konventsiooni mõistes. Kaebaja on xx-aastane mees, kelle tervis on korras, keda kunagi varem karistatud ei ole ja kellel ei olnud piiriületusel mingeid probleeme. Päritoluriigi informatsiooni põhjal on Xsse tagasipöördumine ja siseriiklikult ümberpaiknemine võimalik (p-s 2.2.). 2

§ 4toodud alustega.

Samuti ei ole kaebaja usutavalt põhjendanud, et tal puudub võimalus saada vajadusel kaitset oma kodakondsusjärgse riigi õiguskaitseorganitelt. PPA on õigesti tuvastanud, et päritoluriigi informatsioonist ning kaebaja esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja suunal saaks esineda midagi sellist, mida võiks pidada täiendava kaitse mõistes tõsiseks ohuks. Pelgalt subjektiivse hirmu ja väidetavate hüpoteetilise riski alusel kehtiv õigus taotlust rahuldada ei võimalda. 4) PPA on tuvastanud vaidlustava otsuse p-s 2.3, et kaebaja selgitused oma rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta ei ole usutavad ega tõenäolised. PPA selgitas, et ei näe seost sellel, et kui kaebaja müüs oma firma 2019 aastal, siis tõusetus ähvardus taotleja vastu alles 2021 täpsel sel hetkel kui kaebaja oli KPK-s ning Eesti riik korraldas tema väljasaatmist Xsse. Samuti on PPA hinnangul ebausutav, et isik, kes ostis kaebaja firma paar aastat tagasi ja kellel nüüd tekkisid kaebajast olenemata põhjustel võlad, peaks kaebajale läbi tema venna saatma võlgade pärast tapmisähvardusi. Kaebaja usutavust kahandab veelgi kaebaja Euroopasse tuleku motiiv. Kaebaja väidete kohaselt oli tema eesmärk Euroopas tööd leida ja Euroopa kodanikust naisega abielluda. 5) Kuna PPA on tuvastanud, et kaebaja väited on ebausaldusväärsed, tema väidetav tagakiusuhirm on hüpoteetiline, tal on võimalik ohutult ja seaduslikult naasta koduriiki Xsse ja seal (üle 33 miljon elanikuga riigis) siseriiklikult ümber paikneda, siis ei ole ka põhjendatud kaebaja etteheide, et PPA pole põhjalikumalt uurinud korruptsioonimäära käesolevas kaasuses. Üksnes korruptsioonimäära kõrgus ei anna automaatselt alust pidada kaebaja vastuolulisi väiteid hüpoteetilisest ohust tõeseks. 6) PPA on välja selgitanud kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud. PPA 11.03.2021 korraldatud vestlusel andis PPA kaebajale võimaluse selgitada oma tagakiusu põhjuseid (p 6), esitas täpsustavaid küsimusi seoses kaebaja Xst lahkumise ja taotluse esitamisega (p-d 7-17), esitas täpsustavaid küsimusi seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaoludega (18-36) ja uuris võimalikke teisi rahvusvahelise kaitse andmise aluste olemasolu (37-46). Samuti andis PPA korduvalt kaebajale võimaluse selgitada tema väidetes esinvaid vastuolusid ning palus kaebajal esitada kõik tõendid, mis võiksid kinnitada tema tagakiusu ohtu (18, 19, 26, 30, 32, 36). Vestluse lõpus küsis PPA kaebajalt kaks korda (p-d 50 ja 52) kas tal on veel midagi lisada, millele kaebaja mõlemad korrad kinnitas, et ei ole. Seega on PPA võimaldanud igati kaebajal esitada kõik tähtsust omavad asjaolud nii suuliselt kui kirjalikult. 7) Vaidlus puudub, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse peale seda, kui kaebaja oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse ja talle oli teada, et ta saadetakse koduriiki. Kuna PPA on tuvastanud kaebaja väidetes oma rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta mitmeid ebausaldusväärseid asjaolusid ning leidnud, et kaebajal puudub tegelik vajadus rahvusvaheliseks kaitseks, siis on PPA-l põhjendatud alus pidada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamiseks. Vastustaja viitab asjakohasele kohtupraktikale (nt Tln Ringkonnakohus 3-20-1029). (

§ 20¹ p 6) 8) Kaebaja pole sur place pagulane.

Kaebaja ütlused tagakiusu ohust on ebausaldusväärsed. Ka kaebaja esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidetavat tagakiusu, kuna ei viita ühelegi ähvardusele. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jääb rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud põhjendusi, kuna nõustub nendega. 3

§ 1

lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. Käesolev vaidlus on täiendava kaitse andmisest keeldumise õiguspärasuse üle.

§ 4

lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.

§ 4lg-s 3 ei sisaldu ammendav loetelu.

Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga (kohtuotsused Elgafaji, C-465/07, punkt 31, Diakité, C-285/12, punkt 18, Mohamed M’Bodj, C-542/13, punkt 30), milleks on surmanuhtlus või hukkamine; või isiku piinamine või ebainimlik või väärikust alandav kohtlemine või karistamine päritoluriigis; või tõsine ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud kokkupõrke puhul. Seega peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne, mitte hüpoteetiline. 8. Kohus leiab, et kaebaja poolt väljatoodud asjaolud ei anna ilmselgelt alust pidada teda vastavaks täiendava kaitse andmise eeldustele. Sellest tulenevalt pole ka alust teha etteheiteid PPA-le, et haldusmenetluses ei uuritud rohkem ega tehtud kaebajaga täiendavat intervjuud. Kui taotluse põhjendamatus on ilmne puudub ilmselgelt vajadus ressursi raiskamiseks ja tarbetute menetlustoimingute tegemiseks. Ka

-i menetluses saab ja tuleb arvestada menetlusökonoomia põhimõtet (

§ 1

lg 3; HMS § 5 lg 2) ning

§ 20² võimaldab läbi viia kiirmenetluse.

Vastustaja on järginud

§ 18

lg-t 4 (vestluse läbiviimine) ning andnud kaebajale võimaluse (11.03.2021) esitada oma selgitused ja vastuväited (HMS § 40 lg 1; haldusakti p 3). PPA poolt läbiviidud haldusmenetluses polnud puudusi, mida kohus oleks pidanud kohtumenetluses kõrvaldama. 9. Puudub vaidlus, et kaebaja saabus EL-i sooviga parandada oma majanduslikku olukorda, leida tööd (09.10.2020 küsitluse protokoll; 11.03.2021 taotleja intervjuu, p 6). Samuti oli kaebajal elamisloa saamise eesmärgil plaan abielluda ning tal oli teadmine, et Soomes on palju naisi ning nad ei ole rassistid (11.03.2021 taotleja intervjuu, p 11, 12). Ka ei meeldinud kaebajale enam Xlaste mentaliteet (11.03.2021 taotleja intervjuu, p 26). Puudub vaidlus, et Soomes viibides lõppes kaebaja viisa kehtivus ning ta oli teadlik, et tal rahvusvahelise kaitse taotlemiseks põhjust pole (11.03.2021 taotleja intervjuu, p 6). Kaebaja otsustas sõbra kutsel suunduda Itaaliasse, kus talle teadaolevalt immigrantidega tegeletakse ning oli teadmises, et Eestit transiitriigina läbides tema dokumente ei kontrollita (11.03.2021 taotleja intervjuu, p 6). Seega asjaolu, et kaebaja ei taotlenud varjupaika Soomes ei viita sellele, et taotlemise alus tegelikult tekkis Eestis viibides. Kaebaja seletustest võib järeldada, et ta lootis pääseda Itaaliasse, vaatamata viibimisaluse puudumisele, ning saada seal viibimisalus. Võib pidada usutavaks, et kaebaja soovis aidata kaasa enda Itaaliasse saatmisele, mitte päritoluriiki naasmisele. Ka 4

§ 20¹ p 6) ning vabaneda kinnipidamiskeskusest.

Ehk teisisõnu, kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ka PPA seisukoht, teadvalt ebaõigete seletuste andmisest taotluse selgelt põhjendamatuks lugemise alusena, on seetõttu põhjendatud (

§ 20¹ p 2).

Kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse hilinenult (

§ 20

¹ p 7) ning väited ohust teadasaamisest kinnipidamiskeskuses viibimise ajal pole usutavad. Isegi kui kõnealust asjaolu (venna telefonikõne kaudu võlgade pärast ähvardamisest teadasaamine) saaks pidada usutavaks ei annaks see välja reaalse ja tõsise ohu mõõdet (

§ 4lg 3 ja eelpool viidatud EK praktika).

PPA on asjakohaselt käsitlenud päritolumaa teavet (haldusakti p 2.1). Kaebuses toodud viide1 üldiselt kõrgele korruptsioonitasemele riigis, ei anna alust järeldada, et riik oma kodanikele tavaliste eraisikute ähvarduste korral mingit kaitset pakkuda ei suuda (

§ 19lg 6).

PPA on kaevatavas otsuses asjakohaselt põhjendanud Xsse naasmise piisavat ohutust (haldusakti p 2.2). PPA ei ole otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust.

1. Kaebuse rahuldamiseks ja PPA kaevatava otsuse tühistamiseks alus puudub, samuti pole sellest tulenevalt alust rahuldada kohustamisnõuet.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja said menetlusabi (tõlkekulude kandmisel), kohustuseta need hiljem hüvitada. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad need kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
3. Kohus avaldab jõustunud otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 1 xxxxxxxx 5