Obsah (7)

§ 179§ 1781§ 121§ 141§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6104 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 179

lg 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 1781

lg 11 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 141

lg 2 p 1 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 järgi mõisteti E. Martinsonile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Mõistetud karistust vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 4 aasta pikkuse vangistuseni.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 1.

veebruari

1. a otsusega mõistetud kandmata 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti E. Martinsonile 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Rahaline karistus summas 288 eurot jäeti täitmisele iseseisvalt.
2. Tartu Vangla esitas
3. juunil
4. a maakohtule taotluse E. Martinsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
5. Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrusega jäeti E. Martinson vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Kuigi E. Martinsonil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on maakohtu hinnangul temast lähtuv retsidiivsusoht kõrge. E. Martinsonil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Vangistus spetsiifilise karistusliigina ei ole E. Martinsoni eluviisides muutust kaasa toonud. Varasemalt on teda karistatud varguste, joobes juhtimiste, vägistamise, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja omastamise eest. Praegust liitkaristust kannab vägistamise, lapseealise seksuaalse ahvatlemise ja kehalise väärkohtlemise eest. E. Martinsoni kuriteod on muutunud ajas raskemaks. Kuritegude toimepanemist on soodustanud puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus, armukadedus, seksuaalne motiiv, alkoholi liigtarvitamine ja varasemalt ka majandusliku kasu saamine. Temast lähtuv uute kuritegude toime panemise oht ei ole piisavalt madal. E. Martinsoni positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mitte toetavaid argumente.
9. E. Martinsoni puhul on alarmeeriv, et ta ei tunnista toime pandud kuritegusid. Sotsiaalprogrammi „Uus suund“ tagasisidest nähtub, et kuna E. Martinson seksuaalsüüteo toimepanemist ei tunnistanud, pidas ta ennast programmi esimeses pooles üleval üsna trotslikult ja seetõttu jäi paljude programmiliste ülesannete läbi viimine pinnapealseks ja formaalseks. Asja materjalidest ei nähtu senini, et ta tunnistaks seksuaalsüütegude toime panemist. E. Martinsoni puhul on positiivne, et ta on vangistuses õppinud eesti keelt, osalenud tööhõives ja temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Samas ei ole võrreldes eelmise ennetähtaegse vabastamise menetlusega toiminud E. Martinsonis põhjapanevaid muutuseid, mis annaksid alust arvata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Teda kirjeldatakse jätkuvalt kui isikut, kes peab vägivalla kasutamist tolereeritavaks, ei mõte oma tegude tagajärgedele ning kes jälgib ühiskonnas kehtivaid norme vaid endale vajalikus ulatuses. Vabaduses tal kindel töökoht puudub. E. Martinsoni ametlikud töösuhted on olnud lühiajalised ja valdavalt on ta töötanud mitte ametlikult. Vangistuses on korduvalt osa võtnud majandustöödest ja töödistsipliiniga probleeme ei ole. Rahalisi nõudeid on tal summas 21 400 eurot. Teda on varasemalt karistatud majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegude eest. Seega, kuna tal on suured võlad, puuduvad kindlad tööoskused- ja harjumus ning vabaduses kindel töökoht, võib ta jätkata majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toime panemist.
10. Tema lähivõrgustikku kuulub muuhulgas elukaaslane, kellega tal on kaks ühist last. Puuduvad aga viited sellest, et E. Martinson oleks vanema lapse kasvatamises enne vangistust osalenud. Samas väitis ta kohtuistungil, et kuriteo toimepanemise ajal oli tal perekond, kuid lapsi ei olnud, ja nüüd soovib ta lastele hea isa olla. Maakohtule jääb see arusaamatuks, kuna iseloomustuse kohaselt oli tal kuritegude ajal üks laps, kuid see ei olnud piisav, hoidmaks ära tema poolt kuritegude toime panemist. Lisaks väärib mainimist, et E. Martinson pani vägistamised toime oma tollaste elukaaslaste suhtes. Samuti viimase kehalise väärkohtlemise, mille eest praegust karistust kannab. Seega ei ole elukaaslase olemasolu midagi sellist, mis hoiaks ära E. Martinsoni poolt kuritegude toime panemise.
11. Varasemalt ei ole ta kasutanud antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Viimased kuriteod, mille eest E. Martinson praegu karistust kannab, pani ta toime vähem kui kuu pärast eelmist süüdimõistmist, millega isikule määrati tingimisi vangistus ja anti võimalus kanda karistust vabaduses, täites kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Tema varasem elukäik näitab, et ta on ka katseajal kuritegusid toime pannud. Kuna E. Martinson ei mõista siiani oma tegude keelatust ja kannatanule põhjustatud tagajärgi, ei ole maakohus veendunud, et E. Martinsoni ennetähtaegse vabastamise korral kulgeks tema katseaeg positiivselt. E. Martinsoni 2 varasem elukäik ja temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohus ei ole kindel, et E. Martinsoni käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemisega seotud riskide maandamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
12. Maakohtu määruse peale kaebuse E. Martinson, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
13. Maakohus on liigselt keskendunud teda iseloomustavatele negatiivsetele argumentidele ja arvesse on jäetud võtmata teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Teda on tõepoolest kokku karistatud kuuel korral, kuid neist neli on arhiveeritud ja neile tugineda ei tohi. Ta mõisteti süüdi lühimenetluses, mis on võimalik vaid juhul, kui kohtualune enda süüd tunnistab ja mida ta ka tegi. Maakohtu väide süü mitte tunnistamise kohta on asjakohatu. Maakohus ei ole arvesse võtnud tema ja tema elukaaslase poolt esitatud motivatsioonikirju, tõendit, et ta põdes läbi Covid-19 viiruse, tema laste sünnitunnistusi ja iseloomustust tema osalemise kohta majandustöödel. Tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja varasemat elukäiku võttis juba arvesse maakohus, kes ta kriminaalkorras süüdi tunnistas. Ta ei saa aru, missugust rolli mängib tema varasem elukäik praeguse ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel.
14. Ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusse MTÜ Valge Eesti, mis asub Tartus ja kus tal on tugiisik. Keskus tagab talle töökoha. Samuti on tal võimalik tööd hankida Töötukassa vahendusel. Tal ei olnud võimalik endale hetkeolukorda arvesse võttes töökoha olemasolu kohta garantiikirja hankida. Ta on nõus karistusaja lõpuni käima psühholoogilisel nõustamisel ja osalema sotsiaalprogrammides. Tema kuriteorisk oleks tähtaegse vabanemise korral palju kõrgem, kui ennetähtaegsel vabanemisel, mil ta vabaneks järelevalve alla. Ta on vahetanud elukohta ja loobunud endisest suhtlusringkonnast. Vabanemise korral asub ta elama koos elukaaslase ja lastega.
15. Tema naine rasestus pikaajalisel kohtumisel, pärast seda oli riigis pandeemia tõttu eriolukord ja laps sündis
16. a mais. Kuna tema elukaaslane ei ole vaktsineeritud, ei saa ta vanglasse kohtumisele tulla. Ta ei ole enda last siiani näinud. Maakohus on ekslikult leidnud, et tema poja olemasolu ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toime panemist. Ta ei teadnud poja olemasolust
17. a maikuuni midagi. Pärast seda taastas ta suhted elukaaslasega ja sai teada, et tal on poeg. Tema elukaaslane ja lapsed motiveerivad teda õiguskuulekat elu elama. Varem perekonna olemasolu tõepoolest ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toime panemist, kuid tal ei olnud sel ajal lapsi. Ta saab aru, et ta tekitab läbi kuritegude kannatusi ka enda perekonnale.
18. Ta ei saa aru, mille pinnalt järeldas maakohus, et tal on alkoholiprobleem. Ta mõisteti
19. a joobes juhtimise eest süüdi, kuid ta oli noor ja rumal. Tollest ajast saadik ta ei ole kuritegusid alkoholijoobes olles toime pannud. Ta ei näe ka põhjust alkoholikeelu määramiseks, kuigi ta on sellega ise nõus ja täitis isegi vanglas töövihiku, mis sellekohaseid riske maandab. Ta läbis vanglas sotsiaalprogrammi „Uus suund“, kuid selle programmi on justiitsministeerium kasutuskõlbmatuks tunnistanud. Seega ei tohi selle programmi tagajärgi tema suhtes kohaldada. Hoolimata sellest suhtus ta programmi läbimisse tõsiselt, mistõttu on maakohtu ja vangla järeldused programmi pealiskaudsest läbimisest ainetud.
20. Vangla iseloomustus näitab tervikuna, et ta on justkui ohtlik inimene. Samas ei ole arvesse võetud, et ta töötab, tasub võimaluste piires võlgnevusi, läbib sotsiaalprogramme ja on õppinud riigikeelt B1 tasemel, tal ei ole rikkumisi ning et ta on taastanud suhted perekonnaga. Ohtlikkus ei ole sellest tulenevalt ikkagi langenud. Ühtlasi ei tohi vangla riskihinnangule üleüldse 3 tugineda. Vangla on otsustanud ta ümber paigutada avavanglasse, mis on ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et E. Martinson ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus on ekslikult avaldanud olukorras, kus osa E. Martinsoni karistusi on arhiveeritud, tervikuna tema poolt varasemalt toime pandud kuriteod (vt käesoleva määruse p 4). Olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 29). Teisisõnu ei ole lubatud ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tugineda isiku arhiveeritud karistustele ja selles osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruses märgitu tähelepanuta. Mis puudutab aga isiku varasemat elukäiku, mille osaks on tema kehtivad karistused, siis sellele tuginemine on

§ 76lg 4 alusel lausa kohustuslik.

Ülejäänud osas on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna vähimalgi määral alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus ei eita, et E. Martinsoni on võimalik mõningal määral ka positiivselt iseloomustada. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui E. Martinsoni on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud, ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
2. E. Martinson omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust. Ühtlasi on tema teod ajas raskemaks läinud. Kui varasemalt pani ta toime teise astme kuritegusid, siis praeguse otsuse aluseks olevad teod on rasked, esimese astme kuriteod. Samuti on need osaliselt toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, s.o ajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldusele. Juba ainuüksi see näitab, et kriminaalhooldusalane järelevalve ei pruugi E. Martinsoni puhul peamist eesmärki, milleks on tema õiguskuulekuse tagamine, täita. Nimelt, viibides kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja olles äsja Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsusega süüdi tunnistatud, peksis ta
5. veebruaril 2017 käte ja jalgadega toona 17 aastast kannatanut. Kaks päeva pärast seda,
6. veebruaril 2017, astus E. Martinson kannatanuga tahtevastaselt suguühtesse. Samuti mõisteti E. Martinson süüdi selles, et
7. a alguses ahvatles ta internetikeskkonnas seksuaalselt 13-aaastat kannatanut ja üritas sama kannatanuga kokku saada, et temaga suguühtesse astuda. 4
8. E. Martinsoni praegused kuriteod ei ole seotud majanduslike raskuste ega alkoholi liigtarvitamisega. Seega on kindla töökoha omamine E. Martinsoni puhul küll positiivne, kuid see ei ole tema puhul kuriteo riski vähendav argument. E. Martinsoni kuriteod on toime pandud impulsiivse käitumise tagajärjel, hetke emotsiooni najal. Ta ei vaevu väga palju oma tegude tagajärgedele mõtlema ja n-ö kordab järjepanu vanu vigu. Seda näitab juba ainuüksi see, et osa praeguse otsuse aluseks olevatest kuritegudest on toime pandud vähem kui kuu pärast eelmist kohtuotsust. E. Martinson ei pidanud seega kohtuotsusega määratud katseaega ja kriminaalhooldusele allutamist millekski. Ta lähtus vaid enese vajaduste rahuldamisest.
9. Vangla iseloomustuses nähtub, et seksuaalsüüteo toime panemist endise elukaaslase suhtes E. Martinson eitab. Seega ei ole E. Martinsoni sisemine motivatsioon ja tahe enda probleemkohtadega tegeleda veel piisav. See loob aga riski, et E. Martinson võib jätkata sarnaste seksuaalsüütegude toime panemist. Kuna vägistamise pani E. Martinson toime oma endise elukaaslase suhtes, ei saa hetkel veel täiesti kindel olla selles, et E. Martinson lahendab praeguse elukaaslasega ette tulevad konfliktid ja arusaamatused rahumeelselt. Selliseid kahtluseid suurendab veel enam asjaolu, et iseloomustuse kohaselt on E. Martinsonil naiste suhtes domineerivad arusaamad. Seega ei ole perekonna olemasolu E. Martinsoni puhul midagi sellist, mille põhjal oleks võimalik tõsikindlalt väita, et kuritegude toime panemine on tema poolt edaspidiselt välistatud.
10. Üldjoontes leiab ringkonnakohus, et E. Martinsonis tekkinud motivatsioon elada edaspidiselt seaduskuulekat elu ei ole veel piisav, nentimaks, et ta enam kindlasti sarnaseid kuritegusid toime ei pane. Ta on ka varasemalt vangistuses viibinud, kuid siiski pärast seda jätkanud kuritegude toime panemist. Ja nagu eespool märgitud – ta on neid toime pannud ka kriminaalhooldusel viibides, mistõttu ei pruugi õiguskuulekuse tagamiseks ka kriminaalhooldusalasest järelevalvest tema puhul piisata. Seetõttu peab E. Martinson endaga veel kinnipidamiskohas tööd tegema. E. Martinsoni puhul ei ole hetkel veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
12. oktoobri
13. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5