Obsah (5)

§ 424§ 63§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1018 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas V

§ 424

lg 1 ja § 4231 järgi

§ 63

lg 1 alusel 10 kuu vangistusega.

§ 74lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et E.

Ennistile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 9 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui E. Ennist ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määratud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja kohustati E. Ennistit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis Alkoholi rehabilitatsiooniprogramm. piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide Kohtuotsus jõustus 22.02.

2. 06.03.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande E. Ennistile määrata täiendav kohustus alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Tartu Maakohtu 12.03.2020 määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati E.

Ennistit käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi). Kohtumäärus jõustus 28.03.

2. 10.07.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles pöörata E. Ennisti karistus täitmisele, kuna E. Ennist jätkab alkoholi tarvitamist. Alkoholi sõltuvuse vastase ravi katkestas. Avaldas ka ise, et ta vangi pandaks. Tartu Maakohtu 11.09.2020 määrusega pöörati täitmisele E. Ennistile mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 9 kuud vangistust. Kohtumäärus jõustus 02.10.
4. Harju Maakohtu 29.03.2021 määrusega, mis jõustus 14.04.2021, vabastati E. Ennist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning määrati ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 76lg 5 alusel allutati E.

Ennist katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX; ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

1. 30.08.2021 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb kandmata karistuse täitmisele pööramist. E. Ennistil on alkoholi tarvitamise keeld, millest ta ei suuda kinni pidada.
2. Tartu Maakohtu 08.10.2021 määrusega pöörati täitmisele E. Ennistile mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 kuud 11 päeva vangistust. 6.
3. E. Ennisti kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt. Kõigest mõned kuud kestnud kriminaalhoolduse jooksul on E. Ennist kahel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti ei täitnud ta määratud ajal kohustust asuda tööle või võta end arvele Töötukassas, kuigi kriminaalhooldusametnik seda meelde tuletas ja selgitusi andis. Lisaks on ametnikul isikuga kontakti saamine ja kriminaalhoolduse teostamine olnud keeruline, sest hooldusalune ei pruugi vastata telefonile ega viibida oma elukohas. Kohtuistungil tunnistas E. Ennist ise, et ta ei olegi elanud kohtu määratud elukohas, vaid hoopis mujal ning ei ole sellest kedagi teavitanud. 6.
4. Maakohus pidas E. Ennisti rikkumisi väga rasketeks. Tegemist ei ole ühekordsete, juhuslike rikkumistega, mida võiks vabandada inimlik eksimine, vaid kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete pideva ja järjekindla eiramisega. Sealjuures on E. Ennist olnud väga hästi teadlik, mida tähendab ennetähtaegne vabastamine, millised tingimused kaasnevad kriminaalhooldusega ja millised on tagajärjed nõuete rikkumisel. Sellegipoolest ei ole ta suutnud või soovinud korrektselt käituda. 6.
5. E. Ennistile on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Esialgu mõisteti talle karistus tingimisi. Kuna ta ei tulnud kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega toime, pöörati karistus täitmisele. Seejärel vabastati ta vangistusest enne tähtaega ning anti uus võimalus kanda karistust vabaduses ja pöörata oma elus uus lehekülg. Kahetsusväärselt näitab E. Ennisti käitumine selgelt, et ta kohtu antud võimalusi ei hinda ning käitumiskontroll ja 2 lisakohustused talle erilist mõju ei avalda. Isik tarvitab jätkuvalt alkoholi, mis on tema puhul olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriks, ja täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid oma parima äranägemise järgi. 6.
6. Olenemata kohtuistungil avaldatud tulevikuplaanidest seoses töö ja taaskord ravile asumisega, ei muuda see olematuks süüdimõistetu süstemaatilist kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. Täiendavaid kohustusi, mis tema käitumist võiks veel suunata, ei ole võimalik käesolevalt enam määrata, katseaja lõpuni on jäänud vaid loetud päevad. Isiku osas, kes on ennetähtaegselt vangistuse kandmisest vabastatud, katseaja pikendamiseks võimalus ka puudub. Lisaks puudus maakohtul veendumus, et E. Ennisti suhtumine ja käitumine võiks edaspidi oluliselt paraneda. Taolisi lubadusi on süüdimõistetu andnud ka varasemalt, kuid on käitunud oma sõnadele vastupidiselt. Seega tuleb karistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 08.10.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Ennisti kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes leiab, et otstarbekas oleks pikendada süüdimõistetule määratud katseaega ühe aasta võrra ja mitte pöörata karistust täitmisele. E. Ennistile võiks anda veel viimase võimaluse, et ta saaks ellu viia enda poolt kohtule antud lubadused. Kohtul on võimalus pikendada E. Ennistile määratud katseaega kuni ühe aasta võrra. Kaebaja on seisukohal, et see oleks mõjusam, kui pöörata karistus täitmisele, sest sellise lühikese vangistuse aja jooksul ei läbi E. Ennist vanglas mingeid programme ja on tõenäoline, et ta ei saa ka vanglas tööd teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas, mis on põhjalikud ning karistuse täitmisele pööramine on proportsioonis rikkumistega. Küll on maakohus eksinud täitmisele pööramise aluses, märkides selleks

§ 74lg 4.

Süüdimõistetu vabastati tingimisi ennetähtaegselt, seega karistuse täitmisele pööramise alus peaks olema

§ 76lg 7.

Kui tutvuda ka maakohtu määruse sisuga, siis tuleneb sellest, et kaitsja taotlust katseaega pikendada ei saa rahuldada, sest seadus ei anna selleks võimalust.

§ 74

lg 4 järgi saab katseaega pikendada,

§ 76lg 7 alusel aga mitte.

9. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetu suhtes ei ole võimalik jätkata kriminaalhooldusega, kuna see on algusest peale ebaõnnestunud. Kohtuotsuse jõustumisel tuli süüdimõistetul asuda täitma talle määratud kohustusi ja nõudeid, mida ta ei teinud ning pärast korduvaid erakorralisi ettekandeid tuli tingimisi mõistetud karistus osaliselt kandmata osas pöörata täitmisele. Süüdimõistetu vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuid ka see ei motiveerinud süüdimõistetut nõuetekohaselt talle määratud kriminaalhooldust läbima. Süüdimõistetule on antud korduvalt võimalusi näitamaks, et ta on võimeline karistust kandma vabaduses. E. Ennist ei ole võimeline oma käitumist muutma. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu on võimeline karistust kandma vabaduses ning ei leia, et veelkord uue võimaluse andmine oleks põhjendatud. Süüdimõistetu ei saa aru, et kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud, kriminaalhooldus on samasugune karistus kui vangistus ning selle nõudeid tuleb täita, mitte vabandada rikkumisi üksnes ennastõigustavate asjaoludega. Süüdimõistetu on oma käitumisega välistanud leebemad 3 meetmed, lisaks

§ 76

lg 7 alusel ei ole võimalik katseaega pikendada ning seetõttu ei ole aktuaalne ka täiendavate kohustuste määramine.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele ning esitamisele kokku 35 minutit, mille eest taotleb tasu summas 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Arvestades maakohtu määruse mahtu, määruskaebuse mahtu, selles väljatoodud argumentide asjakohasust, on tasutaotlus põhjendatud rahuldada üksnes miinimumulatuses, s.o 30 minuti ulatuses, s.o summas 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2021 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4