← Eesti

2-20-143931/14

Obsah (4)§ 154§ 147§ 146§ 142

2-20-143931 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-143931 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Osaühingu VK

) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Elektrienergia kasutamiseks sõlmitud tähtajatust liitumislepingust 4

(7)2-20-143931 tulenevad kohustused on korduvad kohustused. Vastavalt

§ 154

lg 1, korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

§ 147

lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Kohus viitab Riigikohtu 12. novembri 2008 lahendile tsiviilasjas 3-2-1-95-08, milles Riigikohus on jõudnud järeldusele, et: „/…/. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni 24. maini 2003 (tl-d 44-53, viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003). Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147lg 3 teise lause alusel 2003.

a lõppemisest. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtud ei ole aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg algas

  1. detsembril
  2. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude aegumistähtaja alguseks peab

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes

§ 146lg-t 1 arvestades 31.

detsembril 2006 kell 24.00.“. Kohus tuvastas, et hagiavaldus oli esitatud

  1. jaanuaril 2021 ning seega on aegunud kõik hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks kuni
  2. detsember 2017, kuna nende nõuete aegumine algas
  3. jaanuarist 2018 ja lõppes
  4. detsembril
  5. Peale
  6. jaanuari 2018 sissenõutavaks muutunud korduvate kohustuste täitmise nõuded aeguvad
  7. detsembril 2021, kuna nende nõuete aegumine algas
  8. jaanuaril
  9. Ülejäänud hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks peale
  10. jaanuari 2018, aegunud ei ole. Hagiavaldusele lisatud arvetest selgub, et arve nr 7173171173 summas 18 eurot, tarbimiskoht x, muutus sissenõutavaks
  11. oktoobrist 2017 ning arve nr 7173508335 viivise summas 0,52 eurot, tarbimiskoht x, muutus sissenõutavaks
  12. detsembrist
  13. Kohus järeldab, et arvest nr 7173171173 ja arvest nr 7173508335 tulenevad hageja nõuded on aegunud ning kostjal on

§ 142

lg 1 alusel õigus keelduda kohustus täitmisest ning nimetatud arvete osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega aegumise osas arvete nr 7180946100 ja 7181915622 osas, tarbimiskoht x, kuna nendel arvetel märgitud nõuded muutusid sissenõutavaks

  1. aastal, arve nr 7180946100
  2. märtsist 2018 (dtl 34) ja arve nr 7181915622
  3. juunist 2018 (dtl 35) ning seetõttu algas aegumine nende nõuete osas
  4. jaanuaril 2019 ning nõuded aeguvad
  5. detsembril
  6. Kohus kontrollis hageja poolt arvetel märgitud summade arvestust ning esmalt arvutab kohus põhinõude suuruse, mis on kostjal hagejale tasumata. 5

(7)2-20-143931 Tarbimiskohas x, leping nr 36118144, arvel nr 7190649060 on arvestatud teenuse eest 14,51 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 4,10 eurot ning arvel nr 7190964266 on arvestatud teenuse eest 9,56 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 10,34 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 14,44 eurot, maksmata kokku 14,
  1. Kostja nende arvete osas teenuse eest võlgnevuse kohta vastuväiteid ei esitanud ja nõustus summaga 14,44 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 14,44 eurot. Tarbimiskohas x, leping nr 36140358, arvel nr 7180946100 on arvestatud teenuse eest 1,34 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 0,11 eurot ning arvel nr 7181915622 on arvestatud teenuse eest 0,00 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 3,60 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 3,77 eurot maksmata kokku 3,
  2. Kostja nende arvete kohta vastuväiteid arvestuse osas ei esitanud. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 0,11 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks arve nr 7181915622 alusel tasumata 3,60 eurot, kui arvel on teenuse eest tasu 0,00 eurot. Tarbimiskohas x, leping nr 36144749, arvel nr 7181953914 on arvestatud teenuse eest 13,73 eurot, millest kostjal on hageja väitel maksmata 8,63 eurot ning arvel nr 7182870779 on arvestatud teenuse eest 2,27 eurot, millest kostjal on hageja väitel maksmata 9,32 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 16 eurot, maksmata kokku 17,
  3. Kostja nõustub nende arvete osas teenuse eest summaga 11,59 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 16,00 eurot (13,73 + 2,27). Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks arve nr 7182870779 alusel osaliselt tasumata 7,05 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et teenuse eest oleks vajalikul määral tasutud. Tarbimiskohas x, leping nr 36134089, arvel nr 7200287147 on arvestatud teenuse eest 10,74 eurot, millest kostjal on hageja väitel maksmata 1,12 eurot ning arvel nr 7200605253 on arvestatud teenuse eest 5,46 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 7,77 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 16,20 eurot, maksmata kokku 8,89 eurot. Kostja nõustub nende arvete osas teenuse eest summaga 5,74 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 8,89 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et teenuse eest oleks täies ulatuses tasutud. Kohus järeldab, et kostjal on kohustus tasuda hagejale elektrivarustuse teenuse eest kokku 39,44 eurot (14,44 + 0,11 + 16,00 + 8,89). Hageja on arvestanud kostjale viivist 7,59 euro ulatuses. Kostja viivisega ei nõustu ning palub teha ümberarvestus. Vastavalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu hageja arvestustega viivise osas. Hageja esitatud arvetest ei selgu üheselt, millistelt summadelt ja millise konkreetse aja eest kui palju viivist on arvestatud, arvetel on viivist arvestatud erinevas määras, 0,05% päevas ja 0,1% päevas, hageja arvestatud viivis on arvetel näidatud kord käibemaksuga, kord jälle ilma käibemaksuta. Kohtul ei ole võimalik hageja viivise arvestust kontrollida ning seega loeb kohus, et hageja viivise nõue ei ole tõendatud. Kohus järeldab, et kostjal on hageja ees elektrivarustuse lepingutest tulenev täitmata kohustus kokku 39,44 eurot. 6
(7)2-20-143931 Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning VÕS § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 39,44 eurot, ülejäänud 31,66 euro, s.o 24,07 euro põhinõude ja 7,59 euro viiviste osas jääb hagi rahuldamata. Hagi hind Hageja esitas hagiavalduses nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks 71,10 eurot (võlgnevuse 63,51 eurot ja sissenõutavad viivised 7,59 eurot). Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 71,10 eurot (63,51+7,59). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt, ligikaudu 55% ulatuses ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ei ole vajalik, kuna kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.