1-19-4390/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4390 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2021 määrus Elari Somelari tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Elari Somelar (isikukood 39204166066) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sh käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti, vandeadvokaadi abi Aivar Kellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista süüdimõistetu Elari Somelarilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest, 32,40 eurot, riigituludesse. Süüdimõistetu Elari Somelaril tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega, mis jõustus 04.07.2019, karistati E. Somelari KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et E. Somelarile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. Somelar 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. 1.
7. Tartu Maakohtu 15.09.2020 määrusega, mis jõustus 01.10.2020, määrati E. Somelarile täiendav kohustus osaleda katseajal sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. 1.
8. Tartu Maakohtu 23.11.2020 määrusega, mis jõustus 09.12.2020, jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendati E. Somelarile määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 18.06.
9. 1.
10. Tartu Maakohtu 05.02.2021 määrusega, mis jõustus 19.03.2021, pöörati täitmisele E. Somelarile mõistetud karistus ja saadeti E. Somelar vanglasse karistust kandma 1 aastaks. 1.
11. Karistuse kandmise aja algus 19.04.2021 ja lõpp 19.04.
13. Tartu Maakohtu 28.10.2021 määrusega jäeti E. Somelar ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
14. E. Somelar on täitnud formaalsed eeldused – on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud ning tal on garanteeritud elukoht XXX. 2.
15. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad E. Somelaril distsiplinaarkaristused. Individuaalset täitmiskava ei ole isikule koostatud, kuna ta kannab karistust alla 1 aasta. Alates 12.07.2021 osaleb E. Somelar tööhõives. Vangla kinnitusel omab kinnipeetav põhiharidust. Isiku lähivõrgustiku moodustavad eelkõige ema ja abikaasa. Vabanemisel töökoht puudub, vanglast ennetähtaegse vabanemise korral saab isiku esmaseks sissetulekuks olema töövõimetoetus ja puuetega inimese sotsiaaltoetus. Samuti on E. Somelari abikaasa nõus isikut vajadusel majanduslikult abistama. 07.09.2021 Täitise väljavõtte kohaselt on isikul täitemenetluses võlgnevusi kokku 1504,44 eurot. 28.09.2021 seisuga Tartu Vangla K-raha andmetel vabanemisfondis 323,15 eurot. 2.
16. Maakohus pidas positiivseks, et E. Somelar on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt ning osaleb tööhõives. Lisaks saab pidada positiivseks, et E. Somelaril on vabanemisel elukoht ja abikaasa toetus. Erinevalt vangla iseloomustuses märgitust kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil, et käesolevaks ajaks on olemas ka vabanemisjärgne töökoht - AS Matrix Puit. Kuigi kohtu käsutuses puudub tööandja kinnitus, ei sea kohus süüdimõistetu väidet tööle asumise võimalikkuse kohta siiski kahtluse alla. Süüdimõistetu väitel on ta hiljuti üle viidud avavanglasse. Ka seda asjaolu ei sea kohus kahtluse alla. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 2.
17. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduses olema seaduskuulekas. Karistusregistri 11.10.2021 teatis tõendab, et E. Somelari on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Seega pole õigusvastane käitumine tema puhul juhuslikku laadi. Vaatamata varasemale karistusele on E. Somelar toime pannud uue kuriteo. Reaalset vangistust kannab süüdimõistetu teist korda. E. Somelar kannab karistust korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes ning vägivalla kasutamise eest on teda ka varem karistatud. Varasemalt on süüdimõistetu Harju Maakohtu 02.10.2017 määrusega vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.09.
18. Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsuse sisust nähtub, et veidi enam kui poole aasta möödumisel pani E. Somelar toime uue isikuvastase kuriteo. Seega süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. E. Somelari suhtumine varasematesse karistusesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on olnud ükskõikne. Varasem vangistus ega käitumiskontrolli nõuded ei ole motiveerinud süüdimõistetut olema õiguskuulekas. Kohus pole veendunud, et varem korduvalt karistatud ja ka pikaajalist reaalset vangistust kandnud süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. 2 E. Somelar rikkus korduvalt Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on teinud E. Somelarile kirjalikke hoiatusi, kohus on määranud täiendava kohustuse osaleda katseajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, pikendanud katseaega, jättes karistuse täitmisele pööramata. Seega tuli kohus E. Somelarile vastu ja andis talle veel võimaluse elada vabaduses. Sellele vaatamata jätkas E. Somelar alkoholitarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumistega, mistõttu kohus pööras mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Vangla iseloomustuses on märgitud ning seda ei eitanud E. Somelar ka kohtuistungil, et E. Somelar rikkus käitumiskontrolli nõudeid (alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust) ka eelmisel katseajal. 2.
19. Vangla iseloomustuse kohaselt isiku käitumine on impulsiivne ning probleemide lahendamise oskus puudub. Kuriteod on toime pandud hetkeemotsiooni- ja situatsiooni pinnalt. E. Somelar tarvitas kriminaalhooldusperioodil alkoholi suurtes kogustes. Alkoholi kuritarvitades muutus kiiresti ärrituvaks. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes ja katseajal alkoholi tarvitamise keelu rikkumine viitavad süüdimõistetu kalduvusele alkoholiga liialdada. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Alkoholi tarvitamisest tingitud probleemi teadvustamine ja soov edaspidi alkoholist hoiduda iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ent asjaolude valguses, et E. Somelar ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda ja ei pidanud oluliseks ka enda sõltuvusprobleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei olnud maakohtu jaoks eriti veenev E. Somelari istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Süüdimõistetu on osalenud programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist ja alkoholi tarvitamist. Seega ei ole programmis osalemine avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. Maakohtu hinnangul on püsiv oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, mis on uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks ning seda ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega. Vabaduses on õiguskorra järgimine oluliselt raskem, see nõuab enesedistsipliini, järjepidevust ja soovi alluda riigi kontrollile. Oma varasema käitumisega on E. Somelar selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine ja õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kindel elukoht, perekond ja võimalus töötada on E. Somelaril olemas olnud ka varem, kuid see ei takistanud tal alkoholi tarvitamist ega kuriteo toimepanemist. E. Somelari puhul tuleb temast lähtuvaid kuriteoriske pidada suureks. Maakohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks E. Somelar positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 28.10.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Somelar, kes ei ole nõus maakohtu määrusega, palub maakohtu määruse tühistada, ennast vabastada ja suunata ravile. Süüdimõistetu leiab, et ta on täitnud kõik KarS § 76 lg 1 p 2 tingimused. Vangla ei ole arvesse võtnud positiivseid asjaolusid: kantud karistuse aega, positiivne käitumine vanglas, töötamine, vanglaametnikega austav suhtlemine, avavanglas viibimine, vabaduses on nõus läbima ükskõik mis ravikuuri, on huvitatud probleemiga tegelemisest. Vangistuses see võimalik ei ole. Vabaduses on süüdimõistetu ikka üksi oma probleemiga ning vangistus ei aita kaasa tema ümberkasvatamisele. Ka väljaspool vanglat on võimalik tegeleda alkoholi sõltuvuse raviga. E. Somelar soovib, et ringkonnakohus tutvuks ka teistes kriminaalasjades tehtud lahenditega (täpsemalt määruskaebuses). Varasemat karistust ei saa ette heita, sest hea käitumine vangistuses näitab seda, et ta suudab seda ka vabaduses. Ennetähtaegne vabastamine aitaks 3 vanglas omandatut kinnistada. E. Somelar on nõus alluma käitumiskontrolli ajal keelule mitte tarvitada alkoholi.
21. Tartu Maakohtu 28.10.2021 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu E. Somelari kaitsja vandeadvokaat Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada E. Somelar tingimisi ennetähtaegselt. E. Somelar on ennast vanglas korrektselt ja seadusekuulekalt üleval pidanud, mistõttu on E. Somelar vahepeal viidud üle avavanglasse. E. Somelari võib usaldada ja ta on asunud paranemise teele, mida kinnitab positiivsem iseloomustus. E. Somelaril on olemas elukoht, töökoht, abikaasa ja nende ühine laps. E. Somelar on motiveeritud enne tähtaega vabanema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebused on ilmselgelt põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas.
23. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 30 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 32,40 eurot hüvitada E. Somelaril. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4