(5)kohtumiselt ning sõltuvusainete tarvitamisest rääkides ei pidanud ennast sõltlaseks. Programmi tagasisides leidis ta, et ei saanud programmis targemaks, programmist saadud teadmisi ja oskusi edaspidi kasutada ei plaani ning ainus programmi kasutegur oli võimalus teistega suhelda. Vangla iseloomustuse kohaselt alahindab N. Savenkov rehabilitatsiooniprogrammides osalemise vajadust ning seetõttu on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et ta läbiks ka rehabilitatsiooni MTÜ-s Uus Põlvkond, kuhu ta ise soovib ennetähtaegsel vabanemisel pöörduda. Kui N. Savenkov ei näe kasutegurit vangistusasutuses ettenähtud programmides, ei ole tõenäoline, et ta osaleks nendes korrektselt ning mõttestatult ka vabaduses. Rehabiliteerivate tegevuste tagasisidest ei nähtu, et N. Savenkovil oleks tahe tegeleda oma kuritegeliku aktiivsuse põhjuste, s.o joovastite tarvitamise kontrolli alla saamisega. Kohus ei tuvastanud ühtki motivatsiooniallikat, mille nimel N. Savenkov kavatseb pingutada, et mitte enam uusi kuritegusid toime panna. Seetõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna temast lähtuv retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge ning tema varasem elukäik ja isik kaaluvad positiivsed asjaolud üles. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas N. Savenkov määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt rehabilitatsioonikeskusesse. Kaebuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. Viimase kuriteo pani N. Savenkov toime
- aastal. Rehabiliteerivad tegevused, millele maakohus viitab, on aastatest 2013–2020 ning need ei peegelda praegust olukorda. Programmi „Eluviisitreening“ läbimisest on möödas juba seitse aastat. Selle aja jooksul on N. Savenkovi vaade elule oluliselt muutunud, mis nähtub kasvõi faktist, et ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Ta mõistab oma probleemide olemasolu, narkootikumide ja alkoholi tarvitamise negatiivset mõju, ning soovib neist lahti saada. Pärast
- aastat ei ole talle vanglas ühtegi programmi pakutud. Vanglas toime pandud kuritegu ta kahetseb, kuid just see pani teda mõtlema oma probleemidele ja eesmärkidele. Ta tahab jätkata seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtu seisukoht
- N. Savenkovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus N. Savenkov vabastamata jätta lõppastmes korrektne.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema.
- On positiivne, et N. Savenkov on vangistuses näidanud motivatsiooni eesti keele õppimiseks, tööhõives osalemiseks ja põhihariduse omandamiseks. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud psühholoogilisel nõustamisel retsidiivsusriski maandamise eesmärgil ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tõsi, sotsiaalprogrammi tagasiside jätab küll küsitavaks, kui palju oli programmist talle kasu, kuid programmi läbimine iseenesest on 3
(5)positiivne. Positiivne on ka vabaduses lähedaste, kindla elukoha ja töökoha olemasolu, kuigi töökohavõimaluse osas on maakohus avaldanud põhjendatult ka mõningaid kahtluseid.
- Maakohus pidas N. Savenkovi peamiseks probleemiks narkootikumide tarvitamist. On tõsi, enne vangistust tarvitas N. Savenkov narkootikume. Kuigi vangistuses läbis ta sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei saa selle põhjal eeldada, et N. Savenkov enam uimasteid ei tarvita. Esiteks pole programmi läbiviija tagasiside kuigivõrd positiivne. Teiseks aga ei saagi selline lühiajaline programm iseenesest tõsiste narkoprobleemidega inimest täielikult muuta: ta võib olla üksnes üheks (esimeseks) sammuks uimastitest vabanemise keerulisel teel. Samas aga ei saa N. Savenkovi kehtivatest kriminaalkaristustest järeldada, et narkootikumide tarvitamine oleks olnud seotud tema kuritegeliku käitumisega: N. Savenkovi vägivallategusid uimastid ei tinginud.
- Mõningase retsidiivsusriski saab tuletada N. Savenkovi vabanemisjärgsest majanduslikust olukorrast. N. Savenkovil on suured võlad, tema varasem töökogemus on vähene ja põhjendatud on kahtlused tema vabanemisjärgse töökoha osas. Kui N. Savenkov ei asu vabanemisel tööle ega ole seega ka mõtestatud tegevusega hõivatud, jääks tal rohkem aega kriminaalse taustaga isikutega suhtlemiseks ning kriminaalse eluviisi viljelemiseks. Nimelt kuulus tema tutvusringkonda varem mitmeid kriminaalse taustaga isikuid ning ka varasema kuriteo pani ta toime teise isiku mõjutusel ja grupis. Seetõttu võib kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemise jätkamine ja mõtestatud tegevusega mittehõivatus suurendada uue kuriteo toimepanemise riski ka tulevikus.
- Eelkõige tuleb aga negatiivne retsidiivsusprognoos teha N. Savenkovi senise kuritegeliku käitumise ja varasemate karistuste ebaefektiivsuse tõttu. Kehtivaid kriminaalkaristusi on N. Savenkovil tõesti „vaid“ kaks, ent maakohus on õigustatult viidanud sellele, et N. Savenkov kannab vangistust juba kuuendat korda. See näitab, et varem ei ole vangistus N. Savenkovile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Praegust vangistust kannab N. Savenkov mõrva, avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Et üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad tegid seda minevikus, tuleb N. Savenkovilt ka tulevikus karta käitumist, mis ohustaks nii teiste inimeste elu kui tervist. Seetõttu peab tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike.
- Kui esmalt asus N. Savenkov vangistust kandma mõrva ja avaliku korra raske rikkumise eest, siis kehalise väärkohtlemise pani ta toime juba vangistuse kandmise ajal. See näitab, et praeguse vangistuse kandmisele asumine ei avaldanud talle samuti vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju. Vangla iseloomustusest nähtuvat kohaldati N. Savenkovi suhtes agressiivse käitumise tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid isegi pärast viimase kuriteo toimepanemist.
- Vangla iseloomustuse kohaselt peab N. Savenkov tähtsaks vangla subkultuurile omaseid väärtusi. Ta on kergesti ärrituv ja ärritudes võib väljendada ka verbaalset agressiivsust. Ta on vähese kriitikataluvusega ja õigustab oma käitumist, kuritegusid peab ta juhuseks ega ole valmis analüüsima nende põhjuseid.
- Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohtu hinnangul alust järeldada, et N. Savenkov on agressiivsusele kalduv isik, kes ei suuda lahendada probleemsituatsioone ühiskonnas aktsepteeritaval viisil ning on omandanud kuritegelikud mõtteviisid. Selliselt inimeselt on alust karta kuritegeliku käitumise jätkumist. Seda ei väära ka määruskaebuses esitatud väide, et N. Savenkov on nüüd oma vaateid muutnud ja soovib jätkata elu seaduskuulekalt. Vangistuses on kinnipeetaval lihtne anda kergekäelisi lubadusi, kuid vabaduses ei pruugi ta suuta neid täita. Et N. Savenkov ei ole suutnud muuta oma käitumist varasemate vangistuste järgselt, praeguse vangistuse kandmisele asumisel ega ka viimase karistamise järgselt, ei ole põhjust uskuda, et just nüüd suudaks ta jätkata elu vabaduses seaduskuulekalt. Ka väidetav kahetsus vanglas toime 4