1-20-4966/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu Kriminaalasja number 1-20-4966 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
3. oktoobri
4. a määrus Artjoms Bortkevicsile Tartu Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artjoms Bortkevicsi (Bortkevics; isikukood 38909075712) kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
7. oktoobri 2021 määrus muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohus karistas Artjoms Bortkevicsit 14.07.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 120-4966 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 17 päeva, mõistes karistuseks 5 kuud 13 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.01.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-373 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 11 päeva vangistust. Nimetatud karistus asendati KarS § 69 sätteid järgides 701 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemiseks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks allutati Artjoms Bortkevics KarS § 75 alusel käitumiskontrollile ning määrati KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Artjoms Bortkevicsit osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja KarS § 75 lg 4 alusel registreerima end riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Kohtuotsus jõustus 30.07.
12. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduse kriminaalhooldaja esitas 30.09.2021 erakorralise ettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna Artjoms Bortkevics rikkus üldkasuliku töö tegemise kohustust ajakavas ettenähtud ajal ja kohas. Maakohtu määrus
13. Tartu Maakohtu 07.10.
14. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Artjoms Bortkevicsile Tartu Maakohtu 14.07.
15. a otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. 3.
16. Maakohtu istungil tuvastati, et Artjoms Bortkevics ei täida nõuetekohaselt üldkasuliku töö sooritamise ajakava ning mõjuvaid põhjuseid selleks ei ole. Talle määratud 701-st üldkasuliku töö tunnist on Artjoms Bortkevics aasta ja kuu jooksul teinud 187 tundi 30 minutit ehk 26%, tegemata on 513 tundi 30 minutit. Artjoms Bortkevics ei suutnud tuua välja ühtegi põhjust, miks ta ei soorita nõuetekohaselt üldkasuliku töö tunde või ei võta ühendust kriminaalhooldajaga, kui töö tegemine on temast mittesõltuvatel põhjustel või temast sõltuvatel põhjustel takistatud. Artjoms Bortkevics ei sooritanud 23.08.2021 kokkulepitud ajakava alusel 40-st tunnist ühtegi tundi (pidi tööd tegema 28.08.2021, 04.09.2021 ja 11.09.2021). Maakohus ei pidanud usutavaks süüdlase väidet, et tööandja kõik järjestikused laupäevad ära sõitis ja seda olukorras, kus töö tegemine kriminaalhooldusosakonna ja tööandja vahel on kokku lepitud. Süüdlane oli määratud tööd tegema SA-ses Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Nimetatud teemapark on avatud külastajatele ka laupäeviti 9-17 ning seega võib eeldada, et ühe sihtasutuse töötaja eemalolekul oleks vajadusel leitud ka asendaja. 3.
17. Maakohus leidis, et süüdlasel ei esinenud ühtegi objektiivset takistust, miks ta poleks saanud üldkasuliku töö kohustust täita või siis takistuse esinemisest kriminaalhooldajat teavitada. Maakohus ei nõustu süüdlase seisukohaga, et kriminaalhooldaja oleks pidanud paremini süüdlast taga otsima. Seadusest tulenevalt pidi Artjoms Bortkevics ilmuma registreerimisele mitte siis kui ise heaks arvas, vaid kriminaalhooldusametniku määratud aegadel. Kriminaalhooldaja on põhjalikult selgitanud Artjoms Bortkevicsile tema kohustusi ja kohustustest kinnipidamise vajalikkust 10.08.2020 toimunud esmasel kohtumisel. Järelikult oli süüdlane teadlik oma kohustustest. Isikut pole mõjutanud end kokku võtma käesoleva kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldaja poolt tehtud kirjalikud hoiatused. Ta on jätkanud rikkumistega ning põhjendused on kas otsitud, ennastõigustavad, teistele vastutust lükkavad või oma süüd pisendavad. See näitab, et süüdlane pole endiselt valmis võtma vastutust oma käitumise eest. Tema rikkumised on teadliku valiku tulemus – kui süüdimõistetu teab, et talle kehtib vastav keeld või lasub mingi kohustus, kuid otsustab seda rikkuda või eirata, siis on tegemist tahtliku rikkumisega. 3.
18. Samuti märkis maakohus, et süüdlasele kehtis kriminaalhoolduse ajal absoluutne alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning viimase omamise keeld. Artjoms Bortkevics on kahel korral rikkunud temale määratud lisakohustust mitte tarvitada narkootikume (30.09.2021 seisuga karistusregistri andmetel on Artjoms Bortkevics katseajal toime pannud kaks väärtegu, mõlemal korral karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi), ühel korral on rikkunud registreerimiskohustuse täitmise nõuet ning juba juulist 2021 hoidub kõrvale üldkasuliku töö ajakava täitmisest. Ka on temale esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning vahistatud. 2 3.
19. Maakohus jõudis seisukohale, et Artjoms Bortkevicsi kriminaalhoolduse järelevalve all oldud aeg on ilmselgelt tõestanud, et ta suhtub määratud kohustustesse absoluutse ükskõiksusega ning ei vääri seetõttu enam usaldust. Maakohus lisas, et isiku käitumise ja õiguskorda suhtumise ebaõigust suurendab veelgi asjaolu, et käesoleva Tartu Maakohtu 14.07.
20. a kohtuotsusega on Artjoms Bortkevicsile mõistetud liitkaristus, sest kuriteo pani ta toime ajal, mil kandis tingimisi vangistust. Ja hetkel on põhjust süüdlast kahtlustada taaskord katseajal uues toimepandud kuriteos. Seega leidis maakohus, et tema käitumine on kestvalt õigusvastane, mida leebemad (kriminaalhoolduslikud) meetmed enam maandada ei suuda. Maakohus jõudis seisukohale, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 513 tundi 30 minutit üldkasulikku tööd. Järelikult on Artjoms Bortkevics vaja reaalse vangistusena ära kanda 513 päeva, s.o 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu 07.10.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Artjoms Bortkevicsi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes taotleb määruse tühistamist ning süüdimõistetule leebemate meetmete kohaldamist. 4.
23. Artjoms Bortkevics kinnitab, et kõik puudumised on põhjendatud ja vajalikud dokumendid kriminaalhooldajale saadetud ning tema kohtuistungil antud selgitused vastavad tõele ja ta on püüdnud enda kohustusi täita. Paraku on tema isiklikus elus olnud raske periood, mistõttu ei ole kõik õnnestunud nii nagu ta oleks soovinud. Artjoms Bortkevicsil on veel võimalus temale määratud üldkasuliku töö tundide tähtaegseks sooritamiseks ning temale on võimalik lisada täiendavaid kohustusi. Kuigi Artjom Bortkevicsi osas on kohtueelses menetluses veel üks kriminaalasi, milles ta on vahistatud, siis pole teada, millise lahenduse nimetatud asi saab. 4.
24. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on ennatlikult pööranud Artjoms Bortkevicsi karistuse täitmisele. Katseaja lõpuni on veel piisavalt aega, mistõttu ei saa lõplikku hinnangut anda isiku tegelikele püüdlustele. Arvestades Artjom Bortkevicsi elukäiku ja seniseid probleeme, võib positiivne areng toimuda pikema aja vältel. Artjoms Bortkevicsi selgitused on eluliselt usutavad. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et karistuse kandmine vanglas ei ole käesoleval ajal Artjom Bortkevici suhtes tingimata vajalik. Kaitsja leiab, et parema võimaluse isiku valikuid ja elukorraldust jälgida ning mõjutada õigete valikute suunas annab kriminaalhooldus.
25. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.
26. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.11.
27. Määratud ajaks menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 07.10.
29. a määrus on põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
30. Ringkonnakohus leiab, et kuigi KarS § 69 lg 6 alusel ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumine ja kontrollnõuete mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, on see siiski käesoleval juhul põhjendatud. Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et Artjoms Bortkevicsi väited üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta ei ole aktsepteeritavad ning rikkumised on tingitud tema ükskõiksusest järgida üldkasuliku töö ja kriminaalhooldusega üleüldiselt kaasnevaid nõudeid. 3
31. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole usutav süüdlase väide, et ta ei saanud üldkasulikku tööd teha juhendaja puudumise pärast. Seda enam, et üldkasuliku töö ajakava täitmise üle peab järelevalvet lisaks kriminaalhooldajale just juhendaja, kes paneb kirja nii tehtud tunnid kui ka kriminaalhooldusaluse puudumised. Ka ajakava koostatakse arvestusega, et juhendajal on võimalik sellel ajal kriminaalhooldusaluse suhtes järelevalvet teha. Maakohtul on õigus, et ei ole eluliselt usutav, et üldkasuliku töö juhendaja puudus kolmel järjestikusel laupäeval (28.08., 04.
32. ja 11.09.2021), mil Artjoms Bortkevics oleks pidanud tema juhendamisel tööd tegema. Artjoms Bortkevicsile ei ole kriminaalhooldus uus asi, vaid ka varasemalt, küll mitte üldkasuliku töö tegemise ajal, pidi ta järgima katseaja nõudeid (seda läbivalt eelmise kolme otsuse ajal alates 08.09.2017, mil jõustus kriminaalasjas nr 1-17-5162 tehtud otsus). Seega oli ta teadlik, et probleemide ilmnemisel tuleb tal pöörduda kriminaalhooldusosakonda. Kuivõrd ta seda ei teinud ega esitanud ka enda väiteid kinnitavaid tõendeid ei maa- ega ringkonnakohtule, ei ole tõendatud mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks üldkasuliku töö tegemata jätmist. Ka ei saa mõjuvaks põhjuseks pidada, et Artjoms Bortkevicsi poolt väidetut, et ta oli töö tegemiseks väsinud. Ta ei esitanud tõendeid selle kohta, et oli ülalmärgitud kuupäevadel haige. Kriminaalhooldaja nentis, et varasemalt on ta lühiajaliste haiguste tõttu tõendid esitanud. Seega võib järeldada, et seekord ei olnud põhjuseks haigus, mille tõttu Artjoms Bortkevics jättis üldkasuliku töö tegemata. Probleemid ja raskused isiklikus elus, mida Artjoms Bortkevics ei ole täpsustanud, ei vabanda üldkasulikku töö tegemata jätmist. Nende olemasolul oleks pidanud pöörduma kriminaalhooldusametniku poole sobiva lahenduse leidmiseks, mitte jätma töötunde tegemata.
33. Lisaks on materjalidest näha, et Artjoms Bortkevicsile on tehtud kaks kirjalikku hoiatust – seda kahel korral narkootiliste ainete tarvitamise eest (07.
34. ja 28.06.2021), 16.08.2021 registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest ning juulis-augustis sooritas ta planeeritud 68 tunnist vaid 29 tundi. Seega anti Artjoms Bortkevicsile võimalus näidata, et ta suudab enda käitumist parandada ning tahab ja soovib kanda karistust vabaduses. Vaatamata sellele jätkas Artjoms Bortkevics üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumist.
35. Artjoms Bortkevicsil on üldkasuliku töö tundidest sooritatud vaid 187,5 tundi, tegemata on 513,5 tundi, ning seda 30.09.2021 seisuga (13.09.2021 peeti ta kahtlustatavana kinni ja 15.09.2021 vahistati). Arvestades seda, et Artjoms Bortkevics tegi ühe aasta jooksul vaid natukene üle veerandi üldkasuliku töö tundidest, ei ole tõenäoline, et järelejäänud aja jooksul (s.o kuni 30.07.2022) on ta võimeline sooritama ülejäänud tunnid. Seda enam, et Artjoms Borkevics on praegusel hetkel vahistatud kriminaalasjas nr 1-21-6216 ning ringkonnakohtule teadaolevalt pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 13.01.2022 (Tartu Maakohtu 11.11.
36. a määrus). Isegi kui Artjoms Bortkevics vabaneks seejärel vahi alt, ei ole varasemat üldkasuliku töö tegemise käiku arvestades reaalne, et ta teeb ülejäänud töötunnid allesjäänud poole aasta jooksul ära.
37. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et Artjoms Bortkevicsile oleks võimalik määrata rikkumiste tõttu täiendavaid kohustusi. Seda põhjusel, et leebemad meetmed ei ole siiani tulemusi andnud. Ta ei suutnud järgida otsusega määratud kohustust hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest, teda on kahel korral väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. Ta osaleb ka programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid ei ole siiski siiani tõsiselt oma sõltuvuskäitumisega tegelenud, pöördunud nt ravile. Üldkasuliku töö tegemise aja pikendamine ei ole antud olukorras samuti võimalik, kuna Artjoms Bortkevicsile määrati töö tegemiseks maksimaalne seaduses sätestatud aeg. 4
38. Arvestades kõike eelnevat on ringkonnakohus seisukohal, et Artjoms Bortkevics ei ole hinnanud võimalust kanda karistust vabaduses. Vaatamata kirjalikele hoiatustele ei muutnud ta oma käitumist ning jätkas samalaadsete rikkumistega. Seetõttu on põhjendatud vangistuse täitmisele pööramine.
39. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 07.10.
40. a määrus tuleb jätta muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Aarne Sarjas