) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Esmalt märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine
-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kohtulahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu lahendi tekstita. Pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtulahendi resolutsioon. Nõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtulahendi resolutsioonile. Kaebuse resolutsioonist peab nähtuma, millise lahendi tegemist hageja ringkonnakohtult taotleb, st kui suures osas oleks kohus pidanud menetluskulusid välja mõistma. Seega saab ringkonnakohus lähtuda vaid kaebuse täpsustuse resolutsioonis märgitud konkreetsest summast, mis on 270 eurot. 10.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu 2 diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
Maakohus vähendas esindaja toiminguid 6,5 tunnilt 5,5 tunnile. Hageja heitis ette, et maakohus oleks pidanud vähendama esindaja kulusid veelgi, kuna dokumendid olid oma sisult lühikesed. Ringkonnakohus ei nõustu praegusel juhul avaldajaga. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus vähendas hagile vastamise kulusid, sidudes seda dokumendi sisuga ja mahuga. Praegusel juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et talle hüvitatakse lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vähemaga poleks kostja õigused tagatud käesoleva kohtuasja lahendamisel. 12. Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks.
lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Praegu kehtiva
lg 1 kohaselt peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust (vt eespool viidatud Riigikohtu praktikat). Seega on hageja seisukoht väär, et õige oleks lähtuda reeglist, et ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub 40 minutit kuni 1 tund. 13. Riigikohus on leidnud, et
lg 1 kohaldamisel tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja ei kuulu vähendamisele. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147,49 eurot koos käibemaksuga (14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15). Puudusid sellised asjaolud, mis võiksid anda alust tunnitasu vähendamiseks alla kohtupraktikas tavapäraseks peetud tasumäärade. Maakohus leidis õigesti, et tunnitasu määr vastas kehtivale praktikale. 14. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. 15.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 3 16.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.