← Eesti

2-21-133081/3

Obsah (10)§ 661§ 466§ 428§ 430§ 442§ 463§ 198§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-21-133081 Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2021, Pärnu Tsiviilasi Aktsiase

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 21.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.L.lt 2735,91 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtuvalt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel 27.10.2020 sõlmitud Kompromissileping/võlatunnistusest nr 24911492. Kohus tegi 27.10.2021 A.L.le makseettepaneku. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-21-133081
  1. 08.11.2021 on kohtule esitatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, hageja esindaja Tarvo Ilvese poolt ja kostja A.L. poolt 05.11.2021 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse, kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, hageja õiguse nõuda kostjalt viivituse puhul kogu nõude jäägi tasumist sundkorras ja viivist tasumata osalt, viiviste kogusumma on piiratud põhinõude summaga. Pooled kokkuleppel välistasid kompromissimääruse peale edasikaebamise õiguse.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 kg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kinnitatava kompromissi tekstis sisalduvaid viiteid kompromissi tingimuste numbritele, kokkuleppe sisu muutmata. Samuti kohus kohtumääruse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides asendas kompromissi kinnitamisel tingimuste tekstis sõnad „võlgnik“ ja „avaldaja“ vastavalt A.L. ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nimedega.

§ 442

lg 5 teise lause (koostoimes

§ 463

l-ga 2) kohaselt peab määruse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka määruse muu tekstita. Avaldajaks ja võlgnikuks nimetatakse menetlusosalisi maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest on nõue antud üle hagimenetlusse.

§ 198

lg 1 p 1 § 205 lg 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalisteks pooled, s.o hageja ja kostja, ning vastavalt tähistab kohus menetluses osalejaid ka kohtumääruse päises menetlusosaliste andmetes. Kompromissi tekstis on menetlusosalisi eraldi nimetatud avaldajaks ja võlgnikuks, aga samal ajal neid ühiselt tähistatud sõnaga „pooled“. Kuna kompromissis endas ei ole ka selgelt välja toodud, keda peetakse silmas avaldaja ja keda võlgniku all, võib poolte nimede või mõistete „hageja“ ja „kostja“ asemel kasutatud „avaldaja“ ja „võlgnik“ ilma määruse muu osata luua ebaselgust, kes kelle ees kohustatud on. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse, kulude summa sisaldub osamaksetena tasutavas kompromiss-summas. Kompromissi summas nimetamata kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Heli Käpp (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.