← Eesti

3-19-2072/43

Obsah (13)§ 65§ 62§ 64§ 229§ 56§ 72§ 58§ 59§ 230§ 61§ 109§ 107§ 175

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 65 lg 1 alusel isikute haldusmenetluses antud ütlustega ning leidis, et isikute täiendav üle kuulamine kohtuistungil ei ole põhjendatud (

§ 65lg 2).

Alivali töötajate K, L ja M üle kuulamise taotluse kohta märkis halduskohus, et nimetatud isikud ei ole maksumenetluses ütlusi andnud. Kaebaja on esitanud taotluse kuulata isikud üle nii eriarvamuses kui ka vaides. Maksuhaldur on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud isikute töötamine Haabneemes Rohuneeme tee 2 objektil tuvastati seeläbi, et Alival oli taotlenud isikutele lühiajalise töötamise load. Tegemist on Ukraina päritolu ehitustöölistega. Maksuhaldur on maksumenetluses püüdnud ütlusi saada K-lt, kuid korraldus on jäänud täitmata. Kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid, mis võimaldaksid kutsuda isikuid kohtuistungile. Kohtule ei ole ka teada, kas isikud on veel Eestis või on nad lahkunud koduriiki. Kohus leiab, et taotlus tunnistajate üle kuulamiseks ei ole sisuliselt põhjendatud, kuivõrd maksutoimikus on juba hulgaliselt materjale selle kohta, milliseid töid ning millal tegi Alival Haabneemes, Rohuneeme tee 2 ehitusobjektil. Mõlemad tehingu pooled on andnud selle kohta selgitusi. Samuti on seda teinud Alivali juhatuse liige ja töötajad. Samuti on võetud ütlused Alivali poolt nimetatud alltöövõtjatelt. Maksuhaldurile on esitatud hulganisti tehingute toimumise kohta koostatud dokumente. Seega ei ole asjaolude välja selgitamiseks vaja täiendavalt üle kuulata kaebaja poolt taotletud Ukraina päritolu töötajaid. Samuti esineb

§ 62

lg 3 p-s 2 sätestatud olukord: tõend ei ole kättesaadav, sest tunnistajate andmed ei ole teada.

  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. oktoobril 2020 toimunud istungil rahuldamata kaebaja taotluse Alivali maksumenetluses koostatud kontrolliakti ja maksuotsuse MTAlt välja nõudmiseks ja asja juurde võtmiseks.
  3. Tallinna Halduskohus jättis
  4. oktoobri
  5. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu hinnangul on maksuhaldur oma seisukohta maksu määramise kohta maksuotsuses ja kontrolliaktis veenvalt põhjendanud. Kaebaja pole kohtumenetluses esitanud pea ühtki uut argumenti, mida ta poleks maksu- ja vaidemenetluses esitanud ning millele maksuhaldur poleks maksu- ja vaideotsuses juba vastanud. Halduskohus nõustus maksuhalduri seisukohaga. 3

(9)3-19-2072 Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas Alival tegi Rohuneeme tee 2, Haabneeme objektil sisetöid. Halduskohus asus seisukohale, et sisetööde tegemine Alivali poolt viidatud objektil ei ole tõendatud, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, et Alival on kaebaja arvete alusel reaalselt teenust osutanud. Halduskohus juhtis tähelepanu sellele, et kaebaja on maksumenetluses oma versiooni väidetavatest tehingutest korduvalt muutnud ega ole suutnud esitada maksuhalduri nõutud dokumentatsiooni selle kohta, et Alival oleks osutanud teenust suuremas mahus, kui maksuhaldur seda aktsepteeris. Halduskohus nõustus, et olukorras, kus maksuhaldur oli oma versiooni tehingute mitte toimumisest põhjendanud, on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale (maksukorralduse seadus (MKS) § 150 lg 1). Kaebaja oma väiteid ei tõendanud ega esitanud maksuhalduri esile toodud asjaolude kohta ühtegi eluliselt usutavat selgitust või tõendit. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud ka kohtumenetluses.
  1. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles kordas muuhulgas ka halduskohtule esitatud taotlust nõuda MTA-lt välja ja võtta asja materjalide juurde Alivali maksumenetluses tehtud kontrolliakt ja maksuotsus, samuti esitas uuesti taotluse samade tunnistajate ülekuulamiseks.
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  3. märtsi
  4. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Ringkonnakohus möönis, et halduskohtu
  5. augusti
  6. a määrusest on välja jäänud kaebaja juhatuse liige Z, kuid taotlus tema vande all üle kuulamiseks oleks tulnud jätta rahuldamata samadel alustel, nagu jäeti rahuldamata X ülekuulamise taotlus. Menetlusosalise (juriidilise isiku puhul tema seadusliku esindaja) võib vande all üle kuulata kas teise menetlusosalise taotlusel (

§ 64

lg 1) või kohtu algatusel, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav (

§ 64lg 2).

Kaebaja sai oma juhatuse liikmete kaudu maksumenetluses korduvalt selgitusi anda, samuti viibisid Z ja X halduskohtu istungil. Halduskohus selgitas istungil, et kaebaja juhatuse liikmeid vande all üle ei kuulata, kuid neil on võimalik tavakorras selgitusi anda. Sellega andis halduskohus ühemõttelise vastuse mõlema kaebaja juhatuse liikme ülekuulamise taotluse kohta. Z ja X said esitada oma selgitused halduskohtu istungil ning samuti on neil võimalik osaleda ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus jättis kaebaja taotluse Z ja X vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et Y, A, B ja C on juba maksumenetluses selgitusi andnud. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale selles, et nende isikute maksumenetluses antud ütlused on selged ja arusaadavad ning neis ei esine vastuolusid. Kaebaja viitab väidetavatele ebatäpsustele ja vastuoludele Y ütlustes, kuid pole selgitanud, milles need seisnevad. Ebamäärane põhjendus, et A, B ja C võivad anda ütlusi vaidlusaluste sisetööde ja arvete kohta, ei ole piisav nimetatud isikute tunnistajana ülekuulamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et nimetatud isikute kohtus antud ütlused võiksid asja õigeks lahendamiseks olulised olla. Alivali Ukraina päritolu töötajate K, L ja M ülekuulamise taotluse on halduskohus ringkonnakohtu arvates õigesti jätnud rahuldamata põhjendusega, et nende andmed ei ole kohtule teada. Kaebaja on ka ise maksumenetluses väitnud, et nimetatud isikutelt ei ole võimalik seletusi saada. 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. aprilli 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas Alivali arvetel näidatud mahus teenuse osutamine kaebajale on piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et arvestades asjaolu, et fassaaditööde kohta on vormistatud lepingud, puudub mõistlik põhjendus, miks sisetööde kui sama kuluka töö tingimuste kokkuleppimise kohta mingeid kirjalikke dokumente ei vormistatud. Peale arvete, hinnapakkumiste ja teenuse eest tasumist kinnitavate 4

(9)3-19-2072 pangakonto väljavõtete puuduvad muud dokumentaalsed tõendid Alivali poolt sisetööde tegemise kohta. Maksumenetluses ütlusi andnud isikud on kas eitanud Alivali poolt sisetööde tegemist või on neid töid puudutavad ütlused ebajärjekindlad ja/või ebamäärased. Kõige usutavam seletus ütlustes esinevatele vastuoludele on see, et need väited puudutavad töid, mida tegelikult ei tehtud. Maksumenetluse toimikus sisalduvad ülekaalukad tõendid, mis kinnitavad, et Alival pole sisetöid teinud ning on võltsarvete väljastamisega ehitustööde maksumust kahekordistatud. Tunnistajate ülekuulamine kohtumenetluses ei kõrvaldaks nende maksumenetluses antud ütlusi ega kummutaks muid tõendeid, mille usaldusväärsuses pole alust kahelda. Asjaolu, et kaebajal lasub tõendamiskoormus, ei tähenda, et kohus peaks rahuldama kõik kaebaja taotlused tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole viinud halduskohut ebaõige lahendi tegemiseni. Formaalsete dokumentide koostamine, kaebaja ütluste muutumine ajas ning koostöö Alivali ja Aragosta esindajatega maksuhaldurile vaidlusaluste tehingute kohta (vale)teabe andmisel viitavad, et kaebaja teadis maksupettusest. Maksumenetluse toimiku põhjal võib järeldada, et kaebaja, Alival ja Aragosta on arvatavasti ühiselt varjanud mitteametliku tööjõu kasutamist ja nn ümbrikupalkade maksmist. Ringkonnakohus nõustus ka maksuhalduri järeldusega, et Moskiv Group OÜ ja Global Alliance OÜ arved on arvevabrikute võltsarved, mida kaebaja on oma raamatupidamises kajastanud, et nende alusel raha ettevõtlusest maksuvabalt välja viia. Seega on ka nende arvete alusel tehtud väljamaksed õigesti tulumaksuga maksustatud. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse Alivali maksumenetluses koostatud kontrolliakti ja maksuotsuse võtmiseks asja materjalide juurde, kuna need ei ole praeguse asja lahendamisel tähtust omavateks tõenditeks. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja kinnistuses, et Alival ei ole vaidlusaluste tehingute pealt riigile käibemaksu tasunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja kogu menetluse jooksul püüdnud tõendada tehingute toimumist ja oma heausksust, kuid kohus on kõik tema taotlused rahuldamata jätnud. Kohtud ei ole pööranud piisavalt tähelepanu kontrolliakti ja maksuotsuse põhjenduste puudulikkusele ja ebaselgusele. Kohtud on eksinud tõendite uurimisel ning teinud olemasolevatest tõenditest ebaõigeid järeldusi. Kohtud on põhjendamatult jätnud kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning maksuhaldurilt Alivali maksumenetluses koostatud kontrolliakti ja maksuotsuse välja nõudmiseks ja asja juurde võtmiseks rahuldamata. 10. Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Kohtuotsused on selged ja põhjendatud. Kaebaja väide heausksuse kohta on ebaveenev, kolme äriühingu rekvisiitidega võltsarvete kasutamine maksuarvestuses viitab süstemaatilisele maksudest kõrvalehoidmisele. Maksuotsuses ei ole põhjendamiskohustust rikutud. Kaebaja ei ole tõendanud, et Alivali fiktiivsete arvete alusel äriühingust välja viidud raha oleks kasutatud kaebaja ettevõtluse tarbeks. Seega on tulumaks määratud õigesti. Kohtute otsused kohtumenetluses tõendite kogumise kohta on olnud põhjendatud ja õiguspärased.

§ 64

lg-test 1 ja 2 ei tulene menetlusosalisele õigust nõuda enda vande all üle kuulamist. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on vaja Y veel kord üle kuulata, kuigi isik on haldusmenetluses ütlusi andnud. Kaebaja pole selgitanud, milles seisnesid väidetavad ebatäpsused ja vastuolud tema antud seletustes. Asjaolu, et kaebajal lasub tõendamiskoormus, ei tähenda, et kohus peaks rahuldama kõik kaebaja taotlused tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Tunnistajate üle kuulamata jätmine ei ole viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Vastustaja on menetluses kinnitanud, et Alival ei ole vaidlusaluste tehingute pealt riigile käibemaksu tasunud ning kõnealused tehingud on maksuotsusega Alivali deklaratsioonilt eemaldatud. 5

(9)3-19-2072 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks arutamiseks halduskohtule.

§ 229

lg-te 1-3 järgi ei ole Riigikohtu pädevuses kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, kuid Riigikohus kontrollib menetlusnormide järgimist, sealhulgas seda, kas kohtud on tõendeid hinnates menetlusnorme järginud.

  1. Pooled vaidlevad peamised selle üle, kas Alival tegi Rohuneeme tee 2, Haabneeme objektil sisetöid ning kas kaebaja teadis või pidi teadma, et Alivaliga tehtud sisetöid puudutavad tehingud on seotud maksupettusega. Maksuhaldur on seisukohal, et Alivali esitatud arved summas 59 015 eurot 52 senti on fiktiivsed ega kajasta reaalselt tehtud tehinguid, sest Rohuneeme tee 2, Haabneeme objektil ei teinud sisetöid mitte Alival, vaid Aragosta. Kohtud leidsid, et maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes veenvalt põhjendanud kahtlust, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses. Sellisel juhul läheb MKS § 150 lg 1 kohaselt tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.
  2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks on käibemaksuseaduses kehtestatud kindlad tingimused, mille täitmise eest vastutab maksukohustuslane. Kui maksuotsuses on esitatud põhjendatud kahtlus, et need tingimused pole täidetud, on maksukohustuslane kohustatud kahtluse kõrvaldama. Sama kehtib tulumaksu puhul, kus maksukohustuslasel on kohustus tõendada, et väljamakse on seotud ettevõtlusega. Kui tõendamiskoormus on kaebajal ning kaebaja pole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks, jääb kaebus kahtluse kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata, sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. november
  4. a otsus asjas nr 3-12-1360/131, p-d 20–21).
  5. Kaebaja väitel on maksuhaldur jõudnud maksuotsuses valele järeldusele, et Alival ei teinud vaidlusalusel objektil sisetöid. Halduskohus on praeguses asjas asunud seisukohale, et kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud, mistõttu on maksuhalduri järeldused õiged. Kaebaja on ka ise möönnud, et vaidlusaluste tehingute dokumentatsioon ei olnud korrektne. Samas on kaebaja nii haldus- kui ka ringkonnakohtus taotlenud oma väidete tõendamiseks tunnistajate ülekuulamist ning Alivali maksumenetluses koostatud kontrolliakti ja maksuotsuse asja juurde võtmist. Kohtud jätsid kaebaja taotlused rahuldamata.
  6. Kohtud on asja lahendamisel tuginenud kaebaja suhtes tehtud maksuotsuses ja kontrolliaktis viidatud tõenditele, sh nende isikute maksumenetluses antud seletustele, kelle tunnistajana üle kuulamist kaebaja on ka kohtumenetluses taotlenud (Y, A, B, C).

§ 65

lg 2 järgi kuulab kohus tunnistajana üle isiku, kelle ütlusi või seletusi sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi. Halduskohus on nimetatud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud muuhulgas sellega, et need isikud ei ole maksumenetluses andnud vastuolulisi ütlusi. Ringkonnakohus on kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud peamiselt asjaolule, et kaebaja põhjendused tunnistajate ülekuulamiseks on ebamäärased ega ole piisavad. Samas on maksuhaldur maksuotsuses korduvalt osutatud sellele, et nimetatud isikud on andnud maksumenetluses vastuolulisi seletusi ning vasturääkivused on suured (maksuotsuse lk-d 6, 11–12, 14, 24–25, 30). Lisaks sellele on maksuhaldur maksuotsuses leidnud, et A, B ja C on andnud maksumenetluses ka valeütlusi (maksuotsuse lk-d 7, 23–24). Kohtud on asja lahendamisel ka ise maksumenetluses antud seletustes esinevatele vastuoludele viidanud ning 6

(9)3-19-2072 põhjendanud, milliseid seletusi nad peavad usaldusväärseks ja milliseid mitte. Seejuures on kohtute põhjendustest näha, et haldusasja lahendamisel on olulist rolli mänginud maksumenetluses antud seletustes esinevate vastuolude kõrvaldamine nende usaldusväärsusele hinnangu andmise kaudu. 16. Kolleegium leiab, et nii haldus- kui ka ringkonnakohus on eksinud, kui jätsid kaebaja taotluse Y, A, B ja C tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata. Kaebaja taotlusest nähtub, et kaebaja soovis nimetatud tunnistajate ülekuulamisega tõendada oma väiteid selle kohta, et Alival tegi Rohuneeme tee 2, Haabneeme objektil ka sisetöid. Seega on vaieldamatult tegemist praeguse asja lahendamisel tähtsust omavate tõenditega.

§ 62

lg 2 esimene lause kohustab kohtuid korraldama asjas tähtsust omavate tõendite kogumist. Kui maksuotsuses on selgelt välja toodud, et isikute maksumenetluses antud seletustes esinesid olulised vastuolud või on isikud andnud maksuhalduri hinnangul valeütlusi, ei ole õige jätta kaebaja taotlus nende samade isikute kohtus tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata põhjendusega, et kaebaja ei ole taotlust piisavalt põhjendanud, sh ei ole selgitanud, milles maksumenetluses antud seletustes esinevad vastuolud seisnevad. Ka tõendite vahetu uurimise põhimõttega (

§ 56lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 243 lg 1) on paremini kooskõlas see, kui kohus tunnistajat ise kuulab ja küsitleb (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus nr 3-18-1758/26, p 15).
  3. Kaebaja on taotlenud ka Alivali Ukraina päritolu töötajate tunnistajana üle kuulamist (K, L, M), väites, et need isikud saaksid anda ütlusi sisetööde kohta. Kohtud keeldusid neid tunnistajatena üle kuulamast põhjendusega, et nende andmed ei ole kohtule teada (

§ 62lg 3 p 2).

Lisaks sellele on halduskohus märkinud, et ehitustööde kohta on toimikus juba piisavalt materjale (

§ 62lg 2).

Nimetatud isikud ei ole maksumenetluses seletusi andnud. 18. Kolleegiumi hinnangul ei saa praegusel juhul kaebajale ette heita, et ta ei ole Ukraina päritolu töötajate ülekuulamist taotledes kohtule nende isikute kontaktandmeid esitanud, sest võib eeldada, et tal neid ei ole. Ka maksumenetluse materjalidest on näha, et maksuhaldur on kahtlustanud, et nimetatud töötajad töötasid vaidlusalusel ehitusobjektil Alivali, mitte kaebaja töötajatena. Tunnistaja andmed on vajalikud neile isikutele kohtukutse kättetoimetamiseks. Seejuures ei ole kohtuasja materjalidest näha, et kohus oleks omal algatusel püüdnud välja selgitada nende isikute kontaktandmeid või seda, kas nad asusid sel ajal Eestis või mitte. Kohtukutse on menetlusdokument, mille kättetoimetamine on eelkõige kohtu ülesanne (

§ 72lg 2, § 127 lg 6 ja Ts

MS § 343 lg 1). Ringkonnakohus on viidanud sellele, et maksumenetluse materjalide kohaselt on maksuhaldur teinud K-le korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks, sest nimetatud isikul oli tol hetkel Eestis kehtiv elukoha aadress, kuid teade ei ole isikuni jõudnud. Maksumenetluse materjalidest on näha, et isik ei ole läinud MTA tähtkirjale postiasutusse järele. Ka eelkirjeldatud asjaolu ei ole kolleegiumi arvates tunnistaja üle kuulamise taotluse rahuldamata jätmisel asjakohane, kui kohus ei ole ise püüdnud tunnistajate kontaktandmeid välja selgitada.

§ 72lg 4 ja Ts

MS § 306 lg 4 esimese lause kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda tunnistaja elukoha kohta andmeid, samuti kontaktandmeid riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt. Kohtud oleksid saanud ka

§ 58

alusel maksuhaldurilt küsida, kas MTA-l on andmeid, mis võimaldaksid Ukraina päritolu töötajatele kohtukutsed kätte toimetada. 19. Halduskohus on keeldunud Ukraina päritolu töötajate tunnistajatena ülekuulamisest ka

§ 62

lg 2 alusel, leides, et vaidluse all olevate tehingute kohta on toimikus juba piisavalt materjale ning täiendavate tõendite kogumine ei ole seetõttu vajalik.

§ 62

lg 2 teise lause kohaselt ei ole tõendil tähtsust muu hulgas juhul, kui vastav asjaolu on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna kaebaja on soovinud Ukraina päritolu töötajate tunnistajatena üle kuulamist, et tõendada oma väidet, et Alival tegi sisetöid, siis oleks halduskohus saanud sellel alusel keelduda 7

(9)3-19-2072 tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest üksnes juhul, kui kaebaja nimetatud väite kohta oleks kohtu hinnangul asja materjalide hulgas juba piisavalt tõendeid. Samas on halduskohus otsuses leidnud, et kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Seega on halduskohus praegusel juhul ebaõigesti jätnud ka viitega

§ 62lg-le 2 kaebaja eelnimetatud taotluse rahuldamata.

20. Kaebaja on taotlenud ütluste võtmist ka enda juhatuse liikmetelt (X ja Z). Tegemist on menetlusosalise taotlusega enda vande all üle kuulamiseks, mis ei ole

§ 64

lg 1 kohaselt lubatav.

§ 64

lg 1 kohaselt võib menetlusosalise vande all üle kuulata kas teise menetlusosalise taotlusel või

§ 64

lg 2 kohaselt kohtu algatusel, kui seaduses sätestatud eeldused on täidetud (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-20-16, p 16.1). Seega on kohtud selle taotluse õiguspäraselt rahuldamata jätnud. Samas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kui kaebaja taotletud kõiki tunnistajaid ei peaks olema võimalik kohtuistungile kutsuda, näiteks Ukraina päritolu töötajad ei viibi Eestis või kerkivad esile muud takistused tunnistajate ülekuulamiseks, võib kohtul tekkida vajadus kaaluda, kas esineb

§ 64

lg-s 2 sätestatud olukord, kus kohtul tuleb omal algatusel menetlusosaline vande all üle kuulata.

  1. Kohtud jätsid kaebaja taotluse võtta Alivali maksumenetluses koostatud kontrolliakt ja maksuotsus asja materjalide juurde rahuldamata põhjendusega, et need ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust omavateks tõenditeks. Kaebaja väitel on Alivali maksumenetluse materjalid praeguse asja lahendamisel olulised, sest menetluse asjaolud kattuvad Alivali maksumenetlusega ning lisaks sellele on Alivali endine juhatuse liige väitnud, et Alival on kaebajale esitatud arvetel märgitud käibemaksu deklareerinud ja vähemalt osaliselt tasunud. Maksuhaldur on kohtumenetluses väitnud, et vaidlusalused tehingud on maksuotsusega Alivali deklaratsioonilt eemaldatud ning Alival ei ole nende tehingute pealt riigile käibemaksu tasunud. Ringkonnakohus märkis, et tal ei ole põhjust kahelda maksuhalduri kinnituses, et Alival ei ole vaidlusaluste tehingute pealt riigile käibemaksu tasunud.
  2. Kolleegium nõustub kaebajaga, et kohtud on valesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse võtta Alivali kontrollimenetluses koostatud kontrolliakt ja maksuotsus asja materjalide juurde. MKS § 150 lg 2 kohaselt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Maksuhaldur on väitnud, et praeguses asjas vaidluse all olevad sisetöid puudutavad arved on Alivali deklaratsioonidelt eemaldatud, kuid ei ole oma väidet tõendanud (

§ 59lg 1).

Kaebaja on seadnud selle maksuhalduri väite õigsuse kahtluse alla. Kaebajale määratud maksukohustus pidi muutma ka Alivali maksukohustust. Kaebaja maksumenetluse materjalidest on näha, et Alivali maksumenetlus puudutas sama ajavahemikku ja ka kaebajaga tehtud tehinguid. Seega võib Alivali maksuotsus ja kontrolliakt olla praeguses asjas tähtsust omavaks tõendiks. Kolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et teise isiku suhtes läbiviidud maksumenetluse materjalid võivad olla dokumentaalsete tõenditena lubatavad ja seda eriti siis, kui esineb kahtlus, et maksuhaldur on samu tehinguid hinnanud teises menetluses teisiti (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-8-17, p 18). Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kohtutel ei olnud alust pidada Alivali kontrolliakti ja maksuotsust praeguse asja lahendamisel tähtsust mitteomavaks tõendiks, mille kogumisest või vastuvõtmisest oleks tulnud keelduda.
  3. Põhjendamatud on kaebaja väited selle kohta, nagu oleks vaidlustatud maksuotsus ja kontrolliakt sedavõrd ebaselged, et ei lasknud tal realiseerida õigust olla ära kuulatud. Maksuotsuses on maksuhalduri seisukohtade kujunemine jälgitav ja piisavalt arusaadav ning maksumenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks jäänud ebaselgeks, milliste asjaolude põhjal talle täiendav maks määrati. Samuti on kaebaja saanud avaldada arvamust kontrolliakti kohta ning maksuhaldur on maksuotsuses kaebaja väidete suhtes seisukoha võtnud. 8

(9)3-19-2072
  1. Kolleegium ei nõustu ka kaebaja väidetega, nagu oleks tema suhtes alustatud maksumenetlus olnud üllatuslik, kuna maksuhaldur oli väidetavalt jätnud talle Alivali maksumenetluses mulje, et tema suhtes kontrolli ei alustata. Kohtud on põhjendatult osundanud maksuhalduri
  2. mai
  3. a korraldusele, millega kohustati kaebajat Alivali maksumenetluses dokumente esitama ja teavet andma. Muuhulgas on selles korralduses märgitud, et pöördumine on seotud asjaoluga, et maksuhalduri andmetel on kaebaja seotud maksupettuse ahelaga ning maksuhalduril on tekkinud Alivali maksumenetluses veendumus, et Alival ei ole kaebajale arvetel kajastatud teenust tegelikult osutanud. Seega pidi juba enne
  4. jaanuari
  5. a korraldust, millega kaebajat teavitati tema suhtes kontrolli alustamisest, olema kaebajale selge, et tema suhtes võidakse kontrollimenetlust alustada.
  6. Kohtud on seega rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes täies ulatuses rahuldamata kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning Alivali maksumenetluses koostatud kontrolliakti ja maksuotsuse asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb

§ 230lg 5 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

Kuna halduskohus peab uuesti otsustama, kas kaebaja taotletud tunnistajad üle kuulata ja täiendavad tõendid asja materjalide juurde võtta, ning kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses veel kord hindama (

§ 61lg 2), ei võta kolleegium seisukohta kaebaja ülejäänud väidete kohta.

26. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (

§ 109lg 4).

Kassatsiooniastmes ei ole pooled kohtule menetluskulude dokumente esitanud. Kaebaja tasutud kautsjon tuleb talle tagastada (

§ 107lg 4).

27.

§ 175lg 3 tähemärkidega. alusel asendatakse avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.