Obsah (6)

§ 173§ 175§ 2§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-49979 Tsiviilasi A. R.´i koh

§ 173lg-st 1 tulenevat kohustust.

Kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni üldse tulu, siis on see

§ 173

lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kuue aasta, mille jooksul ei ole võlgnik teeninud miinimumpalgast suuremat tulu, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Käesoleval juhul on eluliselt ebausutav, et võlgnik on suuteline töötasu teenima alla töötasu alammäära. Sellele viitab asjaolu, et võlgnik töötab ettevõttes pikemat aega. Samuti ei ole võlgnik esitanud tõendeid tervisliku seisundi kohta, mis takistaks 3 tulutoovamale töökohale kandideerimist. 04.12.2019 ärakuulamisel on võlgnik toonud välja, et arstid ei ole leidnud võlgnikul sellist tervislikku olukorda, mis takistaks töö tegemist ning võlausaldajale ei nähtu, et võlgnik oleks ka peale ärakuulamist esitanud vastavaid tõendeid. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas võlgniku järjepidev töötamine ametikohal, mis võimaldab maksta välja ainult mittearestitavat sissetulekut. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik andnud endast parimat arvestades kogu kohustustest vabastamise menetlust, kuna on jätnud võlausaldajale kuue aasta jooksul tegemata väljamakseid ega ole kandideerinud ka tasustavamatele töökohtadele. Võlgnik on töötanud menetluse jooksul kokaabina ega ole esitanud tõendeid tulutoovamale töökohale kandideerimiste kohta. 04.12.2019 ärakuulamisel on kohus selgitanud võlgnikule võimalust otsida tasustatavamat töökohta, kuid võlgnik töötab siiski kokaabina. Võlgnik peaks vähemalt üritama tulusamale töökohale kandideerida. Võlausaldaja Aktsiaselts Intrum Estonia on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlausaldaja nõue, mis jäi võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata, oli 115.49 2 Tsiviilasi nr 2-13-49979 eurot. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 4.44 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudest 3,84%. Võlausaldaja on seisukohal, et eeltoodut ei saa pidada

§ 175lg 11 tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses.

Vastupidi - võlgniku poolt kogu menetluse jooksul tasutud summa on märkimisväärselt marginaalne. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab hoolas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on töötanud kogu menetluse vältel samal ametikohal ning ei ole otsinud tulutoovamat tööd, et seeläbi täita enda pankrotiseaduse järgset kohusustust. Võlausaldaja kohtutäitur Kaire Põlts on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Perioodil 01.11.2019 - 16.12.2020 on võlgnik saanud sissetulekutena oma kontole kokku 5401.05 eurot, millest 4182.19 eurot on laekunud võlgniku kontole töötasuna, 420 eurot Sotsiaalkindlustusametist väljamakstava peretoetusena ja 163.54 eurot Eesti Haigekassa haiguhüvitisena. Võlausaldaja leiab, et kuigi võlgnik on töötanud ning saanud sissetulekud X OÜ poolt, ei ole võlgnik teinud kõik endast olenevat, et teenida piisavalt võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlausaldaja andmetel on aastal 2018 on võlgniku sissetulek olnud stabiilselt summas 518.67 eurot. Aastal 2019 moodustas võlgniku sissetulek keskmiselt 540 eurot ning aastal 2020 keskmiselt 486.14 eurot. X OÜ-ga sõlmitud töölepingu nr 67 punkti 3.1 kohaselt töötaja asub tööle täieliku tööajaga, mis võrdub riikliku tööaja normiga, kasutades tööaja summeeritud arvestust. 2020. aastal on täistöökoormusega töötava inimese tööpäevade arv kuus on 21,08 tööpäeva ning töötundide arv kuus moodustab seega 167,92 tundi, mistõttu leiab võlausaldaja, et võlgnik ei töötanud X OÜ-s täistöökoormusega, vaid töötas keskmiselt 82,32 töötundi kuus, mis on ½ võrra vähem võrreldes täistöökoormusega keskmise töötundidega. Võlausaldaja selgitab, et eelviidatud võlgniku tegevusetus võlgadest vabastamise menetluse raames viitab eelkõige asjaolule, et pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluste raames on võlgniku halb majanduslik seisund piltlik ning ilmselt tahtlikult tekitatud. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kahjustanud võlausaldajate huve, vähendades oma töötundide arvu ning jättes seega võlausaldajate nõuded täitmata. Võlgnik ei ole mõistlikke pingutusi teinud oma majandusliku seisundi parandamiseks ega teinud kõike endast sõltuvat oma kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. Muuhulgas viitab võlgniku tegevusetusele asjaolu, et 20.12.2020 edastatud võlgniku aruande punktist IV tulenevalt täidab võlgniku igakuised püsikulud võlgniku poeg. Võlausaldaja leiab, et olukorras, kus võlgniku püsikulud kannab kolmas isik, on võlgnikul erakordne võimalus võlausaldajate nõuete täitmiseks täies ulatuses, mida ei ole aga võlgnik kasutanud. Kohustustest vabastamise menetluse raames on võlgniku poolt võlausaldaja nõude katteks laekunud võlausaldaja kontole kokku 0.78 eurot, mis on ca 329 korda väiksem summa kui võlausaldaja on oma 18.11.2013 nõudeavalduses võlgnikult nõudnud. Võlausaldaja leiab seega, et kohustustest vabastamise menetlus kuulub lõpetamisele muuhulgas tuginedes

§ 175

lg 2 p 2 sätestatule, mille kohaselt keeldub kohus võlgniku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173tulenevaid kohustusi ja kahjustanud võlausaldajate huve.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 3 Tsiviilasi nr 2-13-49979 Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 30.10.2013 määrusega kuulutati välja A. R.´i pankrot. Harju Maakohtu 02.12.2014 määrusega lõpetas kohus A. R.´i pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja alustas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku. 07.01.2020 määrusega pikendas kohus võlgniku A. R.´i kohustustest vabastamise menetlust kuni 02.12.2020. Käesolevaks ajaks on võlgniku A. R.´i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt

§-le 175. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 19.01.2021 toimunud kohtuistungil võlgniku ära. Võlausaldajad esitasid oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas kirjalikult ning teatasid, et jäävad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ega soovi kohtuistungil osaleda. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi X AS-il saamata 21 466.58 eurot, X A/S Eesti filiaalil jäi saamata 115.49 eurot ja kohtutäitur Kaire Põltsil jäi saamata 20.36 eurot. X A/S Eesti filiaal loovutas 12.06.2019 nõude Aktsiaseltsile Intrum Estonia. 21.12.2020 esitatud aruandes on võlgnik märkinud, et on 16.12.2020 tasunud X AS-ile 794.78 eurot, kohtutäitur Kaire Põltsile 0.78 eurot ja Aktsiaseltsile Intrum Estonia 4.44 eurot. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik on 19.01.2021 toimunud kohtuistungil ja 25.02.2021 esitatud seisukohas selgitanud, et ta on arvestades koroonakriisi ja toitlustusasutusi tabanud halba olukorda tegelenud tulutoova tegevusega nii palju, kui see tema erialal võimalik on. Aastatel 2015 – 2016 ei suutnud võlgnik võlausaldajate nõudeid täita tulenevalt tema pingelisest majanduslikust seisust. Võlgniku ülalpidamisel oli 2 alaealist last, mistõttu oli keeruline toime tulla isegi hädavajalike kulutuste katmisega. 04.12.2019 kohtuistungil on võlgnik selgitanud, et kasvatas lapsi üksi, laste isa vahel maksis elatist, kuid vahel ei maksnud. Käesolevaks ajaks on mõlemad lapsed kooli lõpetanud ja võlgnikul oli

1. aastal võimalik võlausaldajatele tasuda võlgnevusi kokku 800 euro ulatuses. Võlgnik töötab koka abina. Tema töötasu ei erine oluliselt sama valdkonna keskmisest töötasust. Keskmisest veidi väiksem töötasu on seletatav võlgniku üldise tervisliku seisundiga, võlgnikul on probleemid seljaga ja see ei võimalda tal teha ületunnitööd ning seega suuremat sissetulekut teenida. 04.12.2019 kohtuistungil on võlgnik selgitanud, et tema tööpäevad on 8-tunnised, kuid pikemaid tööpäevi ta 4 Tsiviilasi nr 2-13-49979 seljaprobleemide tõttu teha ei saa, kuna koka tööpäev on 12 tundi ja enam. Võlgnik ei ole varem töötanud ametikohtadel, kus talle oleks suuremat töötasu makstud. Võlgniku praeguse töökoha näol on tegemist töökohaga, mis vastab tema oskustele, kvalifikatsioonile, haridusele ja võimetele. Arvestades nõudeid tööturul, siis enamuse töökohtade jaoks, kus makstakse suuremat töötasu, on vaja läbida koolitus või peab olema omandatud kõrgharidus. Kuna võlgnik ei ole töötu, siis ei saa ta kasutada Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid ümberõppeks. Pealegi ei oleks võlausaldajate huvides, kui võlgnik vormistaks ennast töötuks, et võimaldada endale ümberõpet Töötukassa poolt. Võlgniku enda töötasust ümberõppe koolitusteks ei piisa. Liiatigi nõuab ümberõpe olulist aja panustamist, mis saab tulla üksnes tööl käimise ajast, see aga vähendaks võlgniku niigi nappi sissetulekut veelgi. On üldteada fakt, et
2. aasta räsis tugevalt teiste hulgas ka toitlustusasutusi. Tööd oli vähem, tuleviku osas ei olnud ette teada, kui kauaks tööd üldse jätkub. Sellest tulenevalt on võlgnikul mõnede kuude lõikes olnud ka vähem töötunde.
3. a toitlustuses tööd säilitada oli keeruline, võimalus paremini tasustatavat tööd leida veelgi keerulisem. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on töötanud töökohal, mis vastab tema oskustele, kvalifikatsioonile, haridusele ja võimetele, ning toitlustusvaldkonnas, mis on alates koroonapandeemia algusest (s.o
4. a veebruarist) kõvasti kannatada saanud ja ei ole seejuures otsinud teist paremini tasustatavat tööd, ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku selgitustest nähtuvalt takistavad seljaprobleemid tal ületunnitöö tegemist ja selliselt suurema sissetuleku teenimist. Võlgnik on selgitanud, et töötab koka abina ning tema sissetulekud ei ole oluliselt väiksemad antud valdkonna keskmisest töötasust. Võlgniku haridus, oskused ja kvalifikatsioon ei võimalda mingisuguses muus valdkonnas tasuvama töö leidmist. Tasuvama töö leidmiseks peaks võlgnik läbima ümberõppe, kuid selle eest tasumiseks tema töötasust ei jätkuks. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et ilmselgelt ei oleks võlausaldajate huvides olukord, kus võlgnik hakkaks töötuks üksnes selleks, et võimaldada endale Töötukassa abiga ümberõpet. Lisaks ei garanteeriks ümberõppe läbimine koheselt suuremate sissetulekute saamist, vaid selleks on vaja leida suurema töötasuga töökoht ning edukalt vastavale töökohale kandideerida. Kohus leiab, et võttes arvesse võlgniku haridust, oskusi, võimekust ja kvalifikatsiooni ning seoses koroonapandeemiaga toitlustusasutusi tabanud halba olukorda, siis ei ole kuigivõrd tõenäoline, et võlgnikul õnnestuks samas valdkonnas (toitlustus) tasuvamat tööd leida. Võlgnik on 21.12.2020 aruandes märkinud, et on võlausaldajatele 16.12.2020 välja maksnud X AS-ile 794.78 eurot, kohtutäitur Kaire Põltsile 0.78 eurot ja Aktsiaseltsile Intrum Estonia 4.44 eurot. 21.12.2020 esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnik ajavahemikul 01.11.2019 – 16.12.2020 saanud töötasu 550 eurot kuus. Tulenevalt

§ 173

lg 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 on töötasu alammäära suuruseks täistööaja korral alates 01.01.2020 584 eurot. Riigikohus on oma 04.05.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kohtu hinnangul on A. R.´i majanduslik olukord eriti raske, võlgnik on võimaluste piires võlausaldajatele väljamakseid teinud ning kohus ei ole tuvastanud

§ 175

lg 2 sätestatud 5 Tsiviilasi nr 2-13-49979 aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et A. R.´i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A. R. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt

§ 172

lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6