Obsah (9)

§ 442§ 654§ 436§ 5§ 230§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Iris Kangur-Gontšarov ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2021. a, Tallinn Kohtuasja

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 8 2-20-119929 35. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 36. Põhjendamatu on kostja etteheide maakohtule, et maakohus pole juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ega selgitanud, millised asjaolud vajavad täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Kostja on ise läbivalt oma menetlusdokumentides nõustunud sellega, et tegemist on käsunduslepinguga. Samal seisukohal on ka olnud ka hageja. Seega pole poolte vahel vaidlust poolte õigussuhte kvalifikatsiooni osas. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise ning kohus ei ole

§ 436

lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu 15.02.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Sellest tulenevalt on maakohus pooltele 07.01.2021 saadetud kirjas kvalifitseerinud poolte vahelise suhte käsundussuhtena VÕS § 619 alusel ja on viidanud, et kostjal tuleb eelkõige sisuliselt põhistada, kas või millised vastuväited tal on hageja arvetele, millisel õiguslikul või faktilisel alusel on kostjal õigus arvete tasumisest osaliselt või täielikult keelduda ning millises osas ei loe kostja teenust osutatuks vaatamata hageja tõenditele. Samuti juhtis maakohus kostja tähelepanu sellele, et kostjal tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele tõendada. Kolleegium selgitab, et vastuväidete esile toomise kohustus on poolel, kes vastaspoole seisukohtade ja väidetega ei nõustu. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40).

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. See hagimenetluse põhiolemus pidi kostjale teada olema ja seega tuli kostjal kõigepealt esile tuua konkreetsed vastuväited hageja nõudele ja seejärel neid vastuväiteid tõendada. Toomata esile selliseid vastuväiteid, ei saanud maakohus edasiselt kostjale selgitada, mida kostja konkreetselt tõendama peaks.

1. Kostja väitel ei ole maakohus tuvastanud, millised lepingud teenuste ja maksete osas olid poolte vahel, nimelt see, mis sisaldus teenuste maksumuses ja kas kostja teadis sellest. Ka sellise etteheitega ringkonnakohus ei nõustu. Kostja märkis maakohtus, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping õigusteenuse osutamiseks, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale kokkulepitud teenuseid ja kostja kohustus nende eest tasuma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hageja osutas kostjale õigusteenust detsembrist 2017 kuni augustini 2018 seoses nelja riigihankega, milles kostja oli osalenud või soovis osaleda (riigihange nr 192312 „Kõrvamärgid veiste, lammaste, kitsede ja sigade märgistamiseks“ (kõrvamärkide riigihange), riigihange nr 194914 „Bandvagn 206A roomik-konteinersõidukite renoveerimistööde tellimine“ (roomiksõidukite riigihange), riigihange nr 192627 „Termokaamera komplektide ostmine“ (termokaamerate riigihange) ja riigihange nr 189759 „Tuletõrjekiivrite ostmine“ 9 2-20-119929 (tuletõrjekiivrite riigihange). Seega oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping nimetatud riigihangetega seonduva õigusteenuse osutamiseks. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste kohta arved, mis sisaldasid ka hageja poolt tehtud toimingute kirjeldusi. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis toonud esile, missugused hageja poolt esile toodud toimingud väljuvad poolte vahelise lepingu raamidest. Ainuke etteheide seisnes selles, et hageja nõudis tasu kostjale selgitamise ja teabe edastamise eest. Selles osas on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti selgitanud, et hageja tegutses oma kutsetegevuses ning kliendile selgitamine ja teabe edastamine on õigusteenuse lahutamatu osa, seejuures ei saanud kostja eeldada osade teenuste hageja poolt tasuta osutamist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja põhiline etteheide hagejale see, et kostja soovis vaidlusaluste arvete kohta selgitust, kuid ei saanud neid ja seetõttu on hageja nõue alusetu. Kostja nõudis 09.08.2018 hagejalt selgitusi arve nr 20180571 osas (nimelt, kas hageja on esitanud selle arve 2 korda) ja arve nr 20181098 osas (nimelt, miks on lisaks arvele nr 20180711 veel 8 tunni ulatuses sama teema käsitluse osas tasu nõutud). Samuti saatis kostja hagejale 20.09.2018 kirja, milles ei nõustunud arvega nr 20181474, märkides, et 10.08.2018 toimingu ajakulu (5 tundi ja 30 minutit) on liiga suur. Seega on kostja nõudnud hagejalt selgitusi üksnes kolme arve kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kostja kirjadele ei vastanud. Samas ei muuda see hageja nõuet ka nimetatud kolme arve osas põhjendamatuks. Hageja on selgitanud, et esialgne arve nr 20180571 jagati kostja soovil kolmeks eraldi arveks ning ühele arvele jäi esialgse arve number. Seejuures jagati esialgsel arvel olevad toimingud eraldi arvetele, mistõttu ei tekkinud olukorda, kus hageja oleks ühe toimingu eest kostjalt nõudnud tasu topelt. Samuti selgitas hageja arvet nr 20181098 selliselt, et tuletõrjekiivrite hange oli kolme toimingu osas sinna märgitud ekslikult ja tegelikult oli töö seotud termokaamerate hankega. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid hageja käsitlust mõlema arve osas. Arve nr 20181474 osas selgitas hageja, et 10.08.2018 toiming seisnes VAKO-le vaidlustuse koostamises, mille kostja heaks kiitis ning tegemist oli nelja-leheküljelise dokumendiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud toimingu ajakulu oli põhjendatud. Ehkki lehekülgede arv ei olnud suur, oli sisult tegemist dokumendiga, mille ettevalmistamiseks ja koostamiseks ei saaks kuluda vähem aega.
3. Samuti ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks kostja poolt apellatsioonkaebuses märgitud väited ekspertiisi esitamata jätmise kohta, samuti väited lisatasu ja menetluskulude osas. Kostja ei ole täpsustanud, milles seisneb seoses eeltoodud väidetega tema etteheide maakohtu otsusele. Kostja väitega ekspertiisiga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et maakohtus heitis kostja hagejale ette seda, et kui haldusasjas oleks ekspertiisiakt esitatud halduskohtus, oleks selles asjas olnud vaidluse lahendus teistsugune. Maakohus käesolevas asjas selle väitega ei nõustunud ja märkis, et hageja ei ole põhistanud, et haldusasja lahendus olnuks teistsugune. Kolleegium nõustub sellega, kuna ringkonnakohus jättis haldusasjas kaebuse rahuldamata mitte põhjusel, et kaebaja oleks jätnud midagi tõendamata, vaid põhjusel, et termokaamera hankemenetluses ei vastanud kostja pakkumine hanketingimustele (tingimuseks oli, et kaameral oleks eraldi salvestusfunktsioon, kuid kostja pakkus välja, et videosalvestuse stoppkaadrilt saab salvestada pildi). Samuti ei olnud ekspertiisiakti ringkonnakohtus tagasilükkamise ainukeseks põhjuseks selle hilinenult esitamine, vaid ka selle asjakohatus. Ka haldusasjas märkisid kohtud, et sisuliselt soovis kostja vaidlustada hankemenetluse tingimusi, mida ta oleks pidanud vaidlustama varem, hanke väljakuulutamisel. Seega ei saa ka selles osas hagejale kuidagi etteheiteid teha. 10 2-20-119929 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

41. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja esitas 22.10.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1993,75 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 13 tunni 46 minuti ulatuses tunnihinnaga 145 eurot (käibemaksuta). Samuti palub hageja määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud seoses kohtuistungil osalemisega 22.10.2021, lähtudes kohtuistungi protokollis fikseeritud istungi kestvusest, tunnihinnast 145 eurot ja ühe esindaja osalemisest.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, valmistumine istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud. Samas ei ole osaliselt põhjendatud nende toimingute ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 7 tundi ja 52 minutit ning istungiks ettevalmistumine 5 tundi ülemäärane ajakulu. Tegemist ei ole mahuka apellatsioonkaebusega ja selles ei ole esile toodud suures hulgas väiteid, mille vastamine võiks sedavõrd palju aega võtta. Sisuliselt on tegemist maakohtus kostja 29.03.2021 menetlusdokumendist kopeeritud seisukohtadega. Kolleegium leiab, et sellisele apellatsioonkaebusele vastamine võtab maksimaalselt aega 3 tundi. Apellatsioonkaebuse väidete vähesuse tõttu peab kolleegium istungiks ettevalmistumist põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Ülejäänud toimingute ajakulu on õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik, mistõttu kokku moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 5 tundi ja 54 minutit, millele lisandub istungiaeg 55 minutit, kokku 6 tundi ja 49 minutit.
3. Arvestades, et tegemist on advokaadi poolt osutatava õigusteenusega, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 145 eurot (käibemaksuta) kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Antud juhul on tegemist kohtupraktikaga kooskõlas oleva tunnitasu määraga. 45. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 988,42 eurot (käibemaksuta). Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Iris Kangur-Gontšarov (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 11