lg 2 alusel jääma kohtukutse edastamise ja istungipäeva vahele vähemalt 10 päeva. Istungi korraldamine ja istungil asja arutamine oli seega ebaseaduslik. Lisaks jagas maakohus valesti tõendamiskoormuse ega täitnud selgitamiskohustust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus
alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja jättis selle tulemusel eelmenetluse sisuliselt läbi viimata, mis toob
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 3 2-20-1585
lg 1 ja § 306 lg 5 järgi kohtukutsed menetlusosalistele kätte toimetama.
lg 1 alusel on menetlusdokumendi (sh kohtukutse) kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokumendi üleandmine peab
lg 2 järgi toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. 14.
.
lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse, kasutades sama sätte lg 1 p-des 1–5 või lg-s 2 märgitud kontaktandmeid. Sel viisil saab
lg 3 I lause järgi menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda juhul, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata või kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Antud juhul ei ole kostja ega mõni muu isik KIS-i andmetel kohtukutset e-toimikus avanud ega kinnitanud selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Seda on maakohus kinnitanud ka
lg-le 1 ega selgitust, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kostjale ei saa seega kohtukutset kättetoimetatuks lugeda ei
Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks proovitud kohtukutset kätte toimetada mõnel muul viisil, ei saa seda kostjale kättetoimetatuks lugeda. Kolleegium märgib, et isegi kui on alust arvata, et menetlusosaline ei kinnita menetlusdokumendi kättesaamist pahauskselt, ei tähenda see seda, et menetlusdokumenti ei tuleks talle seaduses ettenähtud korras kätte toimetada. 14.3. Ülaltoodut ei muuda asjaolu, et kostja on 17. augusti 2021. a e-kirjas ja apellatsioonkaebuses kinnitanud, et talle saadeti kohtuistungi teade 3. juunil 2021, ning ta võis seega olla istungi toimumise ajast teadlik.
lg 3 järgi loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Kolleegiumile ei nähtu paber- ja digitoimikust ega KIS-i saadetiste alt, et maakohus oleks saatnud kostjale sel kuupäeval seaduses sätestatud nõuetele vastava kohtukutse. Kostjale on saadetud üksnes e-kirja teel kutse osaleda menetluskonverentsina peetaval kohtuistungil (tl 91), mille nõutavaks osalejaks on märgitud ka kostja. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda pidada kohtukutseks, kuivõrd selles ei sisaldu kõiki
lg-s 1 ja 3 nõutud andmeid, sh kohustust teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest ega kohtusse ilmumata jätmise tagajärgi. Kohtukutse saab aga lugeda
lg 3 järgi kättetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud või on enne kohtuistungi toimumist teadlik kohtukutse sisust. Üksnes kohtuistungi toimumise aja 4 2-20-1585 teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse
oktoobri
Kuigi sama sätte II lause järgi võib see tähtaeg olla menetlusosaliste nõusolekul lühem, ei ole kostja lühema tähtajaga nõustunud. Kolleegium selgitab, et
lg 2 ei ole vaid formaalne säte, vaid see peab andma menetlusosalisele tegeliku võimaluse teha vajalikud tööalased, perekondlikud jmt korraldused, et õigel ajal ja kohas istungil osaleda. 14.
§-d 348, 351 ja 392). Samuti ei saanud maakohus kohtuistungi läbiviimisel järgida selleks seaduses ette nähtud korda (
§-d 399–401 ning § 243 lg-d 2 ja 3). Kolleegiumi arvates kujutab eelnev endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes ära, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas poolele oli vaatamata kohtuistungile kutsumata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Kolleegium rõhutab, et kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (vt analoogselt Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 20). 15. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus
ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ning asi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist, sh kohtuistungi pidamiseks. Seda arvestades ei võta kolleegium seisukohta apellatsioonkaebuses sisalduvate materiaalõiguslike vastuväidete kohta. Neid saab maakohus hinnata menetluse jätkamisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab
Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele
lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.