Obsah (7)

§ 100§ 97§ 99§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 3. november 2021, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-21-6178 T

§ 100lg 4).

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2. Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine
3. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
4. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
5. Tartu Maakohtu menetluses on A.O. (hageja) 20.04.2021 hagi I.O. (kostja) vastu elatise nõudes (tl 1-2). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates
6. aasta juunikuust kokkulepitud elatist tasunud. Hageja seaduslikul esindajal vara puudub, igakuine sissetulek on ca XXX eurot. Kostjal teadaolevalt vara puudub. Hageja igakuistele vajadustele kulub kokku XXX eurot järgmiselt: eluase XXX eurot, toit 150 eurot, transport 5 eurot, sidekulu 20 eurot, tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed XXX eurot, riided ja jalanõud XXX eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 300 eurot alates juunist 2020.a. Hageja palub elatis kanda hageja arveldusarvele XXX.
7. Kostja palub 10.05.2021 vastuses jätta hagi rahuldamata (tl 8-9). Kostja kinnitab, et temal vara puudub. Kostjal puudub hetkel töö. Kostja on sotsiaalmeedias ära blokeeritud ning tema telefoni numbrid on ära blokeeritud. Kostja on kahe aasta jooksul kuni juunini 2020.a vabatahtlikult omavahelise kokkuleppe alusel iga kuu tasunud hageja seadusliku esindaja nõutud summa 300 eurot ja tihti rohkemgi. Kostja andis nii autoremondi, kütuse, reisirahasid, andis tekkinud kommunaalvõlgade jaoks, ostis riideid, jalanõusid jne 2-3 korda rohkem kui nõutud elatisraha. 2020.a juunikuus ostis kostja hagejale riideid ja jalanõusid 300 euro eest ning andis veel 100 eurot hagejale muudeks kulutusteks. Hageja seadusliku esindaja vastus oli, et tema tahab lisaks veel 300 eurot. Kostja ei olnud sellega nõus. Peale seda ei ole hageja seaduslik esindaja kostjaga suhelnud ega kostjale vastanud. Kostja ei nõustu selle summaga, mida hagiavalduses nõutakse, ega nende kulutustega, mis on hagiavaldusse märgitud.
8. Kohus korraldas 03.06.2021 eelistungi (tl 14), kuhu kostja ei ilmunud (kohtukutset ei õnnestunud kätte toimetada). Kohus korraldas 22.06.2021 uue eelistungi, kuhu ei ilmunud kumbki pooltest (tl 19). 01.07.2021 määrusega jätkas kohus asja arutamist kirjalikus menetluses, selgitas asjas olulisi õigusnorme ja tõendamiskoormist ning andis pooltele vastamiseks tähtajad (tl 20).
9. Hageja teatas 24.08.2021 kohtule (tl 25-26), et vähendab nõutava elatise summat 240 euroni kuus. Hageja ei loobu tagasiulatuvast nõudest alates juuni 2020.a, kuid vähendab seda 3 kuu võrra kostja poolt hagejale ostetud riiete ja telefonide arvelt.
10. Kostja ei esitanud hageja 24.08.2021 seisukohale omapoolset vastust.
11. Kohus andis 05.10.2021 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ning määras kindlaks otsuse tegemise aja (tl 29). Pooled kohtule lõplikke seisukohti ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT 2/5
12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
13. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 100

lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 9. XX.XX.XXXX sündinud A.O. (hageja) vanemad on K.K. (hageja seaduslik esindaja) ja I.O. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, tl 3). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemate kooselu on lõppenud ning hageja elab hageja seadusliku esindaja juures. Seega tuleb kostjal

§ 100lg 2 I lause järgi täita lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel.

1. Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates
2. aasta juunikuust vabatahtlikult kokkulepitud elatist tasunud. Kostja on kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et kuni
3. aasta juunikuuni tasus ta vabatahtlikult omavahelise kokkuleppe alusel elatiseks 300 eurot ja tihti rohkemgi. Seega pole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ei ole alates
4. aasta juunikuust hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Eeltooduga on kostja rikkunud seadusest tulenevat lapse ülalpidamise kohustust. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine on põhjendatud. 11.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär on alates 01.01.2020 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 alusel kuus 584 eurot. Seega on

§ 101lg 1 kohane minimaalne elatis 292 eurot.

Ka Riigikohus on oma praktikas leidnud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13; 26.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

1. Hagiavalduse järgi on hageja kulutused kuus kokku 490 eurot ning koosnevad järgmisest: eluase XXX eurot, toit XXX eurot, transport 5 eurot, sidekulu 20 eurot, tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot. Kostja on oma vastuses hagiavalduses märgitud kulutustele vastu vaielnud ning leidnud, et hagejal tuleb kulutusi tõendada. Hageja on edasise menetluse kestel nõutavat elatise summat vähendanud 300 eurolt 240 euroni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 järgi on hagejal menetluse kestel õigus suurendada või vähendada oma nõuet ning eeltoodut ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel hagi muutmiseks. Seega nõuab hageja kostjalt elatist isegi vähem kui on kehtiv elatise miinimumsuurus. Kuna vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise seisuga kandis hageja regulaarsed ülalpidamiskulud vaid hageja seaduslik esindaja ning hageja palub elatise kostjalt välja mõista miinimumsummast väiksemas summas, ei ole hagejal kohustust tõendada hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. 3/5
2. Ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb arvestada

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 102

lg 2 I ja III lause järgi ei vabane vanemad

§ 102

lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Riigikohus on 29.04.2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 p-s 14 märkinud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. 14. Kostja on vastuses hagiavaldusele küll väitnud, et temal puudub vara ning hetkel ka töö, kuid ta ei ole oma väidete kinnituseks esitanud kohtule ühtki tõendit. Tõendamata väited on paljasõnalised ning kohus ei saa nendega otsuse tegemisel arvestada. Kohus on kostjale 01.07.2021 määrusega selgitanud

§ 101

lg 1 ja § 102 lg 1 ja lg 2 sisu ning tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole esitanud kohtule seisukohta ega tõendeid selle kohta, et temal esineks mõjuv põhjus nõutava elatise summa vähendamiseks. Seega ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et ta ei suuda nõutava 240 euro ulatuses hageja ülalpidamises igakuiselt osaleda. 15. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 240 eurot alates hagiavalduse esitamisest. 16.

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi 20.04.

1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatise tasumist tagasiulatuvalt alates
2. aasta juunikuust. Menetluse kestel on hageja elatise tasumise tagasiulatuvat perioodi lühendanud kolme kuu võrra. Seega nõuab hageja kostjalt elatise tasumist tagasiulatuvalt alates
3. aasta septembrikuust.
4. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (vt nt Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20).
5. Kostja väitel on ta üritanud hageja seadusliku esindajaga saada elatise küsimuses kokkuleppele, kuid hageja temaga ei suhtle ning on ta sotsiaalmeedias ära blokeerinud ning samuti blokeerinud tema telefoninumbri. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on alates
6. aasta juunikuust järjepidevalt kostjalt elatise tasumist nõudnud, kuigi kohus pani hagejale 01.07.2021 kohtumäärusega selle kohustuse. Kuigi kumbki pool ei ole kohtule esitanud tõendeid kostja varalise seisu kohta, on hageja hagiavalduses märkinud, et kostjal vara puudub, ning kostja on hageja sellekohase väite oma vastuses omaksvõtnud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine oleks kostjale äärmiselt koormav ja asetaks ta raskesse olukorda. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks perioodi 01.09.2020 kuni 19.04.2021 eest tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 4/5
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5/5