Obsah (5)

§ 101§ 96§ 99§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. oktoober 2021, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-21-7277 Hagi

§ 101lg 1)).

1. Mõista J.M. M.J. kasuks välja tagasiulatuv elatis (perioodi
2. a augusti kuni
3. a aprilli eest) ühekordse summana 1044 eurot.
4. Resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette A.A. pangakontole (kohtuotsuse tegemise ajal nr XXX AS Swedbank) selgitusega „Elatis M.J. “.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
7. M.J. (hageja) esitas 06.05.2021 Tartu Maakohtule hagi J.M. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.08.2020 summas 394,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad A.A. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Hageja vanemad läksid lahku ning kostja ei ole pärast seda hagejat ülal pidanud. Hageja igapäevakulutuste kandmine kostja poolt on harv ja ebakorrapärane. Kostja ei osale hageja XXX vm olulise tasumisel. Kostja veedab hagejaga aega mõned korrad aastas, mil käiakse poes ning ostetakse mõned (sh ebavajalikud) asjad. Hageja nõuab elatist üle miinimummäära, kuivõrd ta õpib XXX, mille XXX on XXX eurot kuus. XXX tuleb tasuda XXX kuud aastas (mitte üksnes õppeperioodil). Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks piisaks poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud poolest kuupalga alammäärast, kuid XXX suurendab kulutusi. Elatise summa peaks sisaldama poolt kooli XXX ehk XXX eurot. Elatise summa kujuneb järgmiselt: pool kehtestatud kuupalga alammäär 292 eurot + pool XXX eurot. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et ta on hagejat ülal pidanud talle parimal võimalikul viisil. Hageja XXX tasub hageja seaduslik esindaja. Kostja peaks elatist maksma vähemalt alates
8. a aprillist. Hageja seaduslik esindaja ja kostja tasuvad kaasomandis oleva kinnistu hoolduse ja remondi eest kordamööda. Tsiviilasjas nr XXX on pooleli vaidlus kaasomandi lõpetamiseks. KOSTJA SEISUKOHT
9. Kostja nõustus hagiga osaliselt, s.o igakuise elatisena miinimumsumma tasumisega alates hagi esitamisest. Hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda. Kostja ei nõustu elatise nõude põhjendustega. Kostja annab hagejale ülalpidamist kostjale parimal võimalikul viisil. Kostja on tasunud hageja XXX alates hageja kooliminekust
10. aastal. Samuti on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale ülekandeid hageja kulude tarbeks. Hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad kostja ja hageja seadusliku esindaja kaasomandisse kuuluvas majas, mille igakuiseid kohustusi nagu pangalaen, kommunaalteenuseid (sh elekter ja prügivedu), tehnilise korrashoiu, hoolduse ja paranduste eest tasub kostja. Lisaks on kostja tasunud hageja sidekulude ning majas kasutatava teleteenuse eest. Seega on põhjendamatu mõista kostjalt välja elatis miinimummäärast suurema summana, sest mõlemal vanemal on kohustus võrdselt panustada lapse ülalpidamisse. Hagejaga ajaveetmine on olnud koroonaviiruse tõttu raskendatud, kuna kostja töötab XXX ning reisimine on olnud piiratud. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. 2 KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis hagi esitamisest alates kuni hageja täisealiseks saamiseni pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, s.o 292 eurot kuus. Samuti tuleb osaliselt rahuldada hageja tagasiulatuva elatise nõue. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata osas, milles taotletakse miinimummäärast suurema elatise ja osaliselt tagasiulatuva elatise väljamõistmist.
12. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates
13. a augustist kuni hageja täisealiseks saamiseni 394,50 eurot kuus. Seega on hageja esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest, mis puudutab kuni hagi esitamiseni nõutavat elatist (
14. a august kuni
15. a mai algus, s.o 9 kuud kokku summas 3550,50 eurot) ning edasiulatuva elatise nõude alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 394,50 eurot kuus.
16. Pooled ei vaidle, et kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja vajadused on vähemalt pool

§ 101

lg-s 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et XXX XXX eurot kuus (XXX kuud aastas) on hageja ülalpidamiseks vajalik kulutus. Lisaks pole vaidlust, et tulenevalt

§ 96

ja 102 lg 2 alusel tuleb lähtuda vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada. Esmalt võtab kohus seisukoha edasiulatuva elatise nõude osas ning seejärel analüüsib tagasiulatuva elatise nõude põhjendatust. 6. Poolte vaidlus seisneb eelkõige selles, kas on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis, mis on seaduses sätestatud miinimummäärast suurem poole XXX summa võrra, s.o kokku 394,50 eurot (292 eurot + XXX eurot). Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste katteks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seega tuleb hagejal tõendada, et tema vajadusest tekkinud kulutused on miinimummäärast suuremad. Hageja on esitanud tõenditena XXX (tl 10-12) ja maksekorraldused nende arvete tasumise kohta alates
2. a oktoobrist (mil maksti XXX tasu XXX eurot) kuni 08.06.2021 XXX eurot kuus (tl 37). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et hageja vajadused kokku on miinimummäärast XXX võrra suuremad, s.o kokku 789 eurot (584 + 205). Kostja ei ole ka antud asjaolule vastu vaielnud.
3. Kostja hinnangul ei ole aga miinimummäärast poole XXX võrra suurema elatise väljamõistmine põhjendatud, kuivõrd kostja katab miinimummäärast suuremas osas hageja vajadused vahetult. Pooled ei vaidle, et hageja elab kinnisasjal, mis on kostja ja hageja seadusliku esindaja kaasomandis. Kaasomandi jagamise vaidlus on pooleli tsiviilasjas nr XXX, kus 3 menetlus on alles eelmenetluse faasis. Kohus lähtub seetõttu käesoleva otsuse ajal kehtivast olukorrast, st et kinnisasi on hageja vanemate kaasomandis ning sellel elavad hageja ja hageja seaduslik esindaja.
4. Kostja väidab, et tasub eelnimetatud kinnisasjaga (millel elavad hageja ja hageja seaduslik esindaja) seotud laenukohustusi. Kostja on esitanud oma väite kinnitamiseks pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.2019-16.05.2021 (tl 22-24). Tõenditest nähtub, et kostja on tasunud igakuiselt laenu ja intresside katteks 242,27 eurot ja varakindlustuse eest 19,18-19,22 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja peab hagejat üleval tasudes laenumakseid kinnisasjal, millel hageja elab. Kostja ülalpidamiskohustuse katteks saab pidada nimetatud summadest (242,27+19,22) kolmandikku (87,16 eurot), sest kinnisasi kuulub hageja seadusliku esindaja ja kostja kaasomandisse ning sellel elab hageja. Hageja ei ole eeltoodut ümber lükanud.
5. Lisaks on kostja tuginenud asjaolule, et ta tasub kaasomandisse kuuluva kinnisasja ja hagejaga seotud muid arveid: elektri-, prügi- ja teleteenuste eest. Kostja esitas elektriarvete tasumise tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (tl 25-25 pöördel). Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja on tasunud perioodil 10.01.202030.04.2021 kinnisasja elektrilepingu alusel elektriarveid 13 kuu eest vahemikus 47,97134,58 eurot, s.o ca 100 eurot kuus. Elektri eest tasumist ei nähtu vaid
6. a veebruari eest. Kuivõrd vaidlust ei ole, et kinnisasjal elavad hageja ja tema seaduslik esindaja, on nemad ka eelduslikult elektri tarbijad. Järelikult on hageja elektritarbimise osa eelduslikult pool kogu elektritarbimisest. Seega peab kostja hagejat vahetult üleval elektriarveid tasudes keskmiselt 50 eurot kuus. Hageja ei ole elektriarvete tasumise osas vastuväiteid esitanud.
7. Prügiarvete tasumine nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt vaid kahel kuul: 06.02.2020 summas 15 eurot ja 17.05.2021 summas 11,34 eurot (tl 26-26 pöördel). Hageja vaidleb kostja poolt prügiarvete tasumisele vastu ning esitab omakorda pangakonto väljavõtte (tl 35), millelt nähtub hageja seadusliku esindaja poolt prügiarvete tasumine 17.07.2020, 08.10.2020, 04.11.2020, 11.01.2021 ja 31.03.
8. Kohus leiab, et kostja poolt prügiarvete tasumise vähesust arvestades ei saa seda pidada regulaarseks hageja vahetuks ülalpidamiseks, millega elatise väljamõistmiseks alla hageja tõendatud vajaduste arvestada.
9. Kostja on esitanud ka väite, et on tasunud hageja sidekulude eest ning majas kasutatava teleteenuse eest, mille tõendamiseks on esitanud pangakonto väljavõtte (tl 27-27 pöördel). Hageja vaidleb sellele vastu ning esitab hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte, millest nähtub samuti teleteenuste eest tasumine (tl 33). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kumbki vanem kannab teleteenusega seotud kulusid. Samuti on kostja tasutud summad mõnevõrra väiksemad, kui hageja seadusliku esindaja tasutud summad. Järelikult puudub põhjus arvestada teleteenuste tasumist, kui hageja vahetut ülalpidamist vajaduste katmiseks vajaliku elatise vähendamise alusena.
10. Samuti on kostja selgitanud, et tasub ainuisikuliselt kaasomandisse kuuluva kinnistu korrashoiu, hoolduse ja paranduste eest. Hageja vaidleb sellele vastu ning väidab, et reeglina tasuvad hageja seaduslik esindaja ja kostja neid kulusid kordamööda. Ühtegi tõendit kumbki pool oma väidete kinnitamiseks ei esitanud, mistõttu jätab kohus poolte sellekohased väited elatise summa määramisel arvestamata.
11. Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et peab hagejat üleval sellega, et hageja elab tasuta tema ja hageja seadusliku esindaja kaasomandisse kuuluval kinnisasjal, tasub laenukohustusi, kindlustust ja elektriarveid, millest hageja kuluks võib arvestada vähemalt 137,16 eurot. Järelikult ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja elatist 4 miinimummäärast XXX eurot suuremas ulatuses, kuivõrd kostja on tõendanud, et kannab miinimummäärast suuremas ulatuses hageja kulutusi muul viisil.
12. Eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise hagi esitamisest alates ulatuses, millega on kostja nõustunud, s.o miinimummääras ehk poole Vabariigi Valitsuse määratud kuupalga alammääras.
13. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates
14. a augustist kuni hagiavalduse esitamiseni 3550,50 eurot. Hageja ei põhjenda tagasiulatuva elatise väljamõistmist muuga, kui asjaoluga, et kostja on tasunud seni ülalpidamist harva ning ebakorrapäraselt. Hageja on lisanud, et elatise peaks tagasiulatuvalt välja mõistma vähemalt
15. a aprilli eest. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19).

1. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte (tl 18-18 pöördel), millega soovib tõendada, et on osalenud varasemalt XXX maksmisel, sh tagasiulatuva elatise nõude perioodil. Pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on tasunud 04.09.2020 XXX eurot, st kolme kuu XXX. Arvestades, et enne seda oli viimane ülekanne 04.05.2020, võib eeldada, et 04.09.2020 XXX hõlmas
2. a juuni, juuli ja augusti XXX.
3. Hageja esitas oma seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte, millest nähtub XXX maksmine alates 07.10.2020, mil maksti 410 eurot (tl 37). Edaspidi on kõigil kuudel tasunud XXX (sh kuni hagi esitamiseni) hageja seaduslik esindaja. Kohus leiab, et hinnates kostja ja hageja tõendeid XXX tasumise osas kogumis, nähtub, et alates
4. a septembrist on XXX eest tasunud hageja seaduslik esindaja. Samuti on tuvastatav, et kostja on tasunud tagasiulatuva elatise perioodi ajal XXX vaid ühe kuu (augusti) eest.
5. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte (tl 19-21), millega soovib tõendada, et on hagejale elatist maksnud mh tagasiulatuva elatisnõude perioodi ajal (st alates
6. a augustist). Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale maksnud ebaregulaarselt erinevate summade ulatuses:
7. a augustis 75 eurot, novembris kokku 528 eurot (sh detsembri eest ette 300 eurot), detsembris lisaks 50 eurot,
8. a jaanuaris 295 eurot, veebruaris 295 eurot, märtsis 295 eurot ning aprillis 50 eurot.
9. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et kostja ülalpidamise andmine on olnud ebaregulaarne ning alla hageja vajaduste (tuvastatud eespool). Kostja ei ole tuginenud väitele, et tema majanduslik seisund ei võimalda tagasiulatuvat elatist tasuda või selle väljamõistmine seaks ta raskesse olukorda. Kostja on andnud hagiavaldusele eelnenud üheksa kuu jooksul elatist kokku 1588 eurot, s.o ca 176 kuus. Kohus leiab, et ka nimetatud perioodi jooksul pidi kostja pidama hagejat ülal miinimummääras (292 eurot kuus), sest seda ületavas osas kandis kostja hageja kulud vahetult. Seega sai hageja nimetatud perioodil elatist vähem 116 eurot kuus. Järelikult tuleb kostjalt mõista ühekordse tagasiulatuva elatise summana välja 1044 eurot (116 eurot × 9 kuud). 5
10. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited ja tõendid (sh hageja pangakonto väljavõte laevapiletite ostmise kohta, tl 43), mis puudutavad kostja hagejaga suhtlemist, kuna tegemist ei ole käesoleva vaidluse esemega seotud asjaoludega.
11. Kohus selgitab, et

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497). 23. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, hagiavalduselt ei ole pidanud tasuma riigilõivu ning pooltel ei ole lepingulisi esindajad, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 6