RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 238 lg 2 alusel vähendati tema karistust kolmandiku võrra, s.o 4 aastani. V. Regentov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud.

§ 238lg 2 alusel vähendati tema karistust kolmandiku võrra, s.o 3 aastani. V. Regentov mõisteti Kar

S § 214 lg 2 p 1 järgi õigeks, kuna prokuratuur loobus süüdistusest.

1. Kaitsjad vaidlustasid maakohtu otsuse ringkonnakohtus. A. Regentovi kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist
2. juuni
3. a kuriteos ning
4. juuni
5. a kuriteo kvalifitseerimist KarS § 184 lg 1 järgi. Alternatiivselt taotles kaitsja A. Regentovi karistuse kergendamist. V. Regentovi kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist.
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. mai
8. a otsusega tühistati maakohtu otsus A. Regentovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning V. Regentovi süüditunnistamises ja karistamises § 184 lg 2 p 1 järgi. Kohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis A. Regentovi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistas teda vangistusega 5 aastat.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus karistust kolmandiku võrra, s.o 3 aasta 4 kuuni.

A. Regentov ja V. Regentov mõisteti

1. juuni
2. a kuriteos õigeks. Ringkonnakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
3. Maakohus tugines A. Regentovit ja V. Regentovit
4. juunil 2019 toimunud narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises süüdi tunnistades sisuliselt vaid D. S-i kohtueelses menetluses antud ütlustele. Kuna D. S-ile polnud tema surma tõttu võimalik kohtuistungil küsimusi esitada, keelab

§ 15lg 3 sellises olukorras rajada süüdimõistvat kohtuotsust D.

S-i ütlustele isegi siis, kui need on usaldusväärsed.

§ 15

lg 3 kohaldamine ei sõltu menetlusliigist, mistõttu tuleb sellest lähtuda ka lühimenetluses. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Prokuratuur taotleb kassatsioonis maakohtu otsuse jõustamist, märkides, et

§ 15lg-d 1 ja 3 lühimenetluses ei kohaldu.

Lühimenetluses ei toimu tõendite vahetut uurimist kohtuliku arutamise käigus. Juhul, kui osutatud normid siiski kohalduvad, ei tuginenud maakohus

1. juuni
2. a kuriteo kohta otsuse tegemisel valdavas ulatuses D. S-i ütlustele.
3. Kaitsjate hinnangul tuleb ringkonnakohtu otsus muutmata jätta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kriminaalasja õiguslik põhiküsimus seisneb selles, kas lühimenetluseks nõusoleku andmine ning seeläbi tunnistajate küsitlemise õigusest loobumine tähendab ühtlasi loobumist

§ 15lg-s 3 sätestatud garantiist.

Selle normi kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lg-s 21 nimetatud isiku ütlustele. 2

§ 233lg 1).

See tähendab, et lühimenetluses tunnistajat ei küsitleta, vaid tõendiks on tema kohtueelses menetluses antud ütluste protokoll(id), mis on lisatud kriminaaltoimikusse. Riigikohus on varem selgitanud, et mis tahes lihtmenetlusega vabatahtlik nõustumine tähendab süüdistatavale vältimatult enda teatud õigustest loobumist. Sellise nõustumise põhjused võivad olla erinevad, kuid süüdistatavat võib kallutada lühimenetluse kasuks otsustama ka

§ 238

lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt vähendatakse lühimenetluses süüditunnistamise korral karistust automaatselt kolmandiku võrra. Süüdistatavale lühimenetluses pakutav nimetatud soodustus on kaalukas. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-98-13, p-d 12.2 ja 12.3)
3. Lühimenetluse puhul on mõnest menetlusõigusest, sh tunnistaja küsitlemise õigusest loobumise tasakaalustamiseks ette nähtud mitu muud abinõu lisaks karistuse kergendamisele. Kriminaalasja ei saa lühimenetluses lahendada ilma süüdistatava nõusolekuta (

§ 233lg 1).

Olles andnud lühimenetluseks nõusoleku, võib süüdistatav sellest igal ajal kuni kohtuliku uurimise lõppemiseni loobuda (

§ 234lg 5) mh siis, kui süüdistatav peab oluliseks mõnd tunnistajat küsitleda.

Sellisel juhul tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile (

§ 238lg 1 p 1).

Lühimenetluses tehtud süüdimõistvat kohtuotsust on süüdistataval võimalik vaidlustada (

§ 318lg 1 ja lg 3 p 1).

Kuigi lühimenetluses tunnistajaid ei küsitleta, peab kaitsepoolel olema võimalik seada nende ütlusi kahtluse alla (vrd Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

1. detsembri
2. a otsus asjas Schatschaschwili vs. Saksamaa, p 131). Tõendi usaldusväärsuse küsimusega saab tegeleda nii kohtuliku uurimise kui ka kohtuvaidluse etapis. Ekslik on seega prokuratuuri seisukoht, et lühimenetluses tõendite vahetut uurimist ei toimu. Tõendite uurimisele lühimenetluses viitab otsesõnu

§ 237

lg 1 ls 2, mille kohaselt annab prokurör ülevaate süüdistusest ja seda kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. 13.

§ 15

lg-s 3 sisalduv piirang on kehtestatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 3 punktist d ja selle rakenduspraktikast juhindudes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 66). Selle kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus küsitleda ise või lasta küsitleda tema vastu ütlusi andma kutsutud tunnistajaid. EIK-i praktika kohaselt saab süüdistatav konventsiooni art-s 6 sätestatud üksikutest õigustest loobuda, kui loobumine on ühemõtteline, mõne abinõuga tasakaalustatud, pole vastuolus avaliku huviga ning loobumise tagajärjed on talle mõistlikult ettenähtavad (vt nt EIK-i
3. aprilli
4. a otsus asjas Kashlev vs. Eesti, p 42 ja
5. oktoobri
6. a otsus asjas Hermi vs. Itaalia, p 73).
7. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et lühimenetluseks nõusoleku andmine ning seeläbi tunnistajate küsitlemise õigusest loobumine tähendab ühtlasi loobumist

§ 15lg-s 3 sätestatust.

Teisisõnu võib lühimenetluses tehtud süüdimõistev otsus üksnes või valdavalt rajaneda sellise tunnistaja usaldusväärseks loetud ütlustel, keda siis, kui asja lahendataks üldmenetluses, poleks kaitsjal ega süüdistataval võimalik küsitleda. Seejuures ei omista kolleegium määravat tähendust asjaolule, et

§ 15lg 3 paikneb seadustiku üldsätete peatükis.

Sama moodi ei laiene nt

§ 15

lg 1 (kohtulahendi tuginemine kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning protokollitud tõenditele) kriminaalasja lahendamisele käskmenetluses (

§-d 251–256) või kokkuleppemenetluses (

§-d 239–250). Loobumine

§ 15lg 3 menetlustagatisest lühimenetluses on 3

§ 15lg-s 3 sätestatud garantiist.

A. Regentovi kaitsja tugines sellele normile esimest korda kohtuvaidlustes (kd 3, tl 113), V. Regentovi kaitsja tugines apellatsioonis aga

§ 15lg 1 rikkumisele (kd 3, tl 181 pöördel).

Õiglase ja ausa kohtumenetluse põhimõtte järgimiseks tuleb süüdistatavatele tagada võimalus näha lühimenetluseks nõusolekut andes ette, missugustest õigustest nad seeläbi loobuvad. Et nõusoleku saab tagasi võtta üksnes enne kohtuliku uurimise lõppu, tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule. 16. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Viru Maakohtu 27.

jaanuari

1. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsuse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kuna prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning maakohtu otsuse jõustamist, ent kolleegium tühistab mõlemad otsused ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule, tuleb kassatsioon rahuldada osaliselt.
4. A. Regentovi kaitsja A. Sirendi esitas riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse summas 369 eurot 60 senti ja sõidukulude hüvitamise taotluse summas 127 eurot 8 senti. Lihtmenetluse korral sätestab justiitsministri
5. juuli
6. a määruse nr 16 § 6 lg 4 piirmäära, mida kaitsja üldmenetluse määradest lähtuv taotlus ületab. Kaitsja ei ole piirmäära suurendamist taotlenud. Kolleegium rahuldab riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri
7. juuli
8. a määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ja 10, § 6 lg 4, § 151 lg 1 p 4 ning § 17 lg 2 alusel A. Regentovi kaitsja taotluse määrata kaitsealusele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu ja sõidukulud summas 328 eurot 68 senti (sisaldab käibemaksu). V. Regentovi kaitsja I. Žurina taotlus summas 97 eurot 20 senti (sisaldab käibemaksu) tuleb rahuldada täielikult.

§ 186lg 1 alusel jäävad need menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4