Obsah (4)

§ 112§ 110§ 249§ 251

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON 3-21-2094 29.09.2021 Reelika Kitsing Vladislav Filippovi esialgse õiguska

) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetatakse kätte taotlejale ning määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Vladislav Filippov esitas 11.09.2021 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles ta palub esialgse õiguskaitse korras keelata Viru Vanglal takistada tema õigust haridusele ning kohustada vanglat ennistama ta kooli. Taotleja selgitab, et Viru Vanglas viibides läks ta
2. klassi, kuid kontaktisiku ja hoone ülemuse korraldusel teda kooli ei viida. Vangla väidab, et õppimiseks tuleb saada täiendav luba koristajana ja toidujagajana töötamise teel. Vangla takistab taotlejal realiseerida tema põhiseaduslikku õigust haridusele, tekitades sellega taotleja elule ohtliku kahju. Vangla tegevuse tõttu võib taotleja kaotada terve õppeaasta, mis avaldab olulist negatiivset kahju taotleja elule ja rikub plaani lõpetada kolme aasta jooksul keskharidus ja sõita õppima Inglismaale. Taotleja on eelneva osas väga motiveeritud ja tahab enda elu paremaks muuta. Igasugused viivitused taotleja plaanide realiseerimisel hariduse omandamiseks loovad reaalseid ohte teel seaduslikule elule. Esialgse õiguskaitse mittevõimaldamine põhjustab tagajärgi, mida ei ole võimalik ennistada pärast kohtulikku arutamist vaide nr 6-10/21983 osas. Ühes taotlusega on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 3-21-2094
3. Viru Vangla teatas 22.09.
4. a vastuses kohtule, et taotleja on esitanud vanglale taotlusega seonduva vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus küll lubatav, kuid põhjendamatu. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kohaselt ei ole taotleja ühegi gümnaasiumi
5. klassi nimekirjas. Ka taotleja individuaalses täitmiskavas ei ole gümnaasiumiõpet riskide maandamise vahendina ette nähtud. Taotleja on täiskasvanu, kes on omandanud põhihariduse ega ole vangistusseaduse (VangS) § 84 lg 1 järgi koolikohuslane. Taotleja on omandanud vanglas kutse, mis võimaldab tal vabanedes asuda tööle (taotleja karistusaeg lõpeb 09.02.2022) ja soovi korral jätkata oma haridusteed (VangS § 34 lg 1). Taotlejale vanglas kutsehariduse võimaldamisega on vangla täitnud hariduse võimaldamise kohustuse. KOHTU SEISUKOHT
6. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja isikukonto väljavõttest ajavahemiku 11.05.2021– 10.09.2021 (s.o menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu) kohta nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016.

a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 4. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1).

Esialgset õiguskaitset võib halduskohtult taotleda ka pärast vaide esitamist (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Taotleja esitas 08.09.2021 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide (digitoimiku leht (dtl) 20). Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

1. Taotleja palub, et kohus keelaks vanglal takistada tema õigust haridusele ja kohustaks vanglat ennistama ta kooli. Kohus tõlgendab neid taotlusi ühtse taotlusena vangla kohustamiseks võimaldama taotlejal omandada vanglas haridust
2. klassis. Esialgse õiguskaitse määrusega võib kohus muu hulgas kohustada haldusorganit taotletavat toimingut tegema (

§ 251lg 1 p 3).

1. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
2. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks

järgi on vältida taotleja olukorra halvenemist vaide- või kohtumenetluse ajal ning tagada tulevikus tehtava ja taotlejale võimalikult positiivse vaide- või kohtuotsuse täitmine. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui esineb kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti hilisem tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

§ 249lg 1 lauses 1 nimetatud alused.

Isik peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

1. Taotleja selgitustest ei nähtu kohtule, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ja teda ohustaksid pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Kuigi taotluse pinnalt on ilmne, et taotleja on tugevalt motiveeritud asuma juba sel aastal keskharidust omandama ning jätkama pärast seda hariduse omandamist välismaal, ei saa taotlusest siiski järeldada, et kui taotleja juba sel aastal
2. klassis haridust omandama ei hakka, saabuvad talle sellised kahjulikud tagajärjed, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Kohtul puuduvad alused arvata, et taotlejal jääks esialgse õiguskaitse 2 3-21-2094 kohaldamata jätmisel gümnaasiumiharidus üldse omandamata. Kohtule ei ole usutav, et üksnes hariduse omandamise algusaja edasilükkumine põhjustaks taotlejale pöördumatut kahju. Taotleja on omandanud vanglas kutsehariduse ning tal on võimalik elada pärast vanglast vabanemist seaduskuulekat elu ja järgida oma hariduse omandamise plaane ka hiljem õppima asumisel. Taotleja saab asuda õppima pärast tema karistusaja lõppu, milleks on vangla edastatud andmete kohaselt juba 09.02.
3. Taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise poolt räägib ka see, et taotlejal jääks 09.02.2022 vabanemise tõttu vanglas
4. klassi hariduse omandamine pooleli.
5. Arvestades, et kohus lahendaks praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamisel ära põhivaidluse, peaks taotluse rahuldamiseks taotlejal esinev esialgse õiguskaitse vajadus olema ülekaalukas (vt Riigikohtu 22.09.
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega, isegi kui jaatada kaebajal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust ja möönda, et talle mõningased kahjulikud tagajärjed saabuvad, ei saa seda vajadust pidada asjaolusid arvestades ülekaalukaks.
7. Kohus selgitab täiendavalt, et ei pea vaide ja tulevase võimaliku kaebuse perspektiivi suureks. Selleks, et vanglal oleks kohustus võimaldada kinnipeetavale hariduse omandamist, peab olema vastav märge kinnipeetava suhtes koostatud individuaalses täitmiskavas (VangS § 35 lg 2). Taotleja 15.07.2021 kinnitatud individuaalses täitmiskavas ei ole gümnaasiumiõpet riskide maandamise vahendina ette nähtud (dtl 22). Viru Vangla 17.09.
8. a vastusest taotlejale saab järeldada, et ka varasemalt koostatud individuaalsetes täitmiskavades oli taotlejale planeeritud üksnes kutseõppe läbimine (dtl 21) ning taotleja omandaski keevitaja kutsehariduse
9. aastal (dtl 23, 27). Lisaks ei ole andmebaasi EHIS kohaselt taotleja ühegi gümnaasiumi
10. klassi nimekirjas (dtl 25–27). Taotleja ei ole ka ise kohtule täpsustanud, millise kooli direktori sõnul ja millise kooli nimekirja ta väidetavalt kantud on. See asjaolu ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul ka määrava tähtsusega, sest pelgalt kooli direktori suulisest kinnitusest ei saa veel tuleneda vanglale kohustust võimaldada taotlejale igal juhul hariduse omandamise jätkamist.
11. Eeltoodud põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3