06.11.2020.a Viru Maakohtu määrusega 1-17-7033 vabastatud tingimis enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 27.06.2022.a, kandmata karistus 1 aasta 7 kuud 2 päeva Elukoht: xxx xxx (Kinni peetud 09.10.2021. a. kell 11.40) Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik
lg 1 järgi 21231602272 lühimenetlus (kiirmenetluse korras) RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Jevgeni Pronin
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2017.a otsusega kriminaalasjas 1-17-7033 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuud 2 päeva vangistuse, võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud 2 päeva.
lg 1 alusel arvata Jevgeni Pronini poolt kinnipidamisel viibitud aeg 09.10.2021 – 11.10.2021.a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja kandmata karistuseks on 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Vabastada Jevgeni Pronin kinnipidamiselt kohtusaalis peale kohtuotsuse kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Jevgeni Proninilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 438 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Jevgeni Proninil sundraha 438 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99921700041734 ja selgitus „Jevgeni Pronin“, kriminaalasi 1-21-6856, sundraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Asitõendid ja muud äravõetud objektid Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule (S M). Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Jevgeni Pronin’it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.10.2021 kell 11:40 paiku Tallinnas Sitsi tänaval, Niidi ja Puuvilla tänavate vahel, suunaga Puuvilla tänava poole , mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri näit 1,02 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 0,92 mg/l)), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Jevgeni Pronin pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 2 Kohtu seisukoht Jevgeni Pronini kriminaalasja lahendati tema taotlusel lühimenetluses. Ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ega soovinud enda ülekuulamist kohtuistungil. Käsilolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 09.10.2021.a kella 11.40 ajal juhtis Jevgeni Pronin Tallinnas Sitsi tänaval, Niidi ja Puuvilla tänavate vahel, sõites Puuvilla tänava poole, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. See on leidnud tõendamist lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele kohtuistungil, ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt tarvitas ta eelmisel õhtul koos tuttavaga alkoholi, jõi ära 1 liitrit viina Schwepps’ga kahe tunniga. Kella viie paiku hommikul läks magama, magas mitte rohkem kui 4 tundi. Hommikul sõitis taksoga koju. Kuna sai korralikult süüa, tundis, et on võimeline mootorsõidukit juhtima. Politseipatrull peatas tema poolt juhitud sõiduki ja kontrollis joovet. Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,92 mg/l. Oli selle tulemusega nõus ja loobus vereanalüüsist. Asjaolu, et Jevgeni Pronin oli 09.10.2021.a kella 11.40 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis, kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, mille kohaselt kasutati Jevgeni Pronini joobeseisundi kindlakstegemiseks 09.10.2021.a kell 11.59 kuni 12.05 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0084, mille lõplik lugem oli 1,02 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, mistõttu oli Jevgeni Pronini väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,92 mg/l kohta. Tunnistaja K S ütluste kohaselt oli ta 09.10.2021 tööl välijuhina Kesklinna politseijaoskonnas, reageeris väljakutsele joobes juhi kohta. Sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx liikus Tallinnas Sitsi tänaval, Niidi ja Puuvilla tänavate vahel, suunaga Puuvilla tänava poole. Peatas kell 11.40 sõiduauto Sitsi tänaval, tuvastas sõidukis viibiva juhina Jevgeni Pronini ja kontrollides juhi joovet, näitas indikaatorvahend 1,04 mg/l. Peale seda tuli kohale patrull kutsungiga 3284, kes toimetas juhi tõendusliku alkomeetri juurde puhuma Kesklinna politseijaoskonda. Tunnistaja A Z ütluste kohaselt oli tunnistaja 09.10.202.a patrullteenistuses ja reageeris väljakutsele Sitsi tn 20, kus oli võimalik joobes juht. Samale väljakutsele esmareageerinud välijuht K S oli peatanud mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx. Kohapeal selgus, et sõidukis oli üks isik, kes istus juhi kohal. Indikaatorvahendiga kontrollis välijuht Jevgeni Pronini alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, tulemuseks oli 1,04 mg/l kohta. Võttis välijuhilt isiku üle ja toimetas Kesklinna politseijaoskonda, kus tuvastasid isiku joobe tõendusliku alkomeetriga, mille lugemiks tuli 1,02, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,92 mg/l. Jevgeni Pronini joobeseisundit kinnitab ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, millest nähtub, et kontrollile allutatud isikul oli silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, alkoholilõhn suust, esinesid häired aja-, isiku- ja kohatajus, kerged häired koordinatsioonis, käitumises esines rahutus ja omaperemehelik käitumine.
lg 1 järgi saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta, kui ta mootorsõidukit juhtides oli joobeseisundis. Jevgeni Pronin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuivõrd süüdistatava väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,92 mg/, oli ta sellises alkoholijoobes, mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Jevgeni Pronini mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Jevgeni Pronin oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
3
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Pronin pani subjektiivsetelt tunnustelt kuriteo toime otsese tahtlusega. Kuigi süüdistatav tunnistas, et tarvitas eelneval õhtul alkoholi, kuid pärast mõningast magamist ja ka söömist tundis, et on võimeline mootorsõidukit juhtima, on kohtu hinnangul selline alkoholikogus- 0,92 mg/l kohta väljahingatavas õhus isikule siiski tajutav. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid süüdistataval alkoholijoobele iseloomulike tunnustena häiritud reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, alkoholilõhn suust, häired aja-, isiku- ja kohatajus, kerged häired koordinatsioonis, käitumises rahutus ja omaperemehelik käitumine. Vähe tähtsad ei ole ka tunnistajate ütlused sõiduki peatamise põhjuse kohta, s.o reageeriti väljakutsele, et sõiduki roolis võib olla joobes juht. Seega näitavad tuvastatud joobe kogus ja kliiniline pilt kogumis, et Jevgeni Pronin, asudes mootorsõidukit juhtima, sai aru ehk teadis, et ta ei ole juhile lubatud seisundis, kuid ometi soovis sellises seisundis asuda sõidukit juhtima. Karistus Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku eriosa näeb ette
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) Kohus nõustub prokuröriga, et rahaline karistus ei ole käesoleval juhul sobilik karistuse liik. Eelkõige põhjendusel, et isikul puuduvad sissetulekud. Jevgeni Proninil puudub ametlik töökoht. Kohtuistungil selgitas, et töötab ametlikult ühes firmas, kuid selle nimi ei tule meelde. Kavatseb minna tööle xxx. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on läbivalt erinevates protokollides, sh süüdistusaktis märgitud isiku töökoha andmetes, et isik on töötu. Seega puuduvad tal rahalised vahendid kergemaliigilise karistuse tasumiseks. Lisaks on Jevgeni Proninit varem karistatud kriminaalkorras ja käesoleva kuriteo on ta toime pannud katseajal, kui isik oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Seega ei ole tegemist isikuga, kes oleks kuriteo toime pannud esmakordselt. Kohus leiab, et Jevgeni Proninit tuleb karistada vangistusega. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse, et Jevgeni Pronin pani teo toime nädalavahetusel päevasel ajal, mil liiklustihedus on väiksem ja tema teoga ei kaasnenud vahetuid kahjulikke tagajärgi, näiteks liiklusõnnetust. Isikut ei ole varem samalaadse kuriteo eest karistatud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Jevgeni Pronini kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Samas tuleb arvestada, et tegu on toime pandud katseajal, kui süüdistatav oli vangistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastatud. Kohus nõustub prokuröriga, et Jevgeni Proninile võib mõista karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksema ja karistada teda 6- kuu pikkuse vangistusega, mida vastavalt lühimenetluse sätetele tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada. Seega on karistuseks 4 kuud vangistust. Teo pani Jevgeni Pronin toime 09.10.2021.a, seega Viru Maakohtu 06.11.2020.a määrusega määratud katseajal (katseaja kestus kuni 27.06.2022.a).
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Viru Maakohtu 24.11.2017 otsusega mõistetud 5 aasta 2 kuu 4 pikkuse vangistuse kandmise alguseks loeti 27.04.2017. Jevgeni Pronin vabanes vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt 24.11.2020 ja kandmata karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud ja 2 päeva. Eeltoodust tulenevalt tuleb
lg 2, § 76 lg 8 alusel mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu 24.11.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks on vangistus 1 aasta 11 kuud 2 päeva. Jevgeni Pronin oli kinni peetud 09.10.2021 – 11.10.2021.a, s.o 3 päeva. Nimetatud aeg tuleb
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka ja kandmata karistuseks on 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja algust arvata karistusele kandmisele asumisest. Kohtuistungil avaldas süüdistatav soovi teha üldkasulikku tööd. Samuti tegi prokurör ettepaneku asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kohus prokuröri ettepanekuga ja süüdistatava taotlusega nõustuda ei saa.
lg 8 sätestab, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Eelnevast tulenevalt uue tahtliku kuriteo toimepanemisel katseajal, kui selle teo eest mõistetakse isikule vangistus, näeb seadus obligatoorsena liitkaristusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga muudaks varasema otsuse sisu, millega Jevgeni Proninit karistati vangistusega, mistõttu liitkaristusena mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt võib
lg-s 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravaõtmist alates kolmest kuust. Prokurör taotles lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Tulenevalt asjaolust, et Jevgeni Pronin peab minema reaalselt karistust kandma ja seda mitte lühikeseks ajaks, ei ole kohtu hinnangul peale karistuse kandmiselt vabanemist lisakaristusel enam vajalikku eripreventiivset mõju, mistõttu jätab kohus lisakaristuse kohaldamata. Kriminaalmenetluse kulu KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas ainult sundraha, mida KrMS § 2565 lg-st 2 tulenevalt vähendab kohus poole võrra, s.o 438 eurot. Kuivõrd Jevgeni Proninil puudub piisav sissetulek ja vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, käib menetluskulude ühekorraga tasumine Jevgeni Proninil ilmselgelt üle jõu. Kohus võimaldab tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja muud äravõetud objektid Kuriteo toimepanemise vahend - mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx – on teisaldatud Rahumäe tee 6/1 parklasse. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt kuulub sõiduk Jevgeni Pronini elukaaslasele S M. Vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 2 tuleb mootorsõiduk tagastada omanikule. Kohus juhindub KrMS § 2561, § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav 03.11.2021.a. kell 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.