2-21-6671/14

2-21-6671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-21-6671 Tsiviilasi L. A. hagi M. K. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • Hageja L. A. (isikukood XXX) • Kostja M. K. (isikukood XXX) 26.10.2021 RESOLUTSIOON Lahutada L. A. (isikukood XXX) ja M. K. (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX XXX. Menetluskulude jaotus
3. Jätta menetluskulud M. K. kanda.
4. Mõista M. K. välja L. A. kasuks menetluskulud 100 eurot. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. L. A. esitas M. K. vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Hageja selgituste kohaselt on temal ja abikaasal erimeelsused majanduslikes küsimustes. Hageja soovib oma elutingimusi parandada, aga koos abikaasaga seda 1 teha ei saa. Hageja soovib tema lahusvaraks oleva praeguse elukoha müüa ja osta uue, kuhu ta mahuks koos lastega paremini. Tasutud riigilõiv peaks jääma kostja kanda, kuna hageja oli nõus lahutama perekonnaseisuasutuses. KOSTJA VÄITED
6. Kostja vaidles abielulahutusele vastu. Kostja selgitas viimasel kohtuistungil, et kuna hageja müüs nende ühiseks elukohaks olnud korteri, elavad nad viimased 1,5 kuud lahus. Kostja sai eluruumi müügi käigus aru, et hageja on nõus lahutusest loobuma. Kostja ostis maja, mille saaks korda teha ja maha müüa, et osta Tartusse maja. Kostja soovib abielu säilitada. KOHTU SEISUKOHAD
7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX; • pooltel on XXX.
8. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kostja seletustest nähtuvalt elavad pooled viimased 1,5 kuud lahus. Hageja ütluste kohaselt tema abielu säilitada ei soovi ja tahab kindlasti lahutada. Kohus on menetluse peatanud 4 kuuks, kuid see ei ole aidanud kaasa poolte leppimisele. Seega tuleb lugeda, et abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohtul ei ole võimalik kohustada kedagi vastu tahtmist abielus olema. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja oli nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses, on riigilõivu maksmise kohustus tekkinud kostja tegevuse tagajärjel. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2