) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Marko Saarmanilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, riigi õigusabi tasu 621 (kuussada kakskümmend üks) eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1497 (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 80 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700049862 ning selgituse “Marko Saarman, otsus nr 1-20-5576, menetluskulu“. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 445,20 eurot (s.h käibemaks 74,20 eurot) vandeadvokaat Otto Preemile tema poolt Marko Saarmanile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Marko Saarman toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, kui nimetatud tegu on toime pandud süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna kes omades kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud süüteo toimepanemise eest, Marko Saarman oli selleks ajaks karistatud LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud süütegude toimepanemiste eest nii 13.05.2019 (asenduskaristuse määramine 23.03.2016 otsusele) 30 tunni ÜKT-ga väärteoasi nr. 2840,16000184, millise karistuse Marko Saarmann täitis 01.11.2019, kui ka 05.03.2020 (asenduskaristus 17.03.2017 otsusele väärteoasi nr. 2840,17,000212) mil Marko Saarmani karistati samuti 30 tunni ÜKT-ga, millise karistuse viimane täitis 02.06.2020, juhtis taas juhtimisõigust omamata 01.05.2020 kella 23.30 paiku xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx x maja juures mootorsõidukit Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX XXX . Lisaks nimetatud tegevusele, tuvastati mootorsõidukit juhtinud Marko Saarmanil kinnipidamise hetkel tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,62 mg/l kohta. … selles, et tema juhtis taas juhtimisõigust omamata 08.10.2020 kella 15.05 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Sultsi-Abja-Paluoja tee 9-dal kilomeetril mootorsõidukit Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX XXX . Kirjeldatud tegevusega rikkus Marko Saarman liiklusseaduse § 94 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootrsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. 2 Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Marko Saarman ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Marko Saarmani kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 176,40 eurot. Süüdistatava Marko Saarmani kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 445,20 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1497,60 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 621,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 3 Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.