Obsah (5)

§ 630§ 632§ 174§ 164§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja 15. november 2021 Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind nr 2-21-9690 T.K. hagi M.R. vastu ühisvara jagamiseks 3500 eurot Koht

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxx ja lahutati xxxx xx.xx.xxxx.a. soetati maatulundusmaa 27,64 ha xxx,xxxx,xxxx. Elamu sai kostja pärimise teel. Elamu alune maa erastati abielu ajal. Hageja on aastate jooksul teinud korduvalt ettepanekuid ühisvara jagamiseks, kuid kostjale pole ükski variant sobinud. Ta tõstis abielu ajal kinnistu väärtust oluliselt, ehitas garaaži jne. Kostja on väitnud, et ta on teinud kõik kulutused seoses maa väljaostuga ja hooldamisega. Hüpoteek Eesti vabariigi kasuks jäi pärast lahutust tasuda väike summa ja seda on hageja arvestanud ka ühisvara 1 jagamisel. Teine laen on võetud xxx xxx poolt ja seda ka xxx maksab. xxxx talu maid haris hageja 2006 aastani. 2007 aastast hakkas haritavat maad 13.97 ha kasutama P.S. ja kasutas maad kuni detsember

1. Maa kasutamise eest maksis renti xxxx. (xxx) aastas. ( Iga aastane maamaks ja hüpoteek oli xxxx kr kokku).
2. a. hakkas maad kasutama ja harima P. poeg R.S. kuni
3. a. makstes renti xxx eurot aastas. Seega rendi summa kattis igati aastase maamaksu ja hüpoteegi. Alates 2020.a harib maad H.K. ja saab sellest tulu ka kostja. Hageja ei ole sealt mingit tulu saanud, kuigi see on ühine vara. Poolte ühisvaraks on kinnistu xxxx,xxxx,xxxx suurusega 27,64 ha reg.osa nr. xxx. Hageja soovib ühisvara jagada järgmiselt: - Kinnistu väärtuseks ilma elamuta ehk ainult haritava maa ja metsamaa osas on hinnatud xxxx eurot ( suuline hindamine) Hageja soovib saada kostjalt hüvitist enamsaadud vara arvelt summas xxx.-eurot. Alternatiivid: - Kui kostja ei soovi maksta hüvitist rahas siis on võimalus maa reaalselt jagada pooleks jättes eraldi elamu koos õuemaaga 0,66 ha ja ülejäänud maa jagada pooleks ning hagejale siis 1/2ja kostjale 1/2 sellest maast või jätta metsamaa hagejale ja kostjale põllumaa. - kui ka see variant ei sobi, siis müüa terve kinnistu avalikul enampakkumisel ja raha jagada jättes kostja kanda veel maksmata laenuosa. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Vastab tõele, et kostja hageja abielu sõlmiti xxx a ja lahutati xxx a xxxx. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kooselu käigus on hageja oluliselt suurendanud kinnistus väärtus. . Saun küll ehitati, kuid seda mitte ainult hageja poolt ja vaid hageja ja poolte xxx poolt, valdav osa materjali saadi hageja nimel olevast metsamast ja osaliselt selle müügist tekkinud vahendite arvelt ka muude ehitusmaterjalide ostmiseks. Kostja omandas kinnistu, s.t. sõlmis maaüksuse ostu-müügilepingu vahetult enne abielu lahutust, juba siis kui poolte suhted olid keerulised, s.o. xx.xx.xxxx. Kostja soovib märkida, et kõik maksed, mis olid seotud maa erastamisega tegi tema (esimene sissemakse xxxx krooni xxxx.a. ja ülejäänud osa lahusvara arvelt juba peale abielu lahutamist, osade kaupa ,kusjuures viimane makse toimus xx.xx.xxxx a. kokku summas xxxx eurot). Hageja ei panustanud maa erastamisse või selle parendamisse, korrastamisse mitte ühegi sendiga. Hageja oli aastaid veendunud Kostja lubaduses, mille ta andis abielu lahutamisel perekonnaseisuametis, et viimane ei soovi M.R. kinnistust midagi ja see kõik jääb nende ühisele xxxx. Ootamatult on aga Hageja positsiooni muutnud ja soovib Kostjalt ebamõistlikku ühisvara jagamist. Samuti soovib Kostja märkida, et peale lahutust vedas Hageja nende kodust ära praktiliselt kogu talu tehnika: 2 xxx traktorit; tarktori xx; viljakombaini NIVA ja teise samasuguse, mis oli soetatud tagavaraosadeks, veoauto xxx, kultivaatori, traktori heinaveo käru; külvik Jano, väetisekülviku, murutraktori, sõiduauto xxxx jms., mille väärtuseks hindab Kostja ca. xxxx eurot. Samuti loovutas Kostja Hagejale xxxx nn. aastad, mis tähendab, et Hageja sai 5 aastat varem pensionile ning teenis seega tulu, mis oleks võinu laekuda Kostjale. Kostja kompromissettepanek ja eelkõige protsessiökonoomika ja õigusrahu saavutamise huvides on ta siiski nõus kompenseerima Hagejale xxxx eurot, sest kinnistu jagamine pooleks lõhuks talu terviku, eelkõige laste edasi plaane silmas pidades Kostja palub jagada ühisvara selliselt, et taotletud kinnistu reg.osa. nr. jääks Kostja ainuomandiks ning Kostja maksab Hagejale kompensatsiooni xxxx eurot. Alternatiivselt: pooled kingivad kõnealuse kinnistu lastele. Hageja täiendavad seisukohad 2 Hüpoteegimakseid pärast lahutust pidigi kostja tegema ja need moodustavad 10 aasta jooksul kokku summa xxxx lähtuvalt konto väljavõtetest. Pealegi said need summad tema poolt tasutud enamjaolt maa välja rentimisest saadud tulu arvelt. Abielu ajal tehti ka makseid kostja poolt, kuid hageja ja kostja olid abielus ja makseid tehti ühisvara arvelt. Kostja jättis välja vara mis lisaks kinnistule talle jäi. Kostja kompromissettepanekuga et ta tasub hagejale xxxx.-eurot, hageja ei nõustu. Enne kui sai selgeks kinnistu hind, küsis hageja kostjalt kohtuväliselt kompensatsiooni xxxx.-eurot. Lastele ei ole nõus hageja midagi kinkima arvestades nende käitumist tema suhtes. Kostja vastus Kostja võtab õigeks väite, et osa maatüki erastamise makseid tehti abielu jooksul, s.t formaaljuriidiliselt ühisvara arvelt, kuid makseid tegi kostja säästetud varade arvelt, mis olid soetatud enne abielu. Viimane makse toimus juba varasemalt öeldult 02.09.2020 a. kokku summas xxxx eurot. Seega on suurema osa kinnistu müügihinnast tasunud kostja oma lahusvara arvelt peale abielu lahutamist. Samuti soovib kostja veelkord märkida, et peale lahutust vedas hageja nende kodust ära praktiliselt kogu talu tehnika: Belarus xxx xxx-xxx EUR. Traktor xxx xxx-xxx EUR. Teraviljakombain NIVA ja teine samasuguse, mis oli soetatud tagavaraosadeks, xxx- xxx EUR. veoauto xxx kallur xxxxxx EUR. xxx furgoon xxx-xxx EUR. xxx xxx-xxx EUR. xxx varuosadeks xxx-xxx EUR. Sõnnikulaotaja PTU xxx EUR. Kultivaator xxx EUR. Kahehõlmaline ader DT xxx EUR. Iseliikuv Niiduk xxx koos niiduorgani ja vaalupööramis organiga xxx EUR. Kartulikombain xxx xxx EUR. Kaks veetsisterni 3m³ xxx-xxx EUR/tk. Seega on hageja saanud ühisvara arvelt kätte vara tagasihoidlikult arvestades juba vähemalt ca. xxxx euro väärtuses. Nagu nähtub lisatud hindamisaktist on kinnistu maatüki väärtus käesoleval s.o. x a peale abielu lahutust, ilma hooneteta xxxx eurot. Küll tuleb lähtuda vara väärtuse hindamisel varaühisuse lõppemise aja seisuga, seega on asjakohane, millega kohus peaks arvestada varem esitatud hindamisaktis lähtudes, kus on leitud kinnistu väärtuseks xxxx eurot. Arvestades, et hageja on viinud ära ca. xxx euro maksumuses ühisvara, on varem pakutud kompromiss igati õigustatud ja õiglane, poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt ja arvestades, et kostja on suurema osa maa müügihinnast tasunud oma vallasvara arvelt ning kostja on osa ühisvarast juba kätte saanud ehkki formaal-juriidilselt on kinnistu müügileping sõlmitud abielu ajal. Hageja seisukoht Kõik kostja vastuses toodud ja väidetavalt hageja poolt ära viidud talutehnika on ostetud hageja poolt enne abielu. Abielu ajal osteti ainult xx.xx.xxxx.a. sõiduauto xxxx, mis maksis xxxx.-Eek. xx.xx.xxxx.a. kirjutati see auto kostja nimele. xxxx.a. ostis hageja traktori xxx, mis maksis xxxx.EEK Juunis 2010.a. ostis hageja poeg xxx sõiduauto xxxx, mille hind oli xxx.-EEK Kõik muu nimekirjas toodud põllutehnika oli ostetud 1996.a. ja 1997.a. ja tegemist oli kasutatud veneaegse tehikaga. Hageja esitab selle kohta dokumendid niipalju kui ta leidis. Kui hageja lõpetas põlluharimise 2005-2006.a.,siis sai osa tehnikat maha müüdud ,enamus läks vanarauaks. Alles jäi ainult üks veepütt mis oli pandud maa sisse reovee kogumiseks. Kõik põllutehnika müügid toimusid abielu ajal ja sellest rahast saigi soetatud kostjale xxx ja x xxxx. Samuti osteti sellest rahast xxxx x jalgratas. Poolte kooselu lõppes mais xxxx.a. Hageja võttis kaasa ainult traktori xxx ja isikliku ja enne abielu ostetud sõiduauto Mitsubishi Space Wagon xxx, mis on alles siiani. Samuti võttis ta kaasa isiklikud riided ja asjad. Sellest ajast saadik ei hageja kordagi xxx talus käinud. Nimekiri enne abielu hageja poolt ostetud tehnikast: 1) xxxx 1978.a. xxx EEK ostetud 04.06.1996 2) Niiduk xxx 1978.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 3) xxx roomiktraktor 1983.a. xxx EEK ostetud 21.06.1996 (hageja vahetas kohe peale tehingut veoauto vastu) 4) Tasandusäke 1989.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 3 5) Kaarutaja xxx 1998.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 6) Kartulikombain xxx 1988 xxx EEK ostetud 28.06.1996 7) Ader xxx 1998.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 8) Mullapuur xxx 1982.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 9)xxx kallur (kasutaud) xxx EEK ostetud x 1996.a 10) xxx furgoon varuosadeks xxx EEK ostetud 1997 11) Sõnnikulaotaja xxx sai hageja vahetuskaubana aastal 1997 12)Kasutatud teraviljakombaini xxx ostis hageja xxx 1996.a. ja teine, poolik kombain sai ostetud varuosadeks kuna esimesel kombainil purunes trummel. Kui kostja leiab, et kõik on ühisvara, siis tuleb xxxx elumaja, mis koosneb alumisel korrusel kolmest toast, köögist, kahest esikust ja sahvrist ning maja all olevast kahe kambriga keldrist, ülemise korruse üle maja olevast ühest toast, pluss garaaž koos abiruumiga ning laut-kuur ka ära hinnata ja liita maa-ja metsahinnale juurde. See hindamine, mis tehti L.K. laenu tagatiseks, oli ainult hoonete hindamine, kuna pank ei võta tagatiseks metsa ja maad. Kõik kodutehnika, mis sai ostetud, jäi xxx tallu. Sinna jäi ka hageja isakodust saadud suur söögilaud ja vanaaegne kirjutuslaud, mis kuulusid hageja isale. Hageja jääb oma hüvitise nõude juurde summas xxxx.-eurot. Samuti hagis toodud alternatiivide juurde. Kohtu põhjendused
4. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-te 1, 11 ja 3 järgi jagavad varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisis, otsustab kohus hageja nõudel jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas või müüa asi avalikult või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele.
7. Kuna abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi sätete järgi, on kohus kõnesoleva vaidluse lahendamisel seotud hageja taotletud jagamise viisiga. Hageja on kohtult palunud jätta poolte ühisomandis olev kinnistu M.R. omandisse ja kohustada teda tasuma T.K-le hüvitis enamsaadud vara arvelt summas xxxx eurot.
8. Kostja ei vaidle hagile vastu ning on hageja poolt pakutud ühisvara jagamisega viisiga nõus.
9. Pooled vaidlevad hüvitise suuruse üle. Hageja soovib hüvitiseks saada xxx eurot, kostja on nõus tasuma hüvitist xxx eurot.
10. Kostja on oma hüvitise suuruse arvutamisel arvesse võtnud kohtule esitatud hindamisakte (dtl 42-68 ja dtl 97-122). Esimese hindamisakti (xxxx aasta) kohaselt on vaidlusaluse kinnistu väärtuseks xxxx eurot ning teise hindamisakti (xxxx aasta) kohaselt on vaidlusaluse põllu- ja metsamaa väärtus xxxx eurot. Samuti leiab kostja, et hageja on kinnistult ära viinud ühisvara väärtuses ca xxxx eurot ning kostja on tasunud suurema osa maa müügihinnast oma vallasvara arvelt (esitatud tõend maareformi nõuete spetsialisti kiri maa eest tasumise kohta).
11. Kostja on seisukohal, et vara väärtuse hindamisel tuleb lähtuda varaühisuse lõppemise aja seisuga, seega on asjakohane, millega kohus peaks arvestama hindamisaktis, kus on leitud kinnistu väärtuseks xxxx eurot. Arvestades, et hageja on viinud ära ca. xxxx euro maksumuses ühisvara, on varem pakutud kompromiss igati õigustatud ja õiglane, poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt ja arvestades, et kostja on suurema osa maa müügihinnast tasunud oma 4 vallasvara arvelt ning kostja on osa ühisvarast juba kätte saanud ehkki formaal-juriidiliselt on kinnistu müügileping sõlmitud abielu ajal.
12. Poolte abielu on lahutatud xx.xx.xxxx.
13. Alates 01.07.2010 kehtima hakanud ja praegu kehtiva perekonna seaduse § 35 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui 1) üks abikaasa sureb, 2) sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe; 3) abielu lahutatakse või 4) varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.
14. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et poolte varaühisus oleks lõpetatud perekonnaseaduse § 36 lg 1 alusel. Seega varaühisus lõppes poolte vahel abielu lahutamisega.
15. Kohus leiab, et kompensatsiooni summa arvutamisel on põhjendatud lähtuda põllumaa ja metsamaa väärtusest. Vaidlust ei ole selles, et elamu on saanud kostja pärimise teel, mistõttu on kostja osa ühisvarast suurem.
16. Kohus leiab, et kohtule esitatud hindamisakte ei saa võtta kinnistu vaidlusalase põllumaa ja metsamaa väärtuse aluseks ühisvara jagamisel. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid poolte varaühisuse lõppemise seisuga vara hindamise kohta. xxxx.a. hindamisakti järgi on hinnatud ainult hooneid ja toodud välja nende maksumus. xxxx.a. akti järgi on küll hinnatud põllumaa ja metsamaa, kuid see ei ole hinnatud varaühisuse lõppemise seisuga. Kohus leiab, et see ei tõenda maa väärtuse suurust varaühisuse lõppemise seisuga.
17. Kostja väidab, et hageja viis minema abielu lahutamisel kogus põllumajandustehnika. Hageja väitel ostis ta põllumajandustehnika xxxx.a. lahusvarana. Kostja seda väidet ümber lükanud ei ole. Kuigi mõlema poole esitatud nimekirjad ei kattu täielikult, samuti erinevad poolte poolt hinnatuna nende väärtused, leiab kohus, et nimetatud vara suurus ja väärtus on poolte poolt tõendamata ja seda ei saa arvestada kompensatsiooni suuruse määramisel.
18. Kostja väitel on ta ainuisikuliselt tasunud hüpoteegimaksud. Hageja väitel on põllumaa aastaid renditud ja kostja saanud renditasu, mille arvelt on ta saanud tasuda ka hüpoteegimaksud. Pooled ei ole esitanud kohtule arvestust, kui suure summa oleks pidanud hageja maksma hüpoteegimakseid ja kui suure summa osas renditasu oleks pidanud saama hageja oma osa ühisvara arvelt. Kohus leiab, et on põhjendatud lugeda, et need on enam- vähem võrdsed ja kompensatsiooni suuruse määramisel neid ei arvesta.
19. Kohus leiab, et kumbki pool ei ole tõendanud kinnistu koosseisu kuuluva põllu- ja metsamaa väärtust varaühisuse lõppemise seisuga, siis tuleb määrata kompensatsiooni suuruseks xxxx eurot, nagu on pakkunud kostja nii kohtumenetluses ja ka enne kohtumenetlust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 18.

§ 164

lg 2 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 19. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda kuna tegemist on hagilise perekonnaasjaga ning lisaks eelnevale kohus rahuldas hageja hüvitise nõude osaliselt (50% ulatuses). 5 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 6