Obsah (6)

§ 231§ 613§ 407§ 477§ 172§ 478

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13614 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“

§ 231lg 4 alusel saab eeldada, et ta on antud asjaolu omaks võtnud.

Nõude rahuldamiseks ei ole üldse oluline, millistel asjaoludel veeleke alguse sai. Nõude eelduseks on puudutatud isiku rikkumine, mida saab eeldada. Eelduse peab ümber lükkama asjast puudutatud isik. Avaldajale kinnitas KÜ X juhatuse liige V. G., et 27.05.2020 toimus xxx korteris veeleke. Avaldaja ei tea, millistel asjaoludel veekahju tekkis. Kuna kohus leiab, et avaldaja peab põhistama, milliste asjaoludel sai veeleke alguse puudutatud isiku korterist, palus avaldaja tunnistajana üle kuulata KÜ X juhatuse liikme V. G.. Tunnistaja oskab öelda, mis asjaoludel veeleke tekkis.

1. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult täiendavalt välja mõista õigusabikulu 20 minuti eest summas 40 eurot ja taotluse koostamise aja 30 minuti eest summas 60 eurot. Kokku on avaldaja õigusabikulud summas 460 eurot. Seega on avaldaja menetluskulud kokku 510 eurot. Puudutatud isiku seisukohad
2. Puudutatud isik avaldaja avaldusele ei vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Esitatud avaldus kuulub läbivaatamisele hagita menetluse korras.

§ 613

lg 1 p 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

1. Sisuliselt on avaldaja esitanud korteriomandi eseme valitsemisest tuleneva nõude. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Käesolevas asjas on avaldajale kui kindlustusvõtja õigusjärglasele üle läinud ühe korteriomaniku kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu.
2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 4 lg 1 järgi on korteriomandi eriomandi esemeks ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
3. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et (RK TKo 2-18-13649, p 14), et korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas nad asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Kahjustatud korteri omanikul on õigus nõuda teiselt korteriomanikult kahju nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest kui ka siis, kui see lähtus kaasomandi esemest (samas, p 16). Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi 3 esemega. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda. See hõlmab ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ja viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (samas, p 16). Kui aga kahju tekib kaasomandi esemest ja ükski korteriomanik ega ühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahju hüvitamist nõuda korteriühistult (RK TKo 2-18-13649, p 18). Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust (samas, p 21).
4. Eeltoodut arvesse võttes ei piisa ühe korteriomaniku kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks teise korteriomaniku vastu üksnes kahju tekkimise tõendamisest. Kahju nõude esitajal tuleb tõendada, et kahju tekitas sündmus, mis sai alguse teise korteriomandi eriomandi piiridest. Käesoleval juhul ei ole avaldaja seda kohtu hinnangul tõendanud. Avaldaja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millistel asjaoludel täpselt veeleke tekkis.
5. Kohus selgitas avaldajale 01.07.2021 (toimiku lk 47), et tal tuleb täiendavalt põhistada, millistel asjaoludel sai veeleke alguse nimelt puudutatud isiku korterist. Kohus osundas, et ainus tõend, mis pidi tõendama veelekke alguse saamist puudutatud isiku korterist, oli dokument, mida avaldaja nimetas korteriühistu teateks, kuid mis oli tegelikult kindlustusvõtja enda koostatud allkirjastamata dokument. Teates puudusid põhistused selle kohta, millistel asjaoludel sai veeleke alguse puudutatud isiku korterist.
6. Menetluse käigus asus avaldaja väitma, et kuna puudutatud isik ei ole tema avaldusele vastanud, on ta selles toodud asjaolud omaks võtnud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus ei lahenda avaldaja kahju nõuet mitte hagimenetluses, vaid hagita menetluses. Hagimenetluses näeb

§ 231

lg 4 omaksvõtu eeldusena ette seda, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Olukorras, kus kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta, saab kohus hagi hageja nõusolekul

§ 407

lg 1 järgi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 21. Vaidluse lahendamisel hagita menetluses ei saa kohus avaldust rahuldada tagaseljaotsusega ega lugeda avaldaja väited teise poole poolt omaks võetuks, kui teine pool avaldusele ei vasta.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 näeb ette, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Eeltoodust tuleneb, et hagita menetluses peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (RK TKo 3-2-1-87-14, p 29, 2-17-8643, p 17). Hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte ei võta küll menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem, kui hagimenetluses (RK TKo 2-17-4751, p 14, 2-16-14061, p 17.2). Muuhulgas tuleb avaldajale selgitada tema väidete tõendamise vajadust (RK TKo 2-17-4751, p 14). Samas peab menetlusosaline ka hagita menetluses põhistama, millist asjaolu ta tõendiga tõendada soovib (RK TKo 3-2-1-31-16, p 13).
2. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kindlustusvõtja V. G. oli sõlminud avaldaja kui kindlustusandjaga kodukindlustuse lepingu (poliis toimiku lk 9-10), millega oli kindlustatud korter ja kodune vara aadressil Ringi tn 64a-112, Ringi64a-112-12 Maardus. 4
3. 27.05.2020 teatas kindlustusvõtja V. G. veekahjust (toimiku lk 11), mille põhjuseks on ta märkinud esmalt hoone või seadmete torustiku purunemist. Samas teates märgitu järgi avastas kindlustusvõtja 27.05.2020 oma korteri esiku laes mulli, mille põhjustas naabri korteris olev veeleke valesti ühendatud pesumasinast. 14.07.2020 saatis V. G. avaldajale e-kirja (toimiku lk 12), milles teatas, et 27.05.2020 toimus veeleke korteri nr 18 vannitoas ning põhjustas veekahjustuse allolevas korteris nr
5. 10.07.2020 allkirjastas V. G. kindlustusvõtjana varakahju avalduse (toimiku lk 18-19), mille kohaselt avastas ta 28.05.2020 oma korteris veelekke, mille oli põhjustanud naaber. Veelekke tõttu oli korteri laes suur veemull, kust tilkus vesi alla põrandale ja robottolmuimejale. Avaldaja esitas kohtule fotod kahjustatud korterist ja robottolmuimejast (toimiku lk 20-24), kuid ei põhistanud, millist asjaolu ta iga esitatud fotoga tõendada soovis.
6. I OÜ koostas hinnapakkumise veekahjude taastamiseks korteris nr 12 summas 1056,12 eurot (toimiku lk 13). F OÜ koostas hoolduse akti robottolmuimeja kohta, mis aktis märgitu järgi ei töötanud ja mille remondi maksumus oli 220 eurot (toimiku lk 14). Akti kohaselt oli robot niiskusega kahjustatud. Avaldaja kandis V. G.le kindlustushüvitisena üle 850 eurot (toimiku lk 15). Kinnistusraamatu väljavõte (toimiku lk 16) tõendab, et puudutatud isik oli korteri nr 18 omanik. 12.08.2020 saatis avaldaja puudutatud isikule kahju nõude 850 euro tasumiseks (toimiku lk 17).
7. Eeltoodud tõenditest võib kogumis järeldada, et kindlustatud korteris esines kas 27.05.2020 või 28.05.2020 veekahju, mille tõttu sai kahjustada korteri siseviimistlus ja robottolmuimeja. Samuti on tõendatud, et avaldaja kandis kannatanule kindlustushüvitisena üle 850 eurot. Kohtu hinnangul ei nähtu aga esitatud tõenditest selgelt see, kuidas veekahju tekkis ja millistel põhjustel pidas kindlustusvõtja selle tekkimise algkohaks naaberkorterit. Kindlustusvõtja avaldused on lakoonilised ning osaliselt vastuolulised – kord on nendes sündmuse tekkimise kuupäevaks märgitud 27.05.2020, kord 28.05.
8. Kord on nendes veekahju tekkimise põhjuseks peetud veeleket korteri 18 vannitoas, kord hoone või seadmete torustiku purunemist. Kohus ei saa ainuüksi kindlustusvõtja ebaselgete avalduste alusel lugeda tõendatuks veekahju tekkimist naaberkorterist nr
9. Kohtule ei ole teada, et kindlustusvõtjal oleks olnud erialalist pädevust tuvastada, kust veeleke alguse sai ja millistel põhjusel see tekkis.
10. Vastuseks kohtu selgitustele leidis avaldaja 01.07.2021 menetlusdokumendis, et talle ei ole teada, mis asjaoludel veeleke tekkis. Avaldaja palus tunnistajana üle kuulata sama kindlustusvõtja V. G., kelle ütlustega ta soovis tõendada, millistel asjaoludel veeleke tekkis. Kohus leiab, et avaldaja 01.07.2021 tunnistaja ülekuulamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Alles tunnistaja ütlustest ei saa hakata selguma, kas avaldaja nõudel on üldse alust ning kas veeleke sai alguse naaberkorterist või toimus muudel asjaoludel. Avaldajale oleks pidanud juba enne avalduse esitamisest olema teada asjaolud, millistele tuginedes oli tal võimalik puudutatud isikult kahju hüvitamist nõuda. Kohus selgitas eeltoodut avaldajale 02.07.2021 (toimiku lk 53) ja tegi talle ettepaneku tuua välja veekahju tekkimise asjaolud ning esitada selle kohta asjatundja tõend. Vaatamata kohtu selgitustele avaldaja kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud.
11. Kuna avaldaja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele toonud välja ega tõendanud kahju nõude rahuldamise peamist eeldust ehk asjaolu, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteriomandi eriomandi piiridest, ei ole kohtul võimalik avaldust rahuldada vaatamata sellele, et puudutatud isik sellele ei vastanud. 30.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb

§ 172

lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse 5 põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna kohus algatas hagita menetluse üksnes avaldaja avalduse alusel, mis jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. 31.

§ 478lg 1 näeb ette, et hagita menetluse lahend on kohtumäärus.

Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava määruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 478

lg 4 sätestab, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte järgi võib kohus määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et arvestades pooltevahelise vaidluse sisu, kuulub määrus täitmisele alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 6