Obsah (10)

§ 614§ 477§ 173§ 172§ 174§ 175§ 177§ 178§ 660§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindaja Asja läbivaatamine Harju Maakohus Andres Suik 26.10.2020, Talli

) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi hagita menetluses. Ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 on sätestatud, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut KrtS paragrahvis 29 sätestatud erisustega.

§ 614

lg-st 2 tulenevalt on nimetatud vaidluses menetlusosalisteks avaldajad ja korteriühistu.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg-test 1 ja 2 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus, hinnanud kirjalikus menetluses avaldajate ja puudutatud isiku seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

1. KrtS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus märgib, et avaldaja ei tugine asjaolule, nagu oleks vaidlusaluse korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid. Seega puudub kohtul alus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisust KrtS § 29 lg 1 kohaselt.
2. Samuti puudub käesolevas asjas alus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 regulatsiooni järgi. TsÜS § 38 lg 2 on sätestatud, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Nimetatud alustest võiks otsuste tühisuse hindamisel asjakohane olla üksnes avaldajate poolt väidetud vaidlusaluste otsuste vastuolu heade kommetega, sest muid TsÜS § 38 lg 2 ettenähtud asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.
3. Avaldajad väidavad, et vaidlusalused otsused on heade kommetega vastuolus ja tühised seetõttu, et KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.
4. a üldkoosolekul võeti vastu KÜ Roosikrantsi 13 uus põhikiri ja kinnitati
5. a majanduskava eelkõige nende korteriomanike häältega, kelle soojusenergia kulud uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 ja
6. a majanduskavas sisalduva soojusenergia kulude jaotamise regulatsiooni tulemusena varasemaga võrreldes vähenevad kuni ca 2 korda (korterid nr 17, 20, 19, 3, 18, 5, 12, 14). Avaldajate hinnangul kasutasid need korteriomanikud otsuse tegemisel KÜ Roosikrantsi 13 liikmetena oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid KÜ Roosikrantsi 13 teiste liikmete, so avaldajate kahjuks. Kohus nimetatud avaldajate väidetega ei nõustu. Kohus märgib, et küttekulude vähenemine individuaalset mõõturite kasutamise tagajärjel on iseenesest õiguspärane ja aktsepteeritav tulemus, sest just sellel eesmärgil mõõtureid paigaldataksegi. Teistele korteriomanikele ei ole etteheidetav ja kohus ei näe midagi heade kommete vastast selles, kui korteriomanikud seaduses ettenähtud korras kokku kutsutud üldkoosolekul teevad otsuseid oma küttekulude vähendamiseks. 13 2-20-12410
7. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, kui osadele korteriomanikele, sh avaldajatele olnuks kasulikum soojusenergia kulude jaotamisel endise soojusenergia ruutmeetripõhise jaotamise süsteemi säilimine. Vaidlusalused otsused on vastu võetud vastustaja põhikirjas ettenähtud korras nõutava häälteenamusega (vt tl 8-13) ning pole võimalik eeldada, et korteriomanike huvid otsuste vastuvõtmisel alati kattuksid. Korteriomaniku poolt oma hääleõiguse kasutamine seaduses ettenähtud korras kokku kutsutud üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks ei saa antud juhul olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtul puudub käesolevas vaidluses alus sekkuda korteriomanike pädevusse ja asuda vaidlusaluseid otsuseid hindama otstarbekuse seisukohast.
8. Avaldajad pole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust kaaluda vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste vastavust headele kommetele. Kohus ei näe midagi heade kommete vastast olukorras, kus korteriühistu on astunud samme, et tarbitud soojusenergiat mõõta igas korteris vastavalt reaalselt konkreetses korteris toimuva tarbimise mahu alusel. Riigikohtu
9. juuni 2019 otsuses nr 2-16-19017 p-des 26-27 on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu
10. märtsi
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, äärenr 1002). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja leiab, et sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta." Kohtu hinnangul ei otsustatud Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.
12. a üldkoosolekul midagi, mille sisu oleks vastuolus heade kommetega.
13. Kohus ei nõustu avaldajatega, nagu oleks KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.
14. a üldkoosolekul vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 uue põhikirja punktides 7.6 ja 7.6.1 sisalduv soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon vastuolus KrtS §-ga 40, sest see ei olevat kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ning kahjustavat ülemääraselt avaldajate kui korteriomanike õigustatud huve. Tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tarbitud teenuse mahule on sätestatud KrTS § 40 lg 2 teises lauses ning kohtu hinnangul on tegemist mõistliku regulatsiooniga. Mh on 29.06.2020 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muudatuse punkti 7.6.
15. kohaselt MESA individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi lahenduse roll hoone küttekulude jaotamise juures 70%, mitte 100% (mis põhineb individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi paigaldaja soovitusel).
16. Avaldajad ei ole esitanud andmeid oma küttekulude kohta pärast vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist. Esitatud tõenditest nähtub, et korteriühistu 05.06.2018 üldkoosoleku otsuse alusel on ka avaldajate korterisse paigaldatud soojusmõõturid, kuid avaldaja pole võimaldanud neile ligipääsu (vt tl 31; 114-116). Seetõttu on avaldaja väited tema huvide väidetavast ülemäärasest kahjustamisest paljasõnalised. Avaldaja poolt esitatud fotod (vt tl 15, tl 103) ei tõenda, et avaldaja küttekulud oleksid vaidlusaluste otsuste tõttu suurenenud ainuüksi avaldajate korteriomandi asukoha tõttu või nagu tuleks avaldajatel lisaks iseenda kaasomandiga seotud 14 2-20-12410 soojusenergia kuludele kanda ka teiste korteriomanike kaasomandiga seotud soojusenergia kulusid.
17. Lisaks eeltoodule nähtub esitatud tõenditest, et soojusenergia kulusid jagamist vastavalt individuaalsete soojusenergia mõõturite süsteemi mõõtmistulemustele on arutatud ja tehtud ettevalmistusi uuele süsteemile üleminekuks juba alates 2016 aasta korteriühistu üldkoosolekutest (vt tl 25-31). Ka avaldajad ise möönavad, et KÜ Roosikrantsi 13 liikmete korteritesse olid juba varasemalt testimiseks paigaldatud küttekulujaoturid MESA. Seega on korteriühistu kohtu hinnangul käitunud uuele süsteemile üleminekul igati vastutustundlikult ja ettearvatavalt. Asjakohatud on avaldajate väited varasemate üldkoosolekute otsuste tühisuse osas. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks puudub vajadus hinnata varasemate üldkoosolekute otsuste kehtivust. Samuti puuduvad andmed, et avaldajad oleks eelnevate üldkoosolekute otsuste kehtivust vaidlustanud. Paljasõnalised on avaldajate väited, nagu oleks KÜ Roosikrantsi 13 juhatus korteriomanikke, sh avaldajaid eksitusse viinud.
18. Kohus nõustub eelnevat arvestades vastustajaga, et vaidlusaluste otsustega kinnitatud soojusenergia kulude jaotamise regulatsioon ei kahjusta avaldajate õigustatud huve ning sellise lahenduse eesmärk ei ole kohelda korteriomandeid ebavõrdselt. Puudub seaduslik alus vaidlusaluste 29.06.
19. a otsuste kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 1 on sätestatud, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused otsused ei ole vastuolus seadusega ega Roosikrantsi tn 13 korteriühistu põhikirjaga. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et avaldajate väitel jõustus KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.
20. a üldkoosolekul vastu võetud KÜ Roosikrantsi 13 põhikirja uus redaktsioon alles selle kohta korteriühistute registrisse registripidaja poolt kande tegemisest 10.08.
21. a. Asjaolu, et põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest, ei tähenda, et korteriomanikud ei võinud korteriühistu majanduskava kinnitamisel lähtuda samal üldkoosolekul varasemalt vastuvõetud muudetud põhikirjast (vt tl 8-11). Samuti andis korteriühistu põhikirja varasema redaktsiooni p 6.
22. üldkoosolekule pädevuse otsustada kulude kandmise osas erinevalt proportsionaalsest ruutmeetripõhise jaotuse põhimõttest (vt tl 13 pöördel).
23. Kohtu hinnangul ei saa avaldajad vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda ka TsÜS § 38 lg 4 teises lauses sätestatud piirangu tõttu, mille kohaselt „organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.“ Kohus loeb asjas esitatud Roosikrantsi tn 13 korteriühistu 29.06.
24. a üldkoosoleku protokolli alusel tuvastatuks, et üldkoosolekul osalenud avaldajad ei esitanud vastuväidet üldkoosolekul päevakorra punkti 4 ega päevakorra punkt 5 all vastu võetud otsuse suhtes. 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 esitas avaldaja eriarvamuse korter 20 omaniku esindusõiguse osas, kuid mitte otsuse sisu ja uue põhikirja sõnastuse osas (vt tl 8 pöördel). Käesolevas menetluses ei ole korter 20 esindusõiguse küsimus enam vaidluse all, seega ei ole avaldajad esitanud selliseid vastuväited 29.06.2020 vastuvõetud korteriühistu põhikirja muudatustele, mis andnuks avaldajale aluse nõuda vastava otsuse kehtetuks tunnistamist käesolevas menetluses esitatud argumentidele tuginedes. KÜ Roosikrantsi 13 korteriomanike 29.06.2020 üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 osas (2020 majanduskava kinnitamine) avaldajad mingeid eriarvamusi ei esitanud (vt tl 9). Paljasõnaline on avaldajate väide, nagu oleksid nad siiski esitanud 29.06.2020 üldkoosolekul oma 15 2-20-12410 eriarvamused nii päevakorrapunktis 4 kui päevakorrapunktis. Täielikult paljasõnaline on ka avaldajate väide, mille kohaselt „See, et päevakorrapunkti nr 5 all on eriarvamuse esitajana üldkoosoleku protokolli kantud ainult P ei muuda olematuks fakti, et ka X oma eriarvamuse päevakorrapunkti nr 5 raames üldkoosolekul esitas.“ Avaldajad pole nimetatud väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit, samuti ei ole avaldajad väitnud, et korteriühistu 29.06.2020 üldkoosoleku protokoll oleks võltsitud või et avaldajate väidetavate eriarvamuste protokollimisest oleks keeldutud.
25. Tulenevalt eeltoodut jätab kohus avalduse täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei pea kohus menetlusökonoomia kaalutlustel oluliseks anda hinnangut
26. a toimunud veeavarii põhjustele. 56.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab avalduse rahuldamata ning vaidluse asjaolusid arvestades leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. 57. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Puudutatud isiku 16.10.2020 menetlusdokumendi kohaselt on puudutatud isiku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kokku summas 768 eurot, sh 1) Kohtuvaidluse dokumentidega tutvumine ja puudutatud isiku seisukoha koostamine 17.09.2020 – 3 tundi , tunnitasu 80 eurot +KM, kokku on tasu 288 eurot; 2) Avaldaja menetluskuludega tutvumine ja vastuväite koostamine – 1 tund, tunnitasu 80 eurot +KM, kokku on tasu 96 eurot; 3) Avaldaja 08.10.2020 seisukohaga tutvumine, kliendiga suhtlus – 1 tund; täiendava seisukoha koostamine – 3 tundi, kokku 4 tundi, tasu 384 eurot. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. 58. Avaldajad on seisukohal, et KÜ´l Roosikrantsi 13 puudus tegelik vajadus lepingulise esindaja menetlusse kaasamiseks ja seega ei ole KÜ Roosikrantsi 13 lepingulise esindaja õigusabikulud antud juhul

§ 175lg 1 esimese lause mõttes üldse vajalikud ega põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt paluvad avaldajad kohtul hinnata, millises ulatuses on KÜ Roosikrantsi 13 õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses KÜ Roosikrantsi 13 seaduslik esindaja. 59.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 96 eurot/h koos käibemaksuga on iseenesest mõistlik. Kohus ei nõustu avaldajatega, et puudutatud isikul puudus tegelik vajadus lepingulise esindaja menetlusse kaasamiseks. Kohus märgib, et avaldajad on panustanud käesolevasse menetlusse ise märkimisväärselt palju ressurssi (sh avaldajate lepingulise esindaja kulu kokku 8262 eurot), mistõttu on aktsepteeritav, et ka puudutatud isik kasutas oma õiguste kaitseks lepingulise esindaja abi. Seejuures on puudutatud isiku kulud õigusabile rohkem kui 10 korda väiksemad 16 2-20-12410 kui avaldajate endi õigusabikulud. Hinnates puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu, leiab kohus siiski, et puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 4 h. Kohus võtab seejuures arvesse, et kohus ei olnud palunud puudutatud isikul esitada 16.10.2020 menetlusdokumenti ning see dokument ei olnud asja lahendamise suhtes määrava tähtsusega. Seega vähendab kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu 4 h võrra. Kokkuvõttes on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud summas eurot (4 h x 96). Kohus mõistab avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 384 eurot. Kooskõlas

§ 177

lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 60. Kuna menetluskulud jäävad avaldajate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtulahendiga kindlaks määrata avaldajate menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 61.

§ 660

lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 617

lg 2 on sätestatud, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 17