) § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. M. T.i hagiavalduses puudub nõue. Kohus tsiviilasja pealkirjastades üksnes oletab, et hagi on esitatud kostjalt kahju nõudmiseks. Hagiavaldusest ei selgu, kes nõuab, millist kahju ja mille eest. 4. Maakohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (
M. T.i hagiavaldus ei vasta
lg-tes 1 – 3 hagiavaldusele kehtestatud nõuetele: hagiavalduses ei ole hageja selget nõuet. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebamäärased ega võimalda hinnata, kas hagejal üldse saab olla kostja vastu mingit nõuet. Hageja viitab Postimehes avaldatud artiklile, selgitamata, mis on tema kui füüsilise isiku seos hagi tekstis kirjeldatud väidetava uuringu tegija-organiseerija-tutvustajaga. Puudub hagihind ning hagihinda ei ole võimalik tuletada ka ebaselgetest asjaoludest (
5. Kohus leiab samuti, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi aluseks toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Sellisele juhul võib kohus
Hagiavaldusest ei nähtu hagejale kahju tekkimine. Kõik hageja põhjendused ja nn faktiväited on umbisikulised- keegi teeb uuringud, keegi organiseerib seda, keegi turustab, kuskil on hageja ettevõtlus jne. Hagis esitatud asjaoludest ei selgu, kuidas kirjeldatud asjaoludel sai üldse kellelegi tekkida kahju, sh hagejale, mille hüvitamise eest peaks vastutama kostja. Samuti ei ole selge, kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga. 6. Kõige eeltoodu alusel kohus jätab menetlusse võtmata M. T.i hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. 2
lg 4 teise lause kohaselt juhul, kui kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduses ei ole näidatud tsiviilasja hinda ning hagilt ei ole tasutud ka riigilõivu.
Tasumata riigilõiv on kõrvaldatav puudus, aga kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, sõltumata riigilõivu tasumisest, ning hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral riigilõiv
lg 1 p 2 alusel tagastatakse, siis kohus peab õigeks hagi menetlusse võtmisest keelduda ilma hagejalt eelnevalt riigilõivu nõudmata. 7. Hageja arutluskäigud hagiavalduses lubavad järeldada, et hageja näol võib olla tegemist piiratud teovõimega isikuga. Seda kinnitavad ka kohtute infosüsteemist M. T.i kohta nähtuvad andmed (mh tema sundravile saatmine kriminaalasja 1-21-3625 raames).
lg 2 kohaselt ei ole piiratud teovõimega isikul tsiviilkohtumenetlusteovõimet, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Kohus ei pea selles asjas põhjendatuks ega M. T.i huvides vajalikuks määrata hagejale esindajat riigi õigusabi korras ega algatada eestkoste seadmise menetlust kohtu omal algatusel. Kohtu hinnangul ei ole hagiavaldus seotud M. T.i reaalsete õiguste ja huvidega, mis võiksid hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral saada kahjustatud. Kohus teeb M. T.i elukohajärgsele Põlva vallale (vallavalitsuse kaudu) ettekirjutuse kontrollida M. T.i faktilist olukorda ja eestkostevajadust ning vastavate asjaolude ilmnemisel esitada kohtule avaldus M. T.i üle eestkoste seadmiseks. Eestkoste seadmise avaldus esitatakse M. T.i elukohajärgsele kohtule. 8. Menetluskulude jaotus
lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude jaotuse. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad menetluskulud
Asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seega hageja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.