Obsah (5)

§ 121§ 39§ 119§ 67§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2362 Määruse kuupäev 2. november 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Magnus Saare kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Magnus Saar (kaebaja) esitas
2. juulil 2021 Tartu Vanglale taotluse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1200 eurot seoses sellega, et vangla
3. üksuse ametnikud on ebaseaduslikult tema isiklikke kirju kaotanud või hävitanud. Kaebaja paigutati
4. aprillil 2021
5. üksuse E-2 sektorisse ning mõni nädal pärast seda kehtestati tema suhtes suhtlemiskeelud. Keeldude ajal saabus kaebajale isiklikke kirju, millest kaebaja vähemalt nelja ametniku kirjamapi vahel nägi. Ametnikud ütlesid kaebajale, et kui suhtlemiskeelud maha võetakse, siis antakse talle kirjad kätte.
6. juunil 2021 paigutati kaebaja
7. üksusesse ning kui ta küsis kirjade kohta, siis ei teatud neist midagi. Ametnikud kinnitasid, et kirjad olid olemas, kuid ei ole teada, kuhu need kadusid.
8. Kaebaja esitas
9. augustil 2021 vanglale kahjunõude täienduse. Kaebaja kirjeldab, milliste isiklike kirjadega tegemist oli ning miks need olid kaebajale olulised. Samuti selgitab kaebaja, et üks kiri sisaldas 25 postimarki ning nende kadumisega tekitati kaebajale varalist kahju summas 22 eurot ja 90 senti. Ülejäänud nõutava summa puhul on tegemist mittevaralise kahjuga.
10. Tartu Vangla jättis
11. septembri
12. a otsusega nr 1-13/187-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla selgitab, et kaebaja viibib Tartu Vanglas alates
13. aprillist
14. Kuni
15. juunini 2021 paiknes kaebaja
16. üksuses ning hiljem
17. üksuses. Kaebaja kirjavahetust piirati kriminaalasjaga seonduvalt alates
18. maist kuni
19. juulini
20. Menetluse käigus on selgunud, et kaebajale saabusid tõesti kirjad, mida ta kätte ei saanud ning pärast piirangute lõppemist ei olnud kirju võimalik leida. Vangla praktikast tulenevalt on usutav, et kirjad tagastati saatjale. Kui kirjad on siiski vangla tegevuse tõttu kaduma läinud, siis ei saa sellist tegevust pidada 3-21-2362 õiguspäraseks ning vangla vabandab kirjadega juhtunu ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Siiski ei ole alust rahalise hüvitise väljamaksmiseks.
21. Kaebaja esitas
22. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju summas 1177 eurot ja 10 senti ning varalise kahju summas 22 eurot ja 90 senti hüvitamiseks. Kaebaja ei nõustu vangla
23. septembri
24. a otsusega nr 1-13/187-3 ning jääb vanglale esitatud avaldustes märgitu juurde. Vanglaametnikud omastasid, kaotasid või hävitasid ebaseaduslikult tema isiklikud kirjad. Kaebusele on lisatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks või riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamiseks.
25. Tartu Halduskohus jättis
26. oktoobri
27. a määrusega kaebaja taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigilõivu osamaksetena tasumiseks rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu summas 36 eurot tasumiseks tähtaja 5 päeva kohtumääruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 4).
28. Kaebaja esitas
29. oktoobril 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse eelnimetatud halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale, mille ringkonnakohus
30. oktoobri
31. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel tagastas. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. oktoobri
2. a määruse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 rahuldamata kaebaja taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigilõivu osamaksetena tasumiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 4 kaebuselt tasuma riigilõivu 36 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus tagastas
3. oktoobri
4. a määrusega Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale esitatud määruskaebuse. Kuna

§ 119

lg 1 ja § 207 lg 4 alusel ei ole ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamine lubatav, siis jõustusid Tartu Halduskohtu

1. oktoobri
2. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ringkonnakohtu määruse tegemise päeval. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema
3. oktoobril 2021 ja möödus
4. oktoobril
5. Kuna
6. oktoober 2021 oli laupäev, siis oli riigilõivu tasumise viimane päev
7. november 2021 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Magnus Saare kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2