Obsah (4)

§ 41§ 109§ 118§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-1056 Otsuse kuupäev 10. november 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus kohustada Tartu Va

) § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta eeltoodud alusel menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus lõpetab menetluse nõudes kohustada Tartu Vanglat lahendama kaebaja avaldusi numbritega 2-3/1981-1, 2-3/1983-1, 2-3/1984-1, 2-3/1985-1, 2-3/1687-1 ja 2-3/1745-

1. Tartu Vangla lahendas kaebaja taotlused 28.12.
2. a vastusega nr 2-3/1981-5 (tl 93-94). Kohus andis kaebajale 28.09.2021.a määrusega võimaluse esitada taotlus menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes. Määrus on tõlgitud vene keelde ja kaebajale kätte toimetatud 3 30.09.
3. Kaebaja menetluse jätkamise taotlust ei esitanud. Sel juhul ei saa kohus hinnata võimaliku jätkutuvastuskaebuse lubatavust. Kahju hüvitamise nõue
4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodu tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus 6) mittevaralise kahju puhul ka avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeltoodud tingimused. Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju sellega, et ei lahendanud kaebaja venekeelseid avaldusi, vaid tagastas need tõlkimise korraldamiseks. Tegemist oli haldusmenetluses tehtud menetlustoimingutega. Kaebaja väitel rikkus vastustaja menetlustoimingutega tema mittemenetluslikke õigusi (põhiseaduse § 12 sätestatud diskrimineerimise keeldu). Kohtu hinnangul tugineb kaebaja RVastS § 9 lg 1 tähenduses väärikuse alandamisele. Kaebaja ei ole kaebustes esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist mõnel muul RVastS § 9 lg 1 nimetatud alusel.
5. Kohus selgitas kaebuse menetlusse võtmisel, et kohus hindab käesoleva asja raames kaebaja avalduste nr 2-3/1981-1, 2-3/1983-1, 2-3/1984-1, 2-3/1985-1, 2-3/1687-1 ja 2-3/17451 lahendamise õiguspärasust. Nende avalduse suhtes tehtud menetlustoimingutele, sh kaebaja vastuväidete ja vaiete lahendamisele on kaebaja kaebuses viidanud kui kahju hüvitamise nõude alusele. Eelnimetatud avalduste puhul on tõendatud, et vastustaja tagastas tõlkimiseks nii avaldused kui ka pärast avalduste tagastamist esitatud taotlused avaldus lahendada ning vaided (vt otsuse punkte 1-6). Vastustaja on möönnud vene keeles esitatud märgukirjade, selgitustaotluste ja taotluste tagastamist alates
6. aasta märtsi teisest poolest (tl 91 pöördel).
7. Vastustaja tugines avalduste tagastamisel keeleseaduse (KeeleS) § 12 lõikele 1 ning HMS § 20 lõikele 1 ja § 21 lõikele 1 (tl 12, 15, 17, 19, 21, 23, 25). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 52 järgi on riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. KeeleS § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 ja 2 alusel kaasatakse menetlusosalise taotlusel tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, ning tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. 4
8. Nii vastustaja viidatud kui ka muud otsuse punktis 14 toodud sätted annavad haldusorganile võõrkeelse avalduse saamisel kaalutlusõiguse, kas nõuda avalduse esitamist eesti keeles või mitte. Võõrkeelse avalduse tagastamine tõlkimise korraldamiseks ei ole vältimatu lahendus. Kohtu hinnangul tuli vastustajal kaaluda tõlke korraldamise vajadust tulenevalt avalduses soovitud toimingu olulisusest ja kaalul olevast õigushüvest.
9. Erinevalt otsuse punktis 14 toodust sätestab justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 4 kinnipeetava vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise kohustuse: kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. VSkE § 491 lg 5 võimaldab jätta vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkijale edastamata ainult siis, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega vaiete puhul vastustajal otsuse punktis 14 nimetatud kaalutlusõigust ei olnud.
10. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei valda eesti keelt ja tal puuduvad rahalised vahendid avalduste tõlkimise korraldamiseks. Kohtu hinnangul näitavad kohtuasja asjaolud, et vastustaja tahtlikult ei teostanud kaalutlusõigust, hindamaks kaebaja avalduste tõlkimise vajadust, ning tagastas tahtlikult ka sellised avaldused, mille tõlkimise kohustus oli vastustajal. Seda näitab asjaolu, et vaatluse all olevates haldusmenetlustes tagastas vastustaja valimatult kõik kaebaja avaldused - taotlused toimingute tegemiseks, vaietena vormistatud avaldused (tl 26-27, 32) ning pärast avalduse algset tagastamist esitatud korduvad taotlused avalduse lahendamiseks, mida samuti oleks saanud käsitleda vaietena. Kui algselt märkis vangla vaietele, et need edastatakse tõlkimiseks, siis hiljem on tehtud parandus ning kaebaja vaided on tõlkimiseks tagastatud (tl 26 pöördel, 32 pöördel). Kohus märgib, et ka osad kahju hüvitamise taotlused tagastas vangla algselt tõlkimiseks, kuid hiljem siiski korraldas nende tõlkimise (tl 48-49, 52-53, 33). Seejuures mõned kaebaja algsetest taotlustest olid sellised, millel oli puutumus tema põhiõiguste tagamisega (näiteks taotlus aluspesu saamiseks, taotlused ärakirjade saamiseks).
11. Kinnipeetava suhtlus vanglaga toimub vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4 kohaselt peamiselt kirjalike avalduste esitamise teel. Tartu Vangla kodukorra kohaselt annab kinnipeetav vanglale adresseeritud pöördumised üle üksuse ametnikule (kodukorra punkt 15.1.9.) ja esitab erinevaid taotlusi inspektor-kontaktisikule (kodukorra punktid 8.1.3., 8.4.7., 8.4.10., 8.4.12., 8.5.
12. jt). Olukorda, kus tagastatakse kõik kaebaja venekeelsed avaldused tõlkimise korraldamiseks, tuleb pidada kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks, kuna see on vastuolus VangS § 41 lg 1 sätestatud inimväärikuse austamise nõudega.
13. Eeltoodu tähendab, et vastustaja tegevus oli õigusvastane ja süüline ning rikkus kaebaja õigusi. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid.
14. Järgmisena tuleb asja lahendamiseks hinnata, kas kaebajal tekkis mittevaraline kahju, millel on põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevusega ning kui jah, siis kas ja millises ulatuses on põhjendatud selle hüvitamine rahas. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju 5 põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
15. Praeguse vaidlusega ei ole hõlmatud kahju, mis kaebajal võis tekkida taotluste sisulise lahendamata jätmise tõttu (näiteks see, et kaebaja ei saanud soovitud esemeid, ei saavutanud toitlustamise muutmist). Kaebajal oli olenemata vastustaja tegevusest võimalus pöörduda vastavate küsimuste sisuliseks lahendamiseks kohtusse. Kaebaja on varem pöördunud kohtusse olukorras, kus tema avaldused on tõlkimiseks tagastatud (kohtuasjad 3-20-874, 3-20-1092, 320-1336, 3-20-1625). Vastustaja lahendas praeguses kohtuasjas käsitletavad kaebaja taotlused sisuliselt 28.12.2020.a otsusega (tl 93-94). Kui kaebaja nende otsustega ei nõustunud, siis oli tal võimalus vaidlustada need eraldi kohtueelses ja kohtumenetluses. Mittevaralise kahjuna saab käsitleda kaebaja panemist olukorda, kus tal ei ole üldse võimalik avaldustega vangla poole pöörduda. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kaebaja kõigi venekeelsete avalduste ja vaiete tagastamine vangla poolt võis tekitada meelehärmi ja kannatusi, mis ületavad paratamatult kinnipidamisega kaasnevad ebameeldivused ning mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks.
16. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju puhul on kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohtuasja asjaolude põhjal ei saa kaebaja üleelamisi seoses tema avalduste tagastamisega pidada sedavõrd intensiivseks, et põhjendatud oleks kahju hüvitamine rahas.
17. RVastS § 13 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tuleb hüvitise suuruse määramisel muuhulgas arvestada eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohtu hinnangul oli kaebaja panus kahju tekkimisse oluline. Kohus leidis eespool, et mitte alati ei ole vanglal haldusmenetluses tõlgi kaasamise, s.h kaebaja avalduste omal kulul tõlkimise kohustust. Olukorras kus kaebaja on kinnipeetav Eesti vanglas, tuleb tal leppida asjaoluga, et vanglaametnikud ja -töötajad ei pruugi vallata tema soovitud keelt, ning näidata ka omalt poolt head tahet kahepoolse suhtluse soodustamiseks. Kaebaja püüab aga vastupidiselt maksma panna oma oletatavat õigust esitada kõik oma nõudmised eranditult vene keeles ning kaebaja suhtumine eesti keelde on rõhutatult vaenulik ja pahatahtlik (tl 54). Kaebaja on kodakondsuseta isik, kes elab Eestis juba aastaid. Põhiseaduse § 55 alusel on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Sealhulgas tuleb kaebajal austada Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis väljendatud põhimõtet, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, ning seda, et põhiseaduse § 6 ja § 52 alusel on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Kui kaebajalt nõutakse avalduste esitamist eesti keeles, siis ei ole tegemist kaebaja diskrimineerimisega, vaid põhiseaduslike väärtuste kaitsega. Kui kaebaja ei ole omandanud eesti keelt isegi sel määral, et kirjutada „soovin aluspükse“ või „palun koopiaid dokumentidest ...“, siis on see tema teadlik ja tahtlik valik.
18. Kokkuvõttes on kahju hüvitamise eeldused küll täidetud, kuid kahju hüvitamine rahas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

§ 41

lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja 6 mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

1. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et õigusvastane oli kõigi kaebaja venekeelsete avalduste (sh korduvate taotluste, vastuväidete ja vaiete) tagastamine tõlkimise korraldamiseks haldus-menetlustes, mis algasid kaebaja avaldustega nr 2-3/1687-1, 2-3/1745-1, 2-3/1981-1, 2-3/1983-1, 2-3/1984-1 ja 2-3/1985-
2. Menetluskulud. Muud taotlused. Selgitused 26.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Seega puudub vajadus menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, jäävad need poolte endi kanda. 27. Kohus vabastas kaebaja 25.11.2020.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (

§ 118lg 3).

Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses. 28. Kohtusse jõudis 21.10.2021 kaebaja avaldus. See oli vormistatud nii, et kaebaja oli kirjutanud vastustaja 18.10.2021.a seisukohale käsikirjas „tõlkida vene keelde“. Kohus mõistab kaebaja avaldust nii, et kaebaja soovib, et kohus tõlgiks talle vastustaja seisukoha. Kohus jätab kaebaja taotluse menetlusdokumendi tõlkimiseks rahuldamata. Tegemist on avaldusega, millel ei ole asja lahendamisel tähtsust - vastustaja avaldas selles oma seisukoha kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku kohta, kuid kaebaja ei taotlenud tuvastamisnõudele üleminekut (vt otsuse punkti 11). Dokumendi tõlkimine ei ole kaebaja õiguste teostamiseks vajalik. 29.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 7