lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 184 lg 1 järgi, Mirko Aer süüdistuses
lg 2 p 4, 5, § 418 lg 1, § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, Ahto Rohtmäe süüdistuses
J. süüdistuses
lg 2 p 4, 5, § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi, Maario Sakk süüdistuses
K. süüdistuses
T. süüdistuses
lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning Egerti Talts süüdistuses
lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Vanemprokurör Gardi Anderson Kriminaalasi Prokurör Kaitsjad Süüdistatav Advokaadid Paul Järve, Margo Põbo , Vahur Krinal, Rünno Roosmaa ja Avo Pärmann R. T., xxx. Tõkend vahistamine ja viibis vahistuses alates 04.06 kuni 01.07.2019.a. Pärnu Maakohtu 18.06.2019.a määrusega asendati vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 04.08.2019.a. Tõkend vahistamine ja viibis vahistuses alates 14.08.2019.a kuni 30.01.2020.a. Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määrusega asendati vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud, s.o kuni 30.07.2020.a. Kriminaalkorras Pärnu Maakohtu 18.12.2018 otsusega süüdi tunnistatud
lg 2 p 1, § 121 lg 1, § 202 lg 1 ja § 215 lg 2 p 2 järgi ning
o 18.12.2018 – 17.12.2019. Mirko Aer, x; isikukood: 50201044250; xxx. Tõkend vahistamine ning viibis eelvangistuses alates 14.06 kuni 17.07.2019.a. Pärnu Maakohtu 28.06.2019.a määrusega 1 1-19-7945 asendati vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud, s.o kuni 17.11.2019.a. Kriminaalkorras karistamata. Ahto Rohtmäe, xx; isikukood: 50103114220; xxx Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 18.09.2017.a otsusega
lg 1 p 1 järgi 3 kuud vangistust, mis
Katseaeg 18.09.2017 – 17.09.2018. Tõkend vahistamine ning viibib eelvangistuses alates 14.06.2019.a. R. J., xxx. Kahtlustatavana kinni peetud 03.06 kuni 04.06.2019.a ning tõkend vahistamine ja viibis eelvangistuses 20.06.2019.a kuni 16.07.2019.a. Pärnu Maakohtu 28.06.2019.a määrusega vahistamine asendatud kohustusega alluda elektroonilise valvele tähtajaga 4 kuud, s.o kuni 15.11.2019.a. Maario Sakk, x; isikukood: 50010224223; xxx. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 07.09.2016.a otsusega
lg 1 p 1,
lg 1,
lg 2 p 7, 8, 9,
lg 2 p 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust, mis
Katseaeg 07.09.2016 – 06.09.2018. O.-T. K., xxx. Kriminaalkorras karistamata. K. T.; xxx. Pärnu Maakohtu 06.12.2018 otsusega süüdi tunnistatud
lg 1 järgi,
lg 1 p 6 alusel allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks, s.o 06.12.2018.a kuni 06.12.2019.a. Tõkend vahistamine ja viibis eelvangistuses 17.06 kuni 16.08.2019.a. Pärnu Maakohtu 31.07.2019.a määrusega asendati vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga kaks kuud, s.o kuni 16.10.2019.a. Egerti Talts; x; isikukood: 39711054237; xxx. Juhindudes KrMS §-d 233-238, § 311, § 313 ja § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ahto Rohtmäe
Süüdi tunnistada Ahto Rohtmäe
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. RESOLUTSIOON 2 1-19-7945 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ahto Rohtmäe ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
lg 2 p 21 alusel kohustada Ahto Rohtmäed katseajal mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.05 kuni 10.05.2019.a s.o 2 (kaks) päeva ning alates 14.06.2019.a ja seega alates 14.06.2019.a kuulub kohesele kandmisele 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohesele kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada Mirko Aer
Süüdi tunnistada Mirko Aer
Süüdi tunnistada Mirko Aer
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06 kuni 17.07.2019.a, s.o 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Mirko Aer ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3 1-19-7945 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud
MS § 301 alusel õigeks mõista Mirko Aer süüdistuses
lg 1 järgi Süüdi tunnistada Maario Sakk
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06 kuni 16.06.2019.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Maario Sakk ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Süüdi tunnistada R. J.
Süüdi tunnistada R. J.
Süüdi tunnistada R. J.
lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui R. J. ei pane 5 (viie)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4 1-19-7945 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.06 kuni 04.06.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva ning 20.06 kuni 16.07.2019.a, s.o 27 (kakskümmend seitse) päeva, s.o kokku 29 (kakskümmend üheksa) päeva. R. J. kuulub kohesele kandmisele veel vangistus 5 (viis) kuud ja 1 (üks) päev. Kohesele kandmisele kuuluvat vangistust ilmuda R. J. kandma Viru Vanglasse kutse alusel.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Süüdi tunnistada R. T.
Süüdi tunnistada R. T.
Süüdi tunnistada R. T.
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 (kaks) aastat vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui R. T. ei pane 3 (kolme)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks kuni elektroonilise valve lõppemiseni 30.07.2020.a on x ning alates 31.07.2020.a x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.06 kuni 01.07.2019.a, s.o 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning 14.08.2019.a kuni 30.01.2020. s.o 5 (viis) kuud ja 16 (kuusteist) päeva, kokku 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. R. T. kuulub kohesele kandmisele veel vangistus 1 (üks) kuu ja 16 (kuusteist) päeva. Kohesele kandmisele kuuluvat vangistust ilmuda R. T. kandma Viru Vanglasse kutse alusel.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
T. katseajal mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. R. T. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määrusega asendatud elektroonilise valvega tühistada kohtuotsuse jõustumisel või Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määruses märgitud tähtaja saabumisel. 5 1-19-7945 Süüdi tunnistada K. T.
Süüdi tunnistada K. T.
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 (aastat) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.06 kuni 16.08.2019.a, s.o 2 (kaks) kuud. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui K. T. ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
T. katseajal mitte tarvitama või omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Süüdi tunnistada Egerti Talts
Süüdi tunnistada Egerti Talts
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 01.08.2017.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Egerti Talts ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 6 1-19-7945 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
lg 2 p 9 alusel kohustada Egerti Taltsi alluma elektroonilisele valvele aadressil x, tähtajaga 11 (üksteist) kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse keha külge. Kohus selgitab, et kui süüdlane võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Süüdi tunnistada O.-T. K.
lg 1 p 1 järgi.
lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Jätta J. D. (ik: x) esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - pakend nr „2“ – sõiduautost x reg.nr x võetud DNA-proov – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohutuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „3“ – sõiduautost x reg.nr x pagasiruumist võetud DNA-proov – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „6“ – Maario Sakki poolt vabatahtlikult üle antud veoköis – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Maario Sakile; - pakend nr „Vaatlus-pakend nr 1“ – 03.06.2019.a leitud nuga –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „Sündmuskohavaatlus-pakend nr 1“ – 24.05.2019.a Pärnu jõe äärest leitud verekahtlase määrdumisega särk – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr „R1“ – R. J. kuuluv jope Armani verekahtlase määrdumisega varrukatel – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada R. J. kohtuotsuse jõustumisel; - PAKEND 4 – 14.06.2019.a Pikk 18 Pärnu asuvast x (x) leitud metallhülss rohelise plastikust otsaga – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - PAKEND 7 – 16.06.2019.a kahtlustatava Mirko Aer poolt vabatahtlikult üle antud püstol x (ekspertiisiaktiga nr 19E-TB0063 tunnistatud tulirelvade hulka kuuluvaks) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; 7 1-19-7945 PAKEND 8 – 16.06.2019.a kahtlustatava Ahto Rohtmäe poolt vabatahtlikult üle antud õhkpüstol x cal 4.5 mm, tops valge korgiga (sisaldab metallist kuule) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 2 – plastmasskarp – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 3 – paberileht –KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 4 – kanepipurustaja – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 5 – 2 piipu – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 6 – plastmasskarp – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 1 – kilekott – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 2-5 – hõbepaberipakendid ja soosulguriga kilekotid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; - pakend nr 2 – kaal koos 2 patareiga, 3 soonsulguriga kilekotti – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada;
T. konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltuluna 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot. Märgitud nõude katteks kanda riigituludesse Pärnu Maakohtu 28.08.2019.a määrusega konfiskeerimise asendamiseks arestitud 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot. Menetluskulud Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel K. T. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1302 (üks tuhat kolmsada kaks) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulud 1885.20 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja 20 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 4647.20 (neli tuhat kuussada nelikümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R. T. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2426 (kaks tuhat nelisada kakskümmend kuus) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R. J. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 697.25 (kuussada üheksakümmend seitse eurot ja 25 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2157.25 (kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse eurot ja 25 senti) eurot. O.-T. K. menetluskuludeks lugeda KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja tasu 949.20 (üheksasada nelikümmend üheksa eurot ja 20 senti) ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kokku 1825.20 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis eurot ja 20 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta O.-T. K. menetluskulud riigi kanda. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Mirko Aerult menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 299.25 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 289.68 (kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 68 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2048.93 (kaks tuhat nelikümmend 8 1-19-7945 kaheksa eurot ja 93 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Egerti Taltsilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 1059.60 (üks tuhat viiskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 2519.60 (kaks tuhat viissada üheksateist eurot ja 60 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Ahto Rohtmäelt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 299.25 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 2340.66 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend eurot ja 66 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 4099.91 (neli tuhat üheksakümmend üheksa eurot ja 91 senti) eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Maario Sakilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 299.25 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, kokku 1759.25 (üks tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot ja 25 senti) eurot. Ahto Rohtmäel tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Ahto Rohtmäe tasub igakuiselt 341.66 (kolmsada nelikümmend üks eurot ja 66 senti) eurot ning viimasel kuul 341.65 (kolmsada nelikümmend üks eurot ja 65 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. K. T. tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et K. T. tasub igakuiselt 387.27 (kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja 27 senti) eurot ning viimasel kuul 387.23 (kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja 23 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. R. T. tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et R. T. tasub igakuiselt 202.17 (kakssada kaks eurot ja 17 senti) eurot ning viimasel kuul 202.13 (kakssada kaks eurot ja 13 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. R. J. tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et R. J. tasub igakuiselt 179.77 (ükssada seitsekümmend üheksa eurot ja 77 senti) eurot ning viimasel kuul 179.78 (ükssada seitsekümmend üheksa eurot ja 78 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mirko Aerul tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Mirko Aer tasub igakuiselt 170.74 (ükssada seitsekümmend eurot ja 74 senti) eurot ning viimasel kuul 170.79 (ükssada seitsekümmend eurot ja 79 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 9 1-19-7945 Egerti Taltsil tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Egerti Talts tasub igakuiselt 209.97 (kakssada üheksa eurot ja 97 senti) eurot ning viimasel kuul 209.93 (kakssada üheksa eurot ja 93 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maario Sakil tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Maario Sakk tasub igakuiselt 146.60 (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 60 senti) eurot ning viimasel kuul 146.65 (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 65 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele Ahto Rohtmäel viitenumber 99920700023737, K. T. viitenumber 99920700023724, R. J. viitenumber 99920700023766, R. T. viitenumber 99920700023753, Mirko Aerul viitenumber 99920700023779, Egeri Taltsil viitenumber 99920700023795 ning Maario Sakil viitenumber 99920700023740 . Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, 1-19-7945, menetluskulud. Kohtuotsus saata süüdistatavatele, nende kaitsjale, prokurörile, kannatanule J. D., K. K., G. K., M. M., G. S. ja A. L. ning tsiviilkostjatele K. R. ja J. J.. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ning karistuste täideviimise osas Viru Vanglale ja Tallinn Vanglale. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei ole prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigust lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 319 lg 1 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 01.07.2020.a. Asjaolud I süüdistusakt 07.10.2019.a R. T.’it süüdistatakse
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, tegutsedes ühises grupis koos R. J.’e ja O.-T. K. (K.), 24.05.2019.a enne kella 20.32 x asuva garaaži vahetus läheduses jõe kaldal, mis on avalik koht ja kus viibis kolmandaid isikuid (vähemalt E. A., E. T., M. O., K. T. jt), tungisid kallale J. D.’ile, mille käigus R. T. lõi J. D.’i tuvastamata arv kordi tuvastamata arv kohtadesse keha ja pea piirkonda, tekitades J. D.’ile füüsilist valu. R. T. käitus avalikus kohas teisi kõrvalisi ja asjasse mitte puutuvaid isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnuste suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Oma sellise tahtliku tegevusega pani R. T. toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud 10 1-19-7945 kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Samuti süüdistatakse R. T.’it
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vägivallateo, 11.08.2019 ajavahemikul kell 04.25 kuni 04.27 x asuva x tänaval tungis kallale K. K., mille käigus lõi R. T. eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi K. K. pea ja kehapiirkonda, tekitades K. K. füüsilist valu ja hematoomid näo ja pea piirkonnas ning suuhaava. Oma sellise tahtliku tegevusega pani R. T. toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitamise, mis on toime pandud korduvalt. Mirko Aer’u süüdistatakse
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos Ahto Rohtmäe, Maario Sakki ja R. J. panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda x kortermaja ees Maario Sakk´i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel oli peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega Mirko Aer, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega, pani tahtlikult toime
Samuti süüdistatakse Mirko Aer’u
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema käitles – omas ja kandis Pärnu linnas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajavahemikul, kuid vähemalt ajavahemikul 11.06.2019 kuni 16.06.2019 ebaseaduslikult tulirelvade hulka kuuluvat tööstuslikult valmistatud poolautomaatset gaasipüstolit x kaliibriga 9 mm PAK nr x. Relva liik määrati 09.07.2019 ekspertiisiaktiga nr 19E-TB0063. Mirko Aer rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Oma sellise tahtliku tegevusega pani Mirko Aer toime
Ahto Rohtmäe´d süüdistatakse selles, et tema 03.11.2018, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal Pärnu linnas Aida 7 asuvas Pärnu Keskuses käskis G. K. toidukauplusest viina varastada, ähvardades sellest keeldumise korral tema suhtes füüsilist vägivalda kasutada. G. K. ei saanud enda tahtest sõltumata viina poest varastada, misjärel sama päeva õhtul Pärnu linnas Karusselli 91 asuva Ranna Comarketi kaupluse juures käskis Ahto Rohtmäe G. K. vägivallaga ähvardades varastada kauplusest sigarette ja viina. G. K. viskas kaupluse klaasseina kiviga, mille tulemusena purunes kaupluse väline klaas, kuid poest asjade vargus ei õnnestunud, kuna kaupluse sein oli topeltklaasiga. Samuti Ahto Rohtmäe´d süüdistatakse selles, et isikuna, kes varem toime pannud väljapressimise ja röövimise teod, koos eeluurimisega tuvastamata 4 isikuga panid 2018 aasta detsembri kuul, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal x kortermaja trepikoja ees toime väljapressimise teo vägivalda kasutades. Varalise kasu saamise ja üleandmise nõudmise eesmärgil peksid Ahto Rohtmäe ja 4 tuvastamata isikut G. K. käte ja jalgadega, tekitades G. K. füüsilist valu ning võttes ära G. K. rahakoti isikut tõendava dokumendiga ning muude isiklike asjadega ja telefoni, nõudes sealjuures raha maksmist. Samuti süüdistatakse Ahto Rohtmäe´d selles, et isikuna, kes varem toime pannud väljapressimise teo, tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult Maario Sakki, Mirko Aeru ja R. J. panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Tallinna linnas Väike- karja 12 asuvat Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda kortermaja ees Maario Sakk´i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel oli peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega 12 1-19-7945 seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning eeluurimisega G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega Ahto Rohtmäe, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise teo ja kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega pani tahtlikult toime
R. J.’t süüdistatakse
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, tegutsedes ühises grupis koos R. T.’i ja O.-T. K.’iga, 24.05.2019.a enne kella 20.32 x asuva garaaži vahetus läheduses jõe kaldal, mis on avalik koht ja kus viibis kolmandaid, asjasse mittepuutuvaid iskuid, tungisid kallale J. D.’ile, mille käigus R. J. lõi J. D.’i noaga kahel korral keha piirkonda, tekitades J. D.’ile eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde tungiva haava arterite vigastuse ja ägeda verekaotusega. Oma sellise tahtliku tegevusega pani R. J. toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Samuti süüdistatakse R. J.’t
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult Maario Sakki, Mirko Aeru ja Ahto Rohtmäega panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Tallinna linnas Väike- karja 12 asuvat Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda x kortermaja ees Maario Sakk´i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel on peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 510 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, 13 1-19-7945 tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega R. J., varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda ja kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega pani tahtlikult toime
Maario Sakk´i süüdistatakse
lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et isikuna, kes varem toime pannud väljapressimise teo, tema grupis ühiselt ja kooskõlastatult Ahto Rohtmäe, Mirko Aeru ja R. J. panid 11.06.2019 ajavahemikul kell 16.50-17.30 G. K. suhtes toime väljapressimise teo. Nimelt, Ahto Rohtmäe varem, s.o 2018 aasta sügisel käskis G. K. röövida Tallinna linnas Väike- karja 12 asuvat Emporio Armani kauplust, mille toimepanemisest G. K. keeldus. Sellest tingituna Ahto Rohtmäe kehtestas G. K. võlasumma 10 000 eurot, mis väidetavalt G. K. röövist keeldumisega Ahto Rohtmäele võlgneb. Ahto Rohtmäe, olles eelnevalt mitmel korral G. K. juba 10 000 euro maksmist vägivalla ähvardusel nõudnud, käskis 11.06.2019 G. K. istuda x kortermaja ees Maario Sakk´i kasutuses oleva sõiduauto x reg.märgiga x tagaistmele väites, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. G. K. autosse istudes lukustati auto uksed, piirates tema vabadust ning keelati tal ust lahti teha, ähvardades vastasel korral talle peksa anda. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa, eelnevalt tõmbas Ahto Rohtmäe G. K. kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, takistades G. K. enda ümbritsevat visuaalselt vaadata. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv ja seljas Maario Sakk’i töötunked ning R. J., kellel oli peas suusamask, kes istusid tagaistmele, ümbritsedes G. K. ning Mirko Aer surus relvataolise eseme G. K. ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal öeldi G. K., et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta, mille maksmist G. K. ka lubas, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, tagaistmelt kisti välja G. K., kellele seoti Maario Sakk’i autos olnud koormarihmaga käed kinni ja keda sunniti liikuma maastikul mõned sammud edasi, samal ajal tekitati G. K. löömisega füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel väärkoheldi teda löömise teel nii käte kui jalgadega seltskonna poolt. Seejärel tulistati relvast tema kõrval 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks G. K. kõrval puusse, mille tulemusena lendas puukoort G. K. pihta. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning G. K. löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil G. K. auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste 14 1-19-7945 ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis G. K. füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, G. K. seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid G. K. kõrval olevad, nii paremal pool istuv R. J. kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer G. K. muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis G. K. valu. Sõideti x maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja G. K. autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe G. K. nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas G. K., et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe G. K., et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse G. K. metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui G. K. raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati G. K. pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. Seega Maario Sakk, varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise teo ja kui see on toime pandud grupi poolt ning vabaduse võtmisega, pani tahtlikult toime
O.-T. K.’e süüdistatakse
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, tegutsedes ühises grupis koos R. J.’e ja R. T.’iga, 24.05.2019.a enne kella 20.32 x asuva garaaži vahetus läheduses, milline on avalik koht ja kus viibis kolmandaid, asjasse mittepuutuvaid isikuid (vähemalt E. A., E. T., M. O., K. T. jt), pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, tungides kallale J. D.’ile, mille käigus O.-T. K. lõi J. D.’i jalaga vähemalt ühel korral keha piirkonda, põhjustades J. D.’ile füüsilist valu. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnuste suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. O.-T. K. käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Oma sellise tahtliku tegevusega pani O.-T. K. toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. II süüdistusakt 09.12.2019.a R. T.’it süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema teadlikult ja tahtlikult: - kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuari lõpp kuni veebruari lõpp, Pärnu linnas Jaansoni rajal ja Munamäe juures asuval uisuväljaku platsil andis K. K. kolmel erineval korral ebaseaduslikult edasi iga kord 2 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt väikeses koguses, narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (edaspidi MDMA) sisaldavat halli värvi ristküliku kujulist tabletti, saades nende eest K. K. kokku 90 eurot. - 12.05.2019.a Pärnu linnas Papiniidu 42 asuva Mai Selver parklas andis alaealisele K. T. ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata suures koguses, kuid vähemalt 14,50 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on vähemalt 21% ja 15,05 grammi kollakat pulbrit, milles sisaldus 1,97 grammi amfetamiini. MDMA, kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) ning amfetamiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või 15 1-19-7945 teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g, amfetamiini puhul 1,3g ning sünteetiliste kannabinoidide puhul puruna 7,5g. Ahto Rohtmäe´d süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema, ajavahemikul 2019.a veebruar kuni aprill Pärnu linnas ja maakonnas käitles teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet alljärgnevalt: - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a veebruar kuni aprill, Pärnu linna ja maakonna erinevates kohtades alaealisele K. T. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt ühel korral, ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid kokku vähemalt 20 oranži värvi ümmarguse kujuga narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (edaspidi MDMA) sisaldavat tabletti, saades nende eest K. T. kokku vähemalt 120 eurot. Vähemalt kolmeteistkümnes eelpool nimetatud tabletis sisaldus kokku 1,55g MDMA-d. - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 25.02.2019.a 26.02.2019.a, Pärnu linnas Rohu tänaval alaealisele R. L. ühel korral ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 40 oranži värvi ümmarguse kujuga narkootilist ainet MDMA sisaldavat tabletti, saades nende eest R. L. vähemalt 400 eurot. Narkootiline aine metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g. K. T.’d süüdistatakse
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, käitles ajavahemikul jaanuar 2019.a kuni 21.04.2019.a ebaseaduslikult Pärnu linnas ja maakonnas teadlikult ja tahtlikult suures koguses narkootilisi aineid alljärgnevalt: - andis kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuar kuni mai, Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas alaealisele K. S. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kümnel erineval korral, ebaseaduslikult edasi iga kord vähemalt 0,4 grammi narkootilist ainet kanep ja seega kokku vähemalt 4 grammi kanepit, saades selle eest iga kord K. S. 5 eurot ja seega kokku vähemalt 50 eurot. - andis 2019.a talvel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu linnas, täpselt tuvastamata kohas, K.-O. K. ühel korral ebaseaduslikult edasi vähemalt 0,5 grammi pulbrilist ainet, milline sisaldas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiin. - andis 27.02.2019.a pärast kella 22.22 Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas Männimetsa tee ja Käbi tee ristmikul E. K. ühel korral ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 6 oranži värvi ümmarguse kujuga tabletti, millistes sisaldus kokku 0,72 16 1-19-7945 grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (edaspidi MDMA), saades selle eest E. K. vähemalt 60 eurot. - andis 27.02.2019.a pärast kella 22.22 Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas Männimetsa tee ja Käbi tee ristmikul T. M. ühel korral ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 7 oranži värvi ümmarguse kujuga tabletti, millistes sisaldus kokku 0,83 grammi narkootilist ainet MDMA, saades selle eest T. M. vähemalt 70 eurot. - andis 30.03.2019.a pärast kella 20.35 Pärnu linnas Oja tänava kandis K.-O. K. ühel korral ebaseaduslikult edasi 1 halli värvi ristküliku kujulise tableti, milline sisaldas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata väikeses koguses narkootilist ainet MDMA, saades selle eest K.-O. K. 10 eurot. - andis 21.04.2019.a pärast kella 00.05 Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas x asuva maja vahetus läheduses M. M. ühel korral ebaseaduslikult edasi 1 halli värvi kandilise kujuga tableti, milline sisaldas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata väikeses koguses narkootilist ainet MDMA, saades selle eest M. M. vähemalt 10 eurot. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) ning amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g, amfetamiini puhul 1,3g ning sünteetiliste kannabinoidide puhul puruna 7,5g. Samuti süüdistatakse K. T.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema teadlikult ja tahtlikult 12.05.2019.a Pärnu linnas Papiniidu 42 asuva Mai Selver parklas omandas alaealise R. T. käest kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata suures koguses, kuid vähemalt 14,50 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on vähemalt 21% ja 15,05 grammi kollakat pulbrit, milles sisaldus 1,97 grammi amfetamiini. K. T. hoidis eelpool nimetatud omandatud narkootilisi aineid kilekoti sees Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas x krundi vastas olevas metsas kuni 13.05.2019.a kell 14.05, mil politseiametnik need sündmuskoha vaatluse käigus leidis. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) ning amfetamiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. MDMA puhul loetakse suureks koguseks alates 1,4g, amfetamiini puhul 1,3g ning sünteetiliste kannabinoidide puhul puruna 7,5g. Egerti Talts’i süüdistatakse
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et 17 1-19-7945 tema teadlikult ja tahtlikult, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuar kuni juuni, Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, andis alaealisele K. S. iga kuu keskmiselt kahel erineval korral, ja seega kokku 12 korral, ebaseaduslikult edasi bongis suitsetamiseks kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid iga kord vähemalt 0,4 grammi ja seega kokku 4,8 grammi, narkootilist ainet kanep. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Egerti Taltsi
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid ajavahemikul 2019.a jaanuar kuni juuli, Pärnumaal Tori vallas Tammiste külas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, andis teadlikult ja tahtlikult H. K. kolmel erineval korral ebaseaduslikult edasi bongis suitsetamiseks kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata koguses, kuid iga kord vähemalt 0,4 grammi ja seega kokku 1,2 grammi, narkootilist ainet kanep. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. III süüdistusakt 19.02.2020.a R. T.´it süüdistatakse
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 18.12.2018 otsusega süüdi mõistetud
lg 1 järgi, olles seega
K. ja alaealiste R. J. ning Mirko Aeruga, 21.09.2018 kella 23.30 paiku x, x trepikojas ja x, lõi korduvalt, täpselt tuvastamata arv kordi käte, jalgade ja kaika taolise esemega ning täpselt tuvastamata viisil, samas korteris elavat M. M., millega tekitasid viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused selja-, rindkere ja pea piirkonnas verevalumite ja naha marrastuste ning vasaku silma hematoomi näol. Samuti lõi korteris viibinud ja kaklusesse sekkunud Ge. S.. korduvalt, täpselt tuvastamata arv ja viisil pea-, rindkere- ja käte piirkonda, millega tekitasid füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku käe õlavarre piirkonnas hematoomi ning naha marrastuste näol. Seega R. T., teise inimese tervisekahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani tahtlikult toime
Mirko Aer’u süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos R. K. ja alaealiste R. J. ning R. T., 21.09.2018 kella 23.30 paiku x, x ja x, lõi korduvalt, täpselt tuvastamata arv kordi käte, jalgade ja kaika taolise esemega ning täpselt tuvastamata viisil, samas korteris elavat M. M., millega tekitasid viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused selja-, rindkere- ja pea piirkonnas verevalumite ja naha marrastuste ning vasaku silma hematoomi näol. Samuti lõi grupis korteris viibinud ja kaklusesse sekkunud G. S. korduvalt, täpselt tuvastamata arv ja viisil pea-, rindkere- ja käte piirkonda, millega tekitasid füüsilist valu ja 18 1-19-7945 tervisekahjustuse vasaku käe õlavarre piirkonnas hematoomi ning naha marrastuste näol. Seega Mirko Aer, teise inimese tervisekahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani tahtlikult toime
Samuti süüdistatakse Mirko Aer’u
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos N. K.ja alaealiste K. R. ning K. T. 27.01.2019.a kella 01:30 paiku tungis lukustamata rõduukse kaudu valdaja tahte vastaselt xx asuvasse A. L. kuuluvasse eramusse ning jättis täitmata eramus viibiva J. L. poolt esitatud lahkumise nõude. Seega Mirko Aer, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmisega, pani tahtlikult toime
J.´t süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos R. K. ja alaealiste R. T. ning Mirko Aer’uga, 21.09.2018 kella 23.30 paiku x ja x, lõi korduvalt, täpselt tuvastamata arv kordi käte ja kaika taolise esemega ning täpselt tuvastamata viisil, samas korteris elavat M. M., millega tekitasid viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused selja-, rindkere- ja pea piirkonnas verevalumite ja naha marrastuste ning vasaku silma hematoomi näol. Samuti lõi grupis korteris viibinud ja kaklusesse sekkunud G. S.. korduvalt, täpselt tuvastamata arv ja viisil pea-, rindkere- ja käte piirkonda, millega tekitasid füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku käe õlavarre piirkonnas hematoomi ning naha marrastuste näol. Seega R. J., teise inimese tervisekahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani tahtlikult toime
K. T.’t süüdistatakse
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos N. K.´i ja alaealiste K. R. ning M. A. 27.01.2019.a kella 01:30 paiku tungis lukustamata rõduukse kaudu valdaja tahte vastaselt x asuvasse A. L. kuuluvasse eramusse ning jättis täitmata eramus viibiva J. L. poolt esitatud lahkumise nõude. Seega K. T., valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmisega, pani tahtlikult toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Mirko Aer tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. M. Aeru kaitsja leidis, et M. Aeru käitumine 12.06.2019.a episoodis vastab
koosseisule, lisaks leidis kaitsja, et seaduse muudatuse tõttu ei ole leidnud kinnitust M. Aeru poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, samuti leidis kaitsja, et süüdistatav ei ole toime pannud
R. T. tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. Kaitsja leidis, et R. T. süü
Samuti leidis kaitsja, et 21.09.2018.a episoodis puudus igasugune tahtlus G. S. löömiseks. Kaitsja hinnangul oli 24.05.2019.a episoodi puhul tegemist enesekaitsega. Ahto Rohtmäe tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. R. J. tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. Kaitsja hinnangul oli 24.05.2019.a episoodi puhul tegemist enesekaitsega. Kaitsja leidis, et 12.06.2019.a episood võib vastata
Samuti leidis kaitsja, et 21.09.2018.a episoodis puudus igasugune tahtlus G. S. löömiseks. Maario Sakk ennast talle etteheidetud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja leidis, et M. Saki poolt
lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine tõendamist ei ole leidnud ning 19 1-19-7945 M. Sakk oli vaid autojuht. O.-T. K. tunnistas end talle etteheidetud süüdistuses süüdi. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. K. T. tunnistas end talle etteheidetud süüdistustes süüdi osaliselt. Ka kaitsja leidis, et K. T. süü on osaliselt tõendatud. Egerti Talts tunnistas end talle etteheidetud süüdistuses süüdi. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Kõik süüdistatavad jäid kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. 12.05.2020.a kohtuistungil loobus prokurör Mirko Aeru suhtes
Prokurör leidis, et süüdistatavate süü kõigis ülejäänud neile etteheidetud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning taotles süüdistatavate süüdi tunnistamist, esitades omapoolse seisukoha isikute võimaliku karistuse osas, sh O.-T. K. osas
Samuti esitas prokurör omapoolse seisukoha asitõendite, menetluskulude ja konfiskeeritava vara osas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatavate süü kõigis, v.a Mirko Aer süüdistuses
lg 1 järgi, neile ette heidetavate kuritegude toimepanemisel on leidnud tõendamist ning isikud tuleb esitatud süüdistustes süüdi mõista. Kohus märgib, et käsitleb esitatud süüdistusi süüdistusakti kaupa, esitades põhjenduse süü tõendatuse kohta iga episoodi juures eraldi. I süüdistusakt 07.10.2019.a 11.06.2019.a episood G. K. väljapressimine Käesolevas kriminaalasjas on Ahto Rohtmäele, Maario Sakile, Mirko Aerule ja R. J. esitatud süüdistus selles, et nemad grupis isikult vabaduse võtmisega panid G. K. suhtes 11.06.2019.a toime väljapressimise. 14.06.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (
M. Sakk oli enda hinnangul vaid autojuht. Samas, jälgides sündmuste käiku, tuleb ka M. Sakile siiski omistada kaastäideviija roll. M. Sakk oli teadlik kuhu ja miks minnakse, samuti järeldub tõenditest, et metsa mindi koos ehk ka M. Sakil oli oma osa väljapressimise toimepanemisel. M. Sakk ei jäänud metsa minemise ajal näiteks autosse. Ka M. Saki kohalolek võimendas veelgi kannatanu jaoks olukorra tõsidust, kuna koos M. Sakiga oli väljapressijaid neli mitte kolm. Lisaks oli M. Sakk see, kes laenas M. Aerule väljapressimise ajaks oma tunkepüksid (
11.06.2019.a tegu on toime pandud kavatsetult. Toimikust nähtub selgelt, et süüdistatavate A. Rohtmäe, M. Sakk, R. J. ja M. Aeru eesmärgiks oli mõjutada G. K. relvaga ähvardades ja vägivalda kasutades tasuma A. Rohtmäele viimase kehtestatud ebaseaduslikku võlga. Kõik süüdistatavad tegutsesid eelnimetatud eesmärgi saavutamise nimel. Seetõttu on tuvastatud, et subjektiivsest küljest pandi tegu toime kavatsetult. 24 1-19-7945 Lähtudes eeltoodust, on M. Aer toime pannud
Lähtudes eeltoodust, on R. J. toime pannud
Maario Sakk on Pärnu Maakohtu 07.06.2016.a otsusega karistatud
Seega on M. Saki puhul tegemist varem väljapressimise toime pannud isikuga ehk
Lähtudes eeltoodust, on M. Sakk toime pannud
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatavate poolt neile
järgi, s.o Mirko Aer
J.
lg 2 p 4, 5 ja Maario Sakk
2018.a november ja detsember episoodid seoses G. K. väljapressimisega Lisaks 11.06.2019.a väljapressimise toimepanemisele heidetakse Ahto Rohtmäele ette G. K. suhtes väljapressimiste toime panemist ka 03.11.2018.a ja 2018.a detsembris. Kannatanu on kirjeldanud, kuidas A. Rohtmäe käskis tal viina varastada või lubas A. Rohtmäe kannatanule peksa anda. Samuti kirjeldab kannatanu, kuidas 2018.a detsembris tungisid talle neli noormeest, kellest üks oli A. Rohtmäe, trepikoja juures kallale, teda visati kiviga ning peksti. Lisaks kirjeldab kannatanu, kuidas R. T. oli käskinud tal võla ära maksta ning A. Rohtmäe ütles, et sellest Armani poest me veel räägime. Samuti kannatanu kinnitusel võeti talt ära rahakott ja telefon. Arvestades, et kannatanu ütlused 11.06.2019.a episoodi kohta haakuvad teiste antud episoodi tõenditega ehk kannatanu ütlused 11.06.2019.a episoodi osas on usaldusväärsed, ei ole kohtul alust kahelda ka eelmärgitud osas kannatanu ütluste usaldusväärsuses. A. Rohtmäe ise on tunnistanud G. K. kohtumist 2018.a novembri alguses, samas väidab süüdistatav, et kannatanu oli ise pakkunud, et võib A. Rohtmäele viina varastada. 2018.a detsembri episoodi kohta on A. Rohtmäe tunnistanud, et kannatanule kehtestati võlg. Samuti on süüdistatav tunnistanud G. K. löömist trepikoja juures. Ka on R. T. (4. kd t.l 183-185) selgitanud, et 2018.a detsembris kohtus A. Rohtmäe G. K. ning käis mingi võla jutt. Tuginedes kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, on kohus veendunud, et A. Rohtmäe käskis G. K. varastada alkoholi ning varguse mitte toimepanemisel lubas kannatanu suhtes kasutada vägivalda. Samuti nähtub kriminaaltoimikust üheselt, et A. Rohtmäe oli kannatanule kehtestanud võla, mille maksmist ta nõudis. Samuti 2018.a detsembri episoodi osas on ka A. Rohtmäe ise tunnistanud kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ning R. T. on kinnitanud, et räägiti võlast. Hinnates tõendeid kogumis, ei ole kohtul alust kahelda, et 2018.a novembris nõudis A. Rohtmäe vägivallaga ähvardades G. K. viina varastamist ning 2018.a detsembris oli A. Rohtmäe eesmärgiks mõjutada G. K. vägivalda kasutades tasuma A. Rohtmäele viimase kehtestatud ebaseaduslikku võlga. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud, et A. Rohtmäe käskis G. K. 2018.a novembris vägivallaga ähvardades varastada viina ning 2018.a detsembris nõudis vägivalda kasutades kehtestatud võla maksmist. Seega on A. Rohtmäe vägivalda kasutades nõudnud varalise kasu üleandmist, s.o viin ja võlg. Kohtu hinnangul oli 2018.a novembri episoodi osas kannatanul igati põhjendatud karta ka ähvarduse täideviimist, kuna kannatanu oli teadlik süüdistatava kalduvusest kuritegelikule käitumisele, s.o süüdistatav oli kannatanult varasemalt nõudnud varguse toime panemist. Samuti on kannatanu selgitanud, et ühel hetkel ei läinud ta enam kooli, sest kartis A. Rohtmäelt peksa saada. Eelnevaga on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et G. K. nõuti 2018.a novembris ja detsembris varalise kasu (viina ja A. Rohtmäe poolt kehtestatud võla) üleandmist vägivalda kasutades, sh 2018.a novembris füüsilise vägivallaga ähvardades ja 2018.a detsembris füüsilist vägivalda kasutades. 25 1-19-7945 Eelpooltoodust tulenevalt on A. Rohtmäe G. K. suhtes pannud toime väljapressimised 2018.a novembris ja detsembris ning 11.06.2019.a, kusjuures viimane episood on toime pandud vabaduse võtmisega ja grupis. Kohu hinnangul tegutses A. Rohtmäe kavatsetult. Toimikust nähtub selgelt, et selline ebaseaduslikult kehtestatud võla nõudmine toimus pikema aja vältel. A. Rohtmäe eesmärgiks oli ilmselgelt mõjutada G. K. ähvardades ja vägivalda kasutades tasuma süüdistatava kehtestatud ebaseaduslikku võlga, samuti nõudis ta vägivallaga ähvardades alkoholi. Selline varalise kasu ülenadmise nõudmine vägivalda kasutades ja sellega ähvardades on ilmselgelt teadlik tegevus. Seetõttu on tuvastatud, et subjektiivsest küljest pandi teod toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist Ahto Rohtmäe poolt talle
Mirko Aer süüdistuses
lg 1 järgi (11.06.2019.a episood) Mirko Aerule on käesolevas kriminaalasjas muuhulgas esitatud süüdistus
MS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 301, tuleb M. Aer süüdistuses
24.05.2019.a episood Käesolevas kriminaalasjas on R. T., O.-T. K. ning R. J. esitatud süüdistus vägivalla kasutamises J. D. suhtes. R. J. käitumine on kvalifitseeritud
T. ja O.-T. K. käitumine on kvalifitseeritud
Sündmuskoha vaatlusprotokollist (
lg 1 p 1 kohaselt loetakse raskeks tervisekahjustuseks tervisehäire, mis on eluohtlik. Antud juhul on kannatanul tuvastatud
Nimelt on ekspert asunud seisukohale, et tervisekahjustused olid eluohtlikud. Eelviidatud järeldub, et kuna R. J. noa löögid põhjustasid kannatanule eluohtlikud vigastused, vastab tema käitumine
Analüüsides sündmuste käiku nähtub, et kuigi kannatanu ründajaid oli kolm, ei vastuta O.-T. K. ja R. T.
Süüdistatavatel ei olnud ühist teootsust, vaid igaüks tegutses n-ö oma äranägemise järgi ning liitus rünnakuga omaalgastuslikult. Antud juhul puudub ühine ja kooskõlastatud tegevus. Seega vastab
J. käitumine. O.-T. K. ja R. T. heidetakse ette
Isiku teo kvalifitseerimiseks
järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti
lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (lg 1 p 1), kui selle käigus pannakse toime mõni 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (
§-d 120-122) vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Antud juhtum leidis aset avalikus kohas. Pärnu jõe kallas vastab KorS § 54 kirjeldatud avaliku koha mõistele. Tuvastatud on, et R. T. lõi kannatanut korduvalt ning O.-T. K. lõi kannatanut vähemalt ühel korral jalaga. Kohus on seisukohal, et R. T. poolt teostatud löömine ning O.-T. K. jalaga löömine tekitab ilmselgelt valuaistingu, samuti võivad kohtu hinnangul sellise löömisega kaasneda tervisekahjustused, s.o hematoomid jms. Seega on käesoleval juhul leidnud aset kehaline väärkohtlemine, mis on kvalifitseeritav
S § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Lisaks toimus kannatanu löömine avalikus kohas teiste isikute juuresolekul. Tunnistaja A.-M. P. (4. kd t.l 80-82) on andnud ütlusi selle kohta, et tema keeras pea ära, kuna talle sellised asjad ei meeldi. Kohtu hinnangul näitab tunnistaja selline pea ärakeeramine, et juhtunu häiris teda. Seega on tuvastatud, et 24.05.2019.a toimunud häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid, s.o vähemalt ühte isikut. Eeltoodust tulenevalt vastab R. T. ja O.-T. K. käitumine
Kriminaalasjas on R. T. ja O.-T. K. tunnistanud kannatanu löömist, samuti on R. J. tunnistanud kannatanu noaga löömist. Seega kriminaalasjas sisuliselt puudub vaidlus antud kuriteoepisoodi objektiivse koosseisu osas. Samas lahknevad isikute ütlused selles osas, kuidas sai alguse füüsiline konflikt. Kriminaaltoimikust joonistub selgelt välja see, et. kannatanu sõpruskond ja temaga jõe ääres viibinud isikud väidavad, et esmalt ründas R. T. kannatanut pinkide juures, samas süüdistatavad ja nende sõpruskond väidavad, et esimesena lõi pinkide juures hoopis kannatanu R. T.. Süüdistatavad väidavad 28 1-19-7945 seega antud juhul, et tegutsesid hädakaitses. Konflikti alguse osas on ütlused vastuolulised, s.o kes keda esimesena lõi. Samas kohtu hinnangul tuleb tõenäolisemaks pidada, et pinkide juures lõi esimesena R. T. kannatanut, sest pärast juhtunut on kannatanul tuvastatud hematoom vasaku silma juures (4. kd t.l 18). Kohtu hinnangul haakub antud vigastus pigem sellega, et esimesena lõi R. T. kannatanut mitte kannatanu R. T.. Samas, kuna R. T. ja kannatanu konflikt jätkus ka pinkide juurest eemaldumisel, s.o R. T. lõi korduvalt kannatanut, ei saa siiski antud vigastuse põhjal teha tõsikindlat järeldust, et esimeseks lööjaks oli justnimelt R. T., sest eksisteerib siiski ka võimalus, et kannatanu sai silma piirkonda vigastuse löömise käigus, mis toimus pinkidest eemal. Samas tunnistajate ütlustest järeldub kahtlusteta, et pärast konflikti algust pinkide juures taganes kannatanu selg ees ning talle järgnesid süüdistatavad. Kannatanu selg ees taganemist on kinnitanud nii kannatanuga ühes seltskonnas viibinud isikud kui ka süüdistatavaga ühes seltskonnas viibinud isikud. Kannatanu selg ees taganemist on kinnitanud näiteks E. A., E. T., K. T., K. S., K. R. ning K. P.. Seega isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et esimesena lõi kannatanu pinkide juures R. T. mitte vastupidi, siis sellel hetkel, kui kannatanu asus selg ees taganema, oli R. T. lõppenud igasugune hädakaitseseisund. Kui kannatanu oli asunud taganema, ei olnud enam R. T. suhtes vahetut või vahetult eelseisvat rünnet, mida ta oleks olnud õigustatud tõrjuma. Seetõttu R. T. tegevus, mis järgnes kannatanu taganemisele, ei vasta ilmselgelt
Kui R. T. suhtes võib hädakaitset konflikti alguses möönda, kuna ei ole võimalik päris üheselt ja kahtlusteta tuvastada, et kes keda esimesena lõi, siis R. J. ja O.-T. K. puudus mistahes ajahetkel üldse igasugune võimalik hädakaitse. Sündmuste arenedes ei ähvardanud R. J. ja O.-T. K. ühelgi ajahetkel vahetult või vahetult eelseisev oht, mida nad oleks olnud õigustatud tõrjuma. Hinnates tõendeid kogumis, järeldub kohtu hinnangul, et kui kannatanu oli asunud taganema, asusid teda ründama R. T., R. J. ja O.-T. K.. Kannatanu ei ole eitanud, et taganemisel lõi ta R. T.. Kohtu hinnangul oli kannatanu tegutsemine õigustatud ega ületanud hädakaitse piire. Arvestades 24.05.2019.a aset leidnud sündmuste käiku ning, et kannatanule lähenesid kolm agressiivselt meelestatud noormeest, saab iga keskmine mõistlik inimene aru, et kannatanut ähvardas selles olukorras reaalne oht, mistõttu oli kannatanu tegutsemine õigustatud ning kohtu hinnangul oli tegemist
Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et viited hädakaitsest on paljasõnalised, tõendamata ja üksnes ennast õigustatavad. Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama §-s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus. Seega on antud juhul vaja tuvastada subjektiivse koosseisu osas, et süüdistataval oli tahtlus noaga löömise ja tervisekahjustuse tekitamise osas ning tagajärje ehk raske tervisekahjustuse osas vähemalt ettevaatamatus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on noaga löömine ja kehavigastuse tekitamine toime pandud tahtlikult ning raske tervisekahjustuse suhtes oli isik vähemalt ettevaatamatu. Kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et R. J. lõi kannatanut kahel korral noaga. Kohus on veendunud, et kehavigastuse tekitamise osas tegutses R. J. tahtlikult. Süüdistatav tahtis ja soovis isikule kehavigastuse tekitada, sest R. J. lõi kannatanut noaga. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et teise isiku korduva noaga löömisega kaasneb vältimatult kehavigastus. Selline teise inimese korduv noaga löömine on kahtlusteta
Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli noaga löömise ja tervisekahjustuse tekitamise osas vähemalt otsene tahtlus. Samas leiab kohus, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud raske tervisekahjustuse tekitamine. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et süüdistatav lihtsalt lõi kannatanut noaga, valimata kohta, kuhu ta kannatanut lööb. Paraku noaga löömiste tagajärjeks oli eluohtlik vigastus. Süüdistatav oleks pidanud kohusetundliku ja 29 1-19-7945 tähelepaneliku suhtumise korral mõistma, et teist isikut kahel korral noaga lüües, võib ta põhjustada eluohtliku kehavigastuse. Iga kohusetundlik ja tähelepanelik inimene mõistab, et kui teist isikut lüüakse kahel korral niivõrd ohtliku terariistaga kui nuga, siis võib sellega kaasneda oht isiku elule. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus süüdistatav on tekitanud tahtlikult tervisekahjustuse, mille eluohtlikkusest ta aru ei saanud, kuid oleks pidanud saama. Seega R. J. on
Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikus, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu
Kohus on seisukohal, et R. T. ja O.-T. K. poolt on avaliku korra raske rikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavad pidid võimalikuks pidama, et sellise teiste isikute juuresolekul avalikus kohas toimuv vägivalla kasutamine võib rikkuda juures viibijate õigusrahu, kuid möönsid seda ning käitusid siiski vägivaldselt. Samas vägivallateo kannatanu suhtes on süüdistatavad toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatavad pidid teadma või vähemalt möönma, et teist isikut lüües põhjustavad nad talle valu, st panevad toime vägivalla kasutamise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et R. J. on toime pannud
118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning R. T. ja O.-T. K. on pannud toime
11.08.2019.a episood, s.o K. K. kehaline väärkohtlemine R. To. heidetakse ette 11.08.2019.a K. K. kehalist väärkohtlemist. Pärnu haigla teatisest (
lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega
Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Peksmine kui korduv löömine ühe episoodi raames jääb põhikoosseisu raamidesse ega moodusta käesolevat kvalifikatsiooni. Eelnevalt leidis tuvastamist, et 24.05.2019.a pani R. T. toime avaliku korra raske rikkumise, mis avaldus J. D. kehalises väärkohtlemises avalikus kohas, millega häiriti kõrvalisi isikuid. Samuti on R. T. Pärnu Maakohtu 18.12.2018.a otsusega süüdi tunnistatud
Seega esineb R. T. osas eriline isikutunnus, mistõttu on tegemist korduvusega
Käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatav on K. K. 11.08.2019.a. kehaliselt väärkohelnud ning süüdistatava tegevus põhjustas kannatanule valu ning tekkisid tervisekahjustused. Samuti on kinnitust leidnud, et R. T. on ka varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise. Seega vastab R. T. käitumine
Kohus on seisukohal, et R. T. on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. R. T. pidi teadma või vähemalt möönma, et kannatanu löömine põhjustab kannatanule valu ja tervisekahjustusi hematoomide, tursete vms näol. Kohus leiab, et teise inimese löömine on kahtlusteta
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist R. T. talle
II süüdistusakt 09.12.2019.a Esmalt märgib kohus, et kriminaaltoimikust joonistub selgelt, üheselt ja kahtlusteta välja süüdistatavate üleüldine seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollist (I kd t.l 19-168) selgelt süüdistatavate omavaheline korduv suhtlemine, samuti süüdistatavate suhtlemine teiste isikutega. Arvestades kriminaalasja konteksti ning hinnates jälitustoimingu protokolliga koostoimes teiste tõenditega, järeldub protokollist üheselt, et isikud arutavad omavahel narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, sh omamist, valdamist, edasiandmist, kriminaaltulu teenimist, samuti nähtub protokollist ebaseadusliku tegevuse organiseeritus ja korduvus. Ka 08.07.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd t.l 1-43) nähtub A. Rohtm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.