← Eesti

1-14-9427/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2021 Kohtuasja number 1-14-9427 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Maksim Žitkovski (isikukood 38402012238) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. oktoobri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Maksim Žitkovski Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Toomas Koitmäe Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. detsembri 2014 otsusega tunnistati Maksim Žitkovski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kehalises väärkohtlemises ja teda karistati rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 224 eurot, mis tuli tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus
  6. aprillil
  9. novembril 2017 peeti M. Žitkovski KarS § 184 lg 2 p 1 järgses narkootikumide käitlemises kahtlustatavana kinni ja võeti
  10. novembril 2017 vahi alla. Harju Maakohtu
  11. augusti 2018 otsusega mõisteti M. Žitkovski uimastite käitlemises süüdi ja teda karistati 5 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega.
  12. Tartu Maakohtu
  13. jaanuari 2020 määrusega asendati M. Žitkovskile mõistetud rahaline karistus 23 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ning § 64 lg-te 1 ja 2 alusel liideti selle karistusega Harju Maakohtu
  14. augusti 2018 otsusega narkootikumide käitlemise eest mõistetud karistus ning liitkaristuseks loeti 5 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  15. novembrist 2017 ning karistusaeg lõppeb
  16. mail
  18. Tartu Vangla esitas
  19. juulil 2021 Tartu Maakohtule materjalid M. Žitkovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  20. Tartu Vangla ega prokuratuur M. Žitkovski vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  21. Tartu Maakohus jättis
  22. oktoobri 2021 määrusega M. Žitkovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  23. Formaalsed eeldused M. Žitkovski vabastamiseks on täidetud.
  24. M. Žitkovskil on Eestis kaks kehtivat kriminaalkaristust ning lisaks üks kehtiv välisriigi karistus. Iseloomustuse kohaselt on M. Žitkovskit ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise ja võimuesindaja solvamise, kehaliste väärkohtlemiste, varguste ning narkokuritegude eest). Praegu kannab M. Žitkovski liitkaristust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja kehalise väärkohtlemise eest. Korduv eriliigiliste kuritegude toimepanemine viitab isikus juurdunud kuritegelikule mõtteviisile ning käitumismallidele. Vanglakaristust kannab M. Žitkovski teist korda. Kuritegude toimepanemist on vangla hinnangul soodustanud kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemide lahendamise oskus, puudulik majandusliku toimetuleku oskus, oskamatus mõista teiste seisukohti, grupi mõju, impulsiivsus ning sõltuvusprobleem.
  25. Tänini on murekohaks joovastid, nii alkohol kui narkootikumid. Vangla iseloomustuse kohaselt proovis M. Žitkovski alkoholi esimest korda 13-aastaselt ning 15–16-aastaselt tarvitas koos sõpradega alkoholi juba kolm korda nädalas. Hiljem jõi alkoholi periooditi, võis juua mitu nädalat järjest ning seejärel olla ka mitu kuud alkoholita. Iseloomustuse kohaselt on M. Žitkovski suurema osa kuritegudest pannud toime alkoholijoobes, sh vägivallakuriteod. Narkootikume proovis M. Žitkovski esimest korda 13–14-aastaselt ning pärast seda hakkas juba igapäevaselt marihuaanat tarvitama. Tal on diagnoositud kanepisõltuvus. Samuti tarvitas ta enne vangistust regulaarselt kokaiini ja amfetamiini. Iseloomustuse kohaselt ei ole M. Žitkovski varem ravile pöördunud ega sõltuvusprobleemidega tegelenud. Praegu kannab ta karistust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.
  26. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Žitkovski soovis tulla Tartu Vanglasse, et saada üle oma sõltuvusprobleemidest: sõltuvusprobleemidega tegeletakse just Tartu Vanglas. Programmides õpitu on aidanud M. Žitkovski hinnangul muuta tema mõttemaailma ning vabaduses hoiduks ta alkoholist ja narkootikumidest täielikult. On positiivne, et vanglas viibimise ajal on M. Žitkovski läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi: on õppinud eesti keelt, on osalenud sõltuvusteemalises loengutsüklis ning sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis „12 sammu“, on täitnud kanepi, alkoholi ning viha ja kriitika teemal töövihikuid. Lisaks osaleb M. Žitkovski tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Vangistuses üles näidatud soov edaspidi sõltuvusainete tarvitamisest loobuda on kohtu hinnangul küll kiiduväärt, kuid see ei ole piisav, et M. Žitkovski ennetähtaegselt vabastada.
  27. Ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule esitamise ajal oli M. Žitkovskil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest praegu on kehtiv vaid üks. Viimati nimetatud distsiplinaarkaristus on M. Žitkovskile määratud tööst keeldumise eest. Kohtuistungil selgitas M. Žitkovski, et töötas alguses vanglas koristajana, kuid palus teist tööd ja tegutses edasi toidujagajana. Seejärel soovis ta jälle uut tööd, kuid loobus seljaprobleemide tõttu pakutud võimalusest töötada koristajana. Tööst keeldumist kui sellist M. Žitkovski eitab: ta oleks enda sõnul olnud valmis minema tööle juba sel päeval, mis järgnes päevale, mil tal oli seljavalu. Kohtu hinnangul viitavad sellised selgitused 2

(5)pigem isiku sisemisele soovimatusele tööd teha. Suutmatus kohustusi täita viitab omakorda sellele, et M. Žitkovskil on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega. Seetõttu on suur tõenäosus, et tema käitumine ei saa ka vabaduses olema seaduskuulekas.
  1. Kuigi kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on M. Žitkovskil ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht Kimoehitus OÜ-s, ei nõustu kohus selle väitega. Vanglast esitatud materjalide kohaselt on kriminaalhooldusametnik võtnud ühendust Kimoehitus OÜ kontaktisiku S.K. iga, kelle sõnul pakub ta tööd Tartu linnas ja selle ümbruses ning on valmis võtma M. Žitkovski tööle lihttöölisena. Samas ei nähtu materjalidest kirjalikku kinnitust selle kohta, et Kimoehitus OÜ M. Žitkovskile vabanedes töökoha garanteerib. Seega ei ole võimalik kindlalt väita, et ta vabanedes tööle asuda saab. Liiatigi on M. Žitkovski kohtuistungil hoopiski väitnud, et kavatseb vanglast vabanedes võtta end arvele Eesti Töötukassas ja otsida tööd laadijana ning teha autojuhiload ja asuda tööle autojuhina. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Žitkovski töösuhted on olnud peamiselt mitteametlikud – viimati töötas ta ametlikult
  2. aastal. M. Žitkovskil on palju võlgu. Ta kannab karistust narkootikumide suures koguses käitlemise eest – selle kuriteo sooritas ta muu hulgas majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka varem on ta pannud kuritegusid toime kasu saamise eesmärgil. Lisaks on ta vangistuses keeldunud töötamast. Kuigi materjalide kohaselt on M. Žitkovskil praegu käimas töövõime hindamise menetlus, ei ole kindel, et tal töövõime vähenemine tuvastatakse – seega ei pruugi ta ka hakata töövõimetusega seonduvat sissetulekut saama. Niisiis püsib jätkuvalt oht, et M. Žitkovski võib enda elatamiseks jätkata kuritegelikku eluviisi.
  3. M. Žitkovskile on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid neisse võimalustesse on ta suhtunud ükskõikselt. Näiteks on M. Žitkovski varasema kriminaalhoolduse ajal kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta ei täitnud registreerimiskohustust ega elanud kohtu määratud elukohas. Samuti on ta rikkunud kriminaalhooldusperioodil alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna distsipliinirikkumisi on esinenud ka praeguse vangistuse ajal, puudub kohtul veendumus, et M. Žitkovski suudaks täita vabaduses kontrollnõudeid ja kohustusi.
  4. Kohus ei pea õigeks tugineda ennetähtaegse vabastamise kasuks otsustamisel ka lähedaste toetusele. M. Žitkovskil on iseloomustuse kohaselt kaks lähedast: vend ja elukaaslane. Vennaga on suhted katkenud, elukaaslasega on toetavad suhted. Suhe elukaaslasega on kestnud juba viis aastat ehk toetav lähedane oli tal elukaaslase näol olemas ka enne vangistust. Siiski ei mõjutanud see M. Žitkovskit õiguskuulekalt käituma. Määruskaebus
  5. Maakohtu määruse peale esitas M. Žitkovski määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. M. Žitkovski tunnistab, et tal olid kuritegelikud hoiakud, kuid ta on teinud enda kallal palju tööd ja leiab, et tema varasem eluviis ei olnud normaalne. Ta ei saa muuta oma varasemat elu, kuid saab edaspidi elada teisiti. Tal on olemas oskused ja tahtmine elada edaspidi seaduskuulekalt. Näiteks on ta aru saanud, et ei tohi tarvitada alkoholi. Ta ei nõustu väitega, et on keeldunud tööst. Kui teda määrati uuesti koristajaks, siis ta seda tööd tegi. Distsiplinaarkaristuse sai ta selle eest, et ei läinud ühel korral tööle, kuna tema selg oli sel päeval väga haige. Vabaduses oli tal 50% töövõimetus, mis kinnitab, et tal võib esineda terviseprobleeme. Ühe intsidendi põhjal ei ole õiglane järeldada, et tal puudub sisemine soovimatus tööd teha. Pealegi on see distsiplinaarkaristus praeguseks aegunud. Töökoha garantiikirja osas sai ta kontaktisiku jutust valesti aru, et seda ei ole vaja. Kui ennetähtaegse vabanemise võimaluse kuupäev lähenes, soovis ta oma plaane muuta, kuna nägi, et tema selg on hetkel väga halvas konditsioonis ja ehitusel ta sellisena töötada ei suudaks. Tema varasem suhtumine kriminaalhooldusesse oli lühinägelik ja rumal. Ta ei osanud aru saada, et tingimisi karistus võib lõppeda vangistusega. 3
(5)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. M. Žitkovski ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei teostanud maakohus praeguses asjas kaalutlusõigust veatult, kuna tugines mõneti asjaoludele, millele tugineda ei saa. Nii ei saa ringkonnakohtu hinnangul arvestada M. Žitkovskile Saksamaal mõistetud karistust. Seda põhjusel, et selle karistuse kohta ei pruugi karistusregistri õiend kajastada kõiki asjakohaseid andmeid ning kajastatud andmeid arvestades ei ole välistatud, et Eesti õiguse kohaselt peaks see karistus olema praeguseks arhiveeritud (nt märgitakse Saksa otsuse tegemise ajaks
  4. veebruar 2010). Et Eesti õiguse kohaselt ei saa arhiveeritud karistusi arvestada, tuleb M. Žitkovskile Saksamaal mõistetud karistus jätta sellises olukorras tähelepanuta. Õigeks ei pea ringkonnakohus ka maakohtu kahtlust selles osas, et Kimoehitus OÜ on valmis pakkuma M. Žitkovskile vabanemisel kindlat töökohta. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kimoehitus OÜ juhatuse liige kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et on valmis võtma M. Žitkovski tööle ning ringkonnakohus ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks kriminaalhooldusametnikule antud kinnitust uskuma. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et maakohus jättis M. Žitkovski ebaõigesti vabastamata: tema vabastamata jätmise otsustus oli iseenesest õige.
  5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-112-17, p 20). Kui on põhjendatud eeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusoht on väike ja piisava tõenäosusega käitub ta edaspidi seaduskuulekalt, siis tuleb ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kui süüdimõistetu retsidiivsusoht on aga suur, ei saa teda vabastada isegi olukorras, kus mõningad asjaolud võiksid tema vabastamist toetada. Nii on ka M. Žitkovski puhul.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kuigivõrd tähtsust M. Žitkovski varasemate kriminaalhooldustega seonduvatel probleemidel ja tema tagaotsimisel. Esiteks ei saa neid sündmusi pidada uute kuritegude riski osas ülearu kõnekateks ja teiseks on neist möödunud palju aastaid.
  8. On positiivne, et vabaduses on M. Žitkovskil olemas kindel elukoht ning tädi ja elukaaslase toetus. Ka M. Žitkovski vangistusaegsele käitumisele ei saa etteheiteid teha. Ta on töötanud, õppinud eesti keelt ning osalenud muudes rehabiliteerivates tegevustes. Vangla iseloomustuses viidatakse küll kahele distsiplinaarkaristusele, millest ühte arvestas ka maakohus, kuid et praeguseks on mõlemad karistused kustunud, ei saa neid M. Žitkovski vabastamise otsustamisel enam arvesse võtta. Seega võiks eeltoodud andmed M. Žitkovski vabastamist iseenesest toetada. Siiski ei saa M. Žitkovski retsidiivsusriski hinnata vaatamata neile positiivsetele andmetele piisavalt väikseks, et ta ennetähtaegselt vabastada. 4
(5)
  1. M. Žitkovski on sooritanud kaks kuritegu: kehalise väärkohtlemise ja narkootikumide käitlemise. Nimetatutest teine on raske kuritegu. M. Žitkovski käitles koos ühe kaaslasega mitut kilo amfetamiini (käideldud uimastitest oleks piisanud ligi 15 000 inimese joovastamiseks). M. Žitkovski näol ei olnud tegu n-ö tänavadiileriga, vaid uimastikäitlemise ahelas diileritest kõrgemal seisva isikuga. Et M. Žitkovski juba korra sellise kuriteo toime pani, võib ta samasuguseid tegusid sooritada ka tulevikus. Mida raskemaid kuritegusid inimeselt karta on, seda kõrgem peab olema tõenäosus, et neid kuritegusid siiski aset ei leia. M. Žitkovski puhul pole see tõenäosus piisavalt kõrge.
  2. M. Žitkovskil kannab vangistust teist korda. See näitab, et varem ei ole vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seetõttu ei saa vangistuse distsiplineerivat mõju eeldada ka nüüd.
  3. M. Žitkovski peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on narkootikumide tarvitamine. Ta alustas narkootikumide tarvitamist juba varajases nooruses ning tal on diagnoositud kanepisõltuvus. Lisaks kanepile on ta tarvitanud teisigi narkootilisi aineid. Praegust vangistust kannab ta samuti muu hulgas narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuigi vangistuses on M. Žitkovski sõltuvusprobleemiga tegelenud ning on enda sõnul motiveeritud narkootikumidest hoiduma, ei saa olla piisavalt kindel, et see tal tõepoolest vabaduses õnnestub. Vangistuses, kus narkootikumid ei ole lihtsalt kättesaadavad, on kinnipeetaval lihtne teha positiivseid plaane ja anda lubadusi. Vabaduses ei pruugi aga narkootikumidest hoidumine olla enam sama lihtne ning sõltlase puhul on tagasilanguse risk suur. Seetõttu on reaalne oht, et vabaduses võib M. Žitkovski langeda taas narkootikumide küüsi. Tarvitamise jätkamisel on tõenäoline ka uute kuritegude toimepanemine. See oht on suurem olukorras, kus M. Žitkovski ei asu vabaduses ametlikult tööle. Kuna narkootikumide tarvitamine toob teadaolevalt endaga kaasa ka suuremad rahalised vajadused, võib ta jätkata narkootikumide käitlemist juba enda tarvitamisvajaduse rahuldamiseks. Kuigi Kimoehitus OÜ on valmis pakkuma M. Žitkovskile tööd, nähtub M. Žitkovski määruskaebusest, et seda tööd ei saa ta tervislike probleemide tõttu teha. Muud garanteeritud töökohta tal olemas ei ole ning terviseprobleemide ja varasema ametliku töökogemuse nappuse tõttu ei pruugi ta koheselt ametlikku töökohta ka leida. Et seejuures on M. Žitkovskil ka suures summas võlgu, mis võivad raskendada tema majanduslikku toimetulekut isegi kindla töökoha leidmisel, tuleb tema retsidiivsusriski hinnata suureks. Kuigi M. Žitkovskit on lubanud aidata materiaalselt tema tädi ja elukaaslane, ei pruugi see toetus olla siiski piisav, et hoida teda kuritegelikult teelt eemale. Seetõttu on oluline, et M. Žitkovski otsiks endale kindla ja sobiva töökoha juba vangistuses viibides.
  4. Ringkonnakohtul ei ole kindlust, et M. Žitkovski retsidiivsusriski saaks piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusega. Seda põhjusel, et kriminaalhooldus ei saa takistada M. Žitkovski võimalikku narkootikumide tarvitamist. Tõsi, M. Žitkovskile saaks määrata narkootikumide tarvitamise keelu. Seda keeldu ei pruugi ta sõltlasena aga täita suuta ja riik ei saa nõuda inimeselt käitumiskontrolli raames ka võimatut. Et narkootikumide tarvitamisest lähtub tõsine oht uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole lahenduseks mitte M. Žitkovski vabastamine ilma narkootikumide tarvitamise keeluta, vaid tema vanglasse jätmine.
  5. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. oktoobri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.