Obsah (8)

§ 113§ 637§ 638§ 635§ 82§ 641§ 77§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 22. veebruar 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-11585 Tsiviil

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi arvutatuna põhinõudest samas määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni; 3) menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja töövõtjana 2020.a veebruarikuus sõlminud tellijast kostjaga suulise töövõtulepingu XXX ja XXX kinnistutelt metsamaterjali ülestöötamiseks/raieks. Hageja on täitnud lepingulised kohustused nõuetekohaselt, teostades lepingujärgsed tööd tähtaegselt ja kvaliteetselt ning esitades kostjale teostatud tööde eest XX.XX.XXXX arve nr XXX summas 7591,76 eurot ja XX.XX.XXXX arve nr XX summas 1198,85 eurot, so kokku 8790,61 eurot. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele ning kostja algsetele lubadustele, kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. 14.07.2020 pöördus hageja kostja poole ettepanekuga tasuda võlgnevus hiljemalt 30.07.
2. Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud. Kostja on hageja poolt teostatud tööd pretensioonideta vastu võtnud, kuid jätnud arved tasumata. Kuna kostja on kohustust rikkunud, soovib hageja kostjalt lepingu täitmise nõudena põhivõlana 8790,61 euro väljamõistmist. Pooltevahelise kokkuleppe ja arvetel märgitu kohaselt fikseeriti viivise määraks 0,5 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ei pea hageja vajalikuks esitada kostja vastu viivisenõuet täies määras, vaid piirdub taotlusega sissenõutavaks muutunud viivisena 500 euro saamiseks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi arvutatuna põhinõudest samas määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 2 Kostja vastus hagiavaldusele

1. Kostja on 10.09.2020 vastuses (tl 25-27) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
2. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja vaidleb vastu sellele, et tööd olid teostatud kvaliteetselt ning et kostja on lepingujärgsed tööd pretensioonideta vastu võtnud. Hageja ei ole kokkuleppe alusel tehtud töid kostjale üle andnud ning tehtud tööd olid oluliste puudustega ja osaliselt tegemata. Tööd selles osas, mis hageja teostas pretensioonideta, on kostja vastu võtnud, hagejale töö eest tasunud ning selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hagiavalduse lisana esitatud arved on hageja esitanud alusetult, kuna kostja ei ole arvetel kajastuvat tööd vastu võtnud. Hageja jättis tööd poolikuks, lahkus raielangilt ning jättis raiemahud kokkulepitud ulatuses teostamata. Samuti tekitas hageja oma tegevusega keskkonnakahju, rikkudes oluliselt pinnast raskeveokitega ajal, mil pinnas oli pehme ning tööd oleks tulnud seetõttu katkestada, nagu instrueeris hagejat kostja. Hiljem oli kostja sunnitud tellima ekskavaatoritööd pinnase silumiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teostatud tööd pretensioonideta vastu võtnud. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja ehk hageja. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud alusetult, kuna hageja nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks.. Hageja arvamus kostja vastusele
3. Hageja märgib 24.09.2020 seisukohas (tl 29-32), et arvestades raietöödel põhineva töövõtulepingu iseloomu, on tegemist teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tavapäraselt ei toimu tööde üleandmist-vastuvõtmist ning millise korral muutub töövõtja tasunõue

§ 637lg 3 kohaselt sissenõutavaks töö valmimisest.

Seega on ekslik kostja õiguskäsitlus hageja tasunõude sissenõutavuse seotusest töö vastuvõtmisega kostja poolt. Isegi eeldades antud võlasuhtes töövõtja poolt töö üleandmise kohustust, ei nõustu hageja kostja vastuväidetega selles, et hageja pole teostatud töid kostjale üle andnud. Kokkuleppe kohaselt kuulusid hageja poolt lepingujärgselt teostatavate tööde hulka metsa raie ja ülestöötatud metsamaterjali (palk) ladustamine kostja poolt näidatud ladustuskohta (nn vaheladu). Kuna ülestöötatud metsamaterjal sisaldab erinevas sortimendis, läbimõõdus, kvaliteedis jms puitu, toimub raielangilt töövõtja poolt konkreetse materjali väljavedu vahelattu tellija juhiste alusel. Metsamaterjali äraveo ladustuskohast realiseerimispunkti korraldas kostja, kes pärast materjali realiseerimist esitas hagejale andmed puidu koguste kohta, mille alusel hageja esitas kostjale arved teostatud tööde kohta. Eeltoodust tulenevalt toimub metsa ülestöötamisel põhineva töövõtulepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine materjali ladustuskohas/vahelaos. Arvestades antud töövõtulepingu liigi eripära, ei vormistata tööde (raiematerjali) vastuvõtmise kohta eraldi akti, vaid töö loetakse tellija poolt vastuvõetuks ning töö juhusliku hävimise või kaotsimineku riisiko tellijale üle läinuks materjali toimetamisega vahelattu ja materjali edasise käitlemisega tellija poolt. Hageja leiab, et antud juhul on kostja hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Kostja on hageja poolt ülestöötatud ja ladustuskohale väljaveetud metsamaterjali müünud O. F. T. Hageja hinnangul saab töövõtulepingu eseme võõrandamine toimuda üksnes eeldusel, et tellija on tööd vastu võtnud ning ülalmärgituna toimides on kostja vähemalt kaudse tahteavaldusena kinnitanud lepingujärgsete tööde vastuvõtmist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses.

1. Kostja pole tööde vastuvõtmisel ega hiljem esitanud hagejale mingeidki pretensioone teostatud tööde osas, vaid vastupidi – on teostanud toimingud töölepingu tulemuse realiseerimiseks ja seeläbi tunnistanud töö vastavust lepingutingimustele. Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Töö vastuvõtmise 3 korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja. Kostja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja tehtud töö mittevastavust lepingutingimustele ega esitanud mingitki õiguskaitseviisi sisaldavat ja hageja nõudeõigust välistavat nõuet. Hageja peab siiski vajalikuks selgitada, et hagiesemeks olev rahaline nõue hõlmab vaid neid töid, mis on kostja poolt vastu võetud ning mille puhul arvete esitamise aluseks olnud lähteandmed on saadud kostjalt pärast viimase poolt töövõtulepingu eseme realiseerimist. Hageja poolt on lisaks arvetel toodud raiemahule teostatud raiet veel ca 300 tm ulatuses, kuid kuna kostja pole tänaseni esitanud hagejale vastavaid lähteandmeid, pole hageja saanud kostjale esitada arvet nende tööde eest. Kohtu selgitused
2. 20.10.2020 määruses (tl 41-43) selgitas kohus pooltele asjassepuutuvaid seadusesätteid, tõendamist vajavaid asjaolusid ning tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja seisukohtade, taotluste ning tõendite esitamiseks. Hageja seisukohad tulenevalt selgitusmäärusest
3. Vastuseks kohtu küsimusele, millist metsamaterjali, millisel viisil ja kui palju pidi hageja üles töötama, selgitab hageja 09.11.2020 (tl 44-47), et legaalset raieõigust võimaldavaks alusdokumendiks on metsaomaniku taotletud ja Keskkonnaameti registreeritud metsateatis, milles on fikseeritud raie liik, hinnanguline raie maht jm olulised andmed; raiutava metsamaterjali sortiment jm liigiga seotud andmed on fikseeritud metsateatise registreerimise taotlusele lisatavas mõõtmistunnistuses. Pooled leppisid XXX ja XXX kinnistutel asuvate metsaeraldiste raietööd kokku vastavalt metsateatistele. Arvestades metsateatisest lähtuvat raie liiki (lageraie) ning taolise raieliigi puhul tavapraktikas kohaldatavaid töövõtteid, ei sõlmitud eraldi kokkulepet tööetappide kestvusaja, etapiviisiliselt raiutava sortimendi ja koguste vms osas. Hageja poolt lepingujärgselt teostatud tööde maht (raiutud metsamaterjali kogus) on fikseeritud arvetel.
4. Hageja on seisukohal, et arvestades raietöödel põhineva töövõtulepingu iseloomu, on tegemist taolise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tavapäraselt ei toimu tööde üleandmist-vastuvõtmist. Pooled ei olnud ka taolises töö üleandmise-vastuvõtmise toimingus kokku leppinud. Seega muutub töövõtja tasunõue

§ 637lg 3 kohaselt sissenõutavaks töö valmimisest.

Kokkuleppe kohaselt kuulusid hageja poolt lepingujärgselt teostatavate tööde hulka metsa (sh alusmetsa) raie ja ülestöötatud metsamaterjali (palk) ladustamine kostja poolt näidatud ladustuskohta. Hageja on täitnud lepingulised kohustused nõuetekohaselt, teostades tööd tähtaegselt ja kvaliteetselt. Seega on töö hageja poolt kostjale üle antud ning seeläbi hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. 10. Juhul kui kohus ei aktsepteeri hageja õiguskäsitlust töö üleandmise-vastuvõtmistoimingu mittenõutavuses, saab hageja hinnangul lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks

§ 638järgi.

Hageja on täitnud lepingulised kohustused nõuetekohaselt, teostades metsamaterjali lõikuse ja väljaveo ladustuskohta. Kostja müüs hageja ülestöötatud metsamaterjali F. T. O., kes teostas metsamaterjali äraveo ladustuskohast. Arve töövõtulepingujärgselt teostatud tööde eest esitas hageja kostjale pärast viimase poolt müüdud ja vahelaost ära veetud puidukoguste kohta veosevedajalt andmete saamist. Kuna kostja on asunud töövõtulepingu tulemust käsutama selle võõrandamise teel, on kostja töö vastu võtnud.

1. Töövõtulepingu tulemus oli kostjale vastuvõtmiseks valmis pandud hageja poolt kostja juhiste (sortiment, kvaliteediaste, kogus) alusel metsamaterjali ladustamisega vahelattu, millest teavitati kostjat ja tal oli võimalus teostatud töödega tutvuda. Kostja müüs töövõtulepingu eseme F. T. O., kes omakorda toimetas selle realiseerimispunkti, kus samuti teostatakse tarnitud metsamaterjali liigiline ja koguseline hindamine. Realiseerimispunktist saadud ja metsamaterjali omandaja/vedaja vahendatud andmed edastas kostja hagejale, mille alusel hageja koostas kostjale hagiesemeks olevad arved. Hageja leiab, et taolist 4 toimingujada arvestades võis ja pidi kostjal olema võimalik tuvastada hageja teostatud töö mittevastavus lepingutingimustele. Kostja pole esitanud hagejale pretensioone. Seega tuleb eeldada, et töövõtulepingu hagejapoolne täitmine on olnud täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt; majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud kostjast tellija poolt töö pretensioonideta vastuvõtmine ning töö lepingutingimustele mittevastavusest tähtaegselt teatamata jätmise tõttu on kostja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.
2. Poolte kokkuleppe kohaselt oli töö ühikuliseks tasuks 11 eurot 1 tihumeetri ülestöötatud metsamaterjali eest. Vastav lähtehind sisaldub ka hageja poolt kostjale esitatud arvetel ning sama tasumäära on pooled rakendanud nii varasemate samaväärsete töövõtulepingute korral kui käsitletavas võlasuhtes varasemate (ja kostja poolt tasutud) arvete puhul. 13.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja on seisukohal, et töö valmimishetkeks ja seeläbi hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise ajaks on hageja poolt raiutud metsamaterjali toimetamine vahelaoplatsile. Kui arvestada tasunõude sissenõutavust alates töö kostja poolt vastuvõetuks lugemise ajast, siis saab lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks lepingueseme võõrandamisele asumisega või hiljemalt hagejale arve esitamiseks lähteandmete esitamisega. Seega oli hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hageja oli õigustatud esitama kostjale arved teostatud tööde eest ja kostja kohustatud need arved tasuma. Kostja seisukohad tulenevalt selgitusmäärusest

1. Kostja leiab 09.11.2020 (tl 49-51) jätkuvalt, et hagiavalduses esitatud nõude ulatuses ei ole hageja kostjale tööd teinud. Seetõttu ei ole võimalik arutleda selle üle, kas ja kuidas leppisid pooled kokku tööde üleandmises ja vastuvõtmises, kas kostja on tööd vastu võtnud või saab hageja lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks. Tööde vastuvõtmise eelduseks on hageja poolt tööde teostamine. Kostja vastuväide on, et hageja ei ole kostjale töid teostanud vaidlusaluste arvete ulatuses. Hageja ei ole jätkuvalt esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on teostanud tööd, mille eest oleks tal õigus esitada hagi aluseks olevad arved ning et need arved on muutunud sissenõutavaks.
2. Kostja leiab, et tal ei ole olnud põhjust esitada pretensioone töö kvaliteedi osas, kui hageja ei olegi tööd teinud. Hageja on oma kirjalikus dokumendis kinnitanud, et tööde teostamise ajal vahetas kostja koostööpartnerit. Selle põhjuseks oli asjaolu, et hageja jättis kokkulepitud tööd tegemata ning hageja on kostjale ilmselt esitanud arved puidumaterjali väljaveo eest, mille teostas tegelikult juba teine ettevõte.
3. Kostja märgib, et kostja vahelaoplatsil puidumaterjali ladustamine ega selle müümine kostja poolt O. F. T., ei tõenda seda, et hageja on selle puidumaterjali üles töötanud. Asjaolu, et kostja vahelaos on puidumaterjal, mille kostja müüs O. F. T., ei ole aluseks hageja poolt kostjale arvete esitamiseks. Kohtuistung
4. 01.02.2021 kohtuistungil (tl 57-64 pöördel) jäi hageja hagiavalduse ning kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega võimalust lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja esindaja möönis, et hageja võib olla töid teostanud umbes pooles ulatuses. Kohus kuulas vande all üle hageja seadusliku esindaja L. U. Samuti kuulas kohus üle hageja tunnistajad Martin Mändma ja S. T. . Hageja leidis, et hageja poolt töövõtulepingu raames tööde teostamine ning tasunõude sissenõutavaks muutumine on tõendamist leidnud ning palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et hageja ei ole suutnud tõendada, et nõude aluseks olevatel arvetel esitatud mahud vastavad tegelikkusele ning palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5 KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
6. Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevas: • • • • • • • • Hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid veebruaris 2020 suulise töövõtulepingu XXX ja XXX kinnistutelt metsamaterjali ülestöötamiseks/raieks; Suulise töövõtulepingu järgi oli hageja kohustuseks XXX ja XXX kinnistutel metsamaterjali raie/ülestöötamine ning kostja kohustuseks oli maksta hagejale metsamaterjali raie/ülestöötamise eest tasu; Raie liik ja hinnanguline raie maht on fikseeritud metsateatistes XXX ja XXX kinnistute kohta (tl 34-38); Raiutava metsamaterjali sortiment on fikseeritud mõõtmistunnistustes XXX ja XXX kinnistute kohta (tl 48 ja 48 pöördel); Hageja esitas kostjale 28.02.2020 arve nr XXX summas 7591,76 eurot maksetähtajaga 03.03.2020 (tl 8) ja 31.03.2020 arve nr XXX summas 1198,85 eurot maksetähtajaga 04.04.2020 (tl 9); Kostja ei tasunud 28.02.2020 arvet nr XXX ega 31.03.2020 arvet nr XXX; Hageja esitas 14.07.2020 kostjale nõudekirja, milles andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 30.07.2020 (tl 10-11); 28.02.2020 arve nr XXX ja 31.03.2020 arve nr XXX, kokku summas 8790,61 eurot, on käesoleva ajani maksmata.
7. Hageja leiab, et tema on lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud ning teostanud lepingujärgsed tööd kvaliteetselt ja tähtaegselt. Kostja ei ole töödele pretensioone esitanud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
8. Kostja leidis esmalt, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole töid teinud. Kohtuistungil muutis kostja oma seisukohta ning leidis, et hageja võib olla töid teostanud umbes pooles ulatuses (kohtuistungi protokoll, tl 58 pöördel), hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel kahel arvel esitatud mahud vastavad tegelikkusele ning et nõue oleks põhjendatud ja muutunud sissenõutavaks (kohtuistungi protokoll, tl 64 pöördel).
9. Seega vaidlevad pooled selle üle, milline on hageja poolt töövõtulepingu raames XXX ja XXX kinnistutel teostatud metsamaterjali ülestöötamise tööde maht ning kas ja millises ulatuses on töövõtulepingust tulenev töötasu nõue muutunud sissenõutavaks. Kohtul tuleb esmalt analüüsida, millised olid poolte kokkulepped töövõtulepingu sõlmimisel, sh milline oli kokkulepitud töö maht ning tasu maksmise tingimused. 23.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et suulise töövõtulepingu järgi oli hageja kohustuseks XXX ja XXX kinnistutel metsamaterjali raie/ülestöötamine ning kostja kohustuseks oli maksta hagejale metsamaterjali raie/ülestöötamise eest tasu. Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja J. R. edastas temale kinnistute nimed, mille alusel sai hageja e-keskkonnast kätte metsateatised (tl 60). Pooled ei vaidle selle üle, et raie liik ja hinnanguline raie maht on fikseeritud metsateatistes (tl 3438). Metsateatiste kohaselt oli nii XXX kui XXX kinnistul ette nähtud lageraie – XXX kinnistul maht neljal eraldisel kokku 275 tm (tl 35) ja XXX kinnistul 252 tm (tl 38). Hageja on esitanud kohtule väljavõtted e-kirjavahetusest L. U. ja J. R. vahel, millest nähtub, et J. R. on 03.02.2020 saatnud L. U. XXX kinnistu andmed ning vastuseks L.U. 6 hinnapakkumisele 11-12 eurot, on nõustunud hinnaga 11 eurot (tl 89-90). Eeltoodu kattub L. U. vande all antud seletusega, mille kohaselt oli kokkulepitud hind ülestöötatud tihumeetri eest 11 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 60). Ka kostjale esitatud arvetel (tl 8-9) on tihumeetri hinnaks märgitud 11 eurot. Kostja ei ole hinna osas vastuväiteid esitanud. Kohus loeb eelneva alusel tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepitud, et hageja teostab XXX ja XXX kinnistu lageraie ning kostja tasub töö eest 11 eurot 1 tihumeetri ülestöötatud metsamaterjali kohta. 24. Hageja võib lepingu alusel tasu nõuda, kui hageja tasunõue on muutunud

§ 82lg 7 mõttes sissenõutavaks.

Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on üldjuhul töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637lõiked 3 ja 5).

Samas, juhul kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Kohus on 20.10.2020 määruses palunud pooltel esitada selge seisukoht, kas nad leppisid kokku tööde üleandmises-vastuvõtmises ning kui pooled ei leppinud kokku tööde üleandmises-vastuvõtmises, kas tööde vastuvõtmist saab pidada antud asjaoludel tavaliseks. Kostja ei ole selles osas kohtule seisukohta esitanud. Hageja on aga olnud kogu menetluse kestel seisukohal, et arvestades raietöödel põhineva töövõtulepingu iseloomu, on tegemist sellise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul tavapäraselt ei toimu tööde üleandmistvastuvõtmist ning töövõtja tasunõue muutub

§ 637

lg 3 kohaselt sissenõutavaks alates töö valmimisest, s.o alates ülestöötatud metsamaterjali (palgi) ladustamisest kostja poolt näidatud ladustuskohta (tl 30, tl 44 pöördel). Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletusest nähtub, et poolte vahel ei olnud kokkulepet selles, et ülestöötatud metsamaterjal tuleb hageja poolt kostjale üle anda kirjaliku aktiga, vaid hageja kohustus metsamaterjali välja vedama kostja juhatuse liikme J. R. poolt näidatud laoplatsile (tl 60 pöördel). Kohus, tuginedes hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusele ning arvestades, et kostja ei ole vastupidist väitnud, nõustub hageja seisukohaga selles, et antud juhul on poolte vahel tegemist sellise teenuse osutamise lepinguga, mille puhul ei ole kokkulepitud töö vastuvõtmises ja vastuvõtmine ei ole ka tavaline. Seega muutub hageja kui töövõtja tasunõue

§ 637

lg 3 ja lg 5 kohaselt sissenõutavaks alates töö valmimisest ja ülevaatamise võimaluse andmisest. 25. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hageja tegi kokkulepitud töö valmis. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus saavutatud (vt ka P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 637, p 3.4.1.a). Valmis töö peab

§ 641

lg 1 alusel vastama lepingutingimustele ja

§ 77lg 1 kohaselt olema vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kohus on eelnevalt otsuse p-s 23 märkinud, et kokkulepitud tööks oli hageja poolt XXX ja XXX kinnistu lageraie teostamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et XXX kinnistul jäid tööd lõpetamata. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt jäid tööd XXX kinnistul kostjaga kooskõlastatult lõpetamata, kuna ilm läks pehmeks (tl 60). Kostja ei ole kinnitanud tööde katkestamist kokkuleppel, vaid on väitnud, et hageja lihtsalt lahkus ning jättis tööd pooleli. Kostja ei ole kohtule oma väidete tõendamiseks ühtki tõendit esitanud. Seetõttu loeb kohus hageja vande all antud seletuse alusel tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe XXX kinnistul tööde katkestamise kohta. Edasi tuleb kohtul hinnata, millises mahus jõudis hageja enne töö katkestamist XXX ja XXX kinnistul tööd valmis teha. Hageja väide on olnud, et hageja poolt lepingujärgselt teostatud tööde maht, s.o raiutud metsamaterjali kogus, on fikseeritud arvetel (tl 44 pöördel). 28.02.2020 arve nr XXX kohaselt on XXX kinnistu kohta märgitud 244,14 tm ja XXX kinnistu kohta 330,992 tm (tl 8); 31.03.2020 arve nr XXX kohaselt on XXX kinnistu 7 kohta märgitud 28,31 tm ja XXX kinnistu kohta 62,514 tm (tl 9). Arvetel näidatud maht on seega XXX kinnistu puhul kokku 272,45 tm ja XXX kinnistu puhul kokku 393,506 tm. Hageja väide on olnud ka see, et arvetele märgitud mahud edastas hagejale kostja pärast metsamaterjali müümist O. F. T. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt teatas kostja esindaja temale mahud telefoni teel ning lisaks küsis hageja seaduslik esindaja mahud üle O. F. T. raamatupidaja käest (tl 61 pöördel). Hageja on kohtule esitanud tõendi O. F. T. (tl 33), millest ilmneb, et: 1) XXX kinnistult ostis O. F. T. 14.02.2020 244,141 tm ja 01.03.2020 28,308 tm, kokku seega 272,449 tm metsamaterjali; 2) XXX kinnistult ostis O. F. T. 14.02.2020 XXX8,478 tm ja 01.03.2020 62,514 tm metsamaterjali, kokku seega 330,992 tm metsamaterjali. Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletus ja tunnistajate M. M. (harvesteri operaator) ja S. T. (väljaveotraktori juht) ütlused on kokkulangevad selles, et XXX kinnistul tehti tööd algusest lõpuni ära, s.o kogu metsateatise ulatuses (tl 60 pöördel, tl 62, tl 63 pöördel). Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt lõikas tema XXX kinnistul maha 300 või 350 tm metsamaterjali (tl 62). Tunnistaja S. T. ütluste kohaselt viis tema XXX langilt välja 329 tm metsamaterjali (tl 63). Hageja seaduslik esindaja L. U. on selgitanud, et XXX kinnistu eest on arve esitatud 279 tm kohta, kuigi tegelikkuses lõigati rohkem, kuid selle kohta ei ole kostja esitanud hagejale arve koostamiseks vajalikke andmeid (tl 61). Mõõtmistunnistusest (tl 48 pöördel, tl 74-80) nähtub perioodi 11.02.2020 kuni 14.02.2020 XXX kinnistu töömahuks kokku (mänd, kuusk, kask, segapuu) 329,XXX8 m3 (kooreta) (tl 79). Eelnevalt viidatud tõendeid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et tema on 28.02.2020 arvel nr XXX ja 31.03.2020 arvel nr XXX märgitud mahus XXX kinnistul töid teinud, s.o kokku vähemalt 272,45 tm ulatuses. Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletuse kohaselt on hageja esitanud XXX kinnistu kohta arve umbes 340 tm kohta, kuid harvesteri andmetel on lõigatud 650 tm, ülejäänu kohta ei ole kostja esitanud hagejale vajalikke andmeid (tl 61). Mõõtmistunnistusest (tl 48, tl 81-88) nähtub tõepoolest, et perioodil 14.02.2020 kuni 03.03.2020 on XXX kinnistu töömahuks juhtide M. M. ja U. M. andmete alusel kokku (mänd, kuusk, kask, segapuu) 631,584 m3 (kooreta) (tl 87). Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt lõikas tema XXX kinnistul umbes 200 tm metsamaterjali, pärast jätkas lõikamist paarimees (tl 62). Arvestades, et XXX kinnistul jäid tööd pooleli, ei tähenda harvesteri andmed ega tunnistaja ütlused metsamaterjali langetamise kohta veel seda, et sama palju metsamaterjali metsast ka välja veeti ja laoplatsile ladustati. Tunnistaja S. T. ütluste kohaselt viis tema XXX kinnistult välja 392 tm metsamaterjali (tl 63). Samas suurusjärgus on töömaht kajastatud ka 28.02.2020 arvel nr XXX ja 31.03.2020 arvel nr XXX kokku, so 393,506 tm. Samas on hageja menetluse kestel korduvalt märkinud, et kostja on hageja poolt ülestöötatud ja laoplatsile väljaveetud metsamaterjali müünud O. F. T. (tl 30, tl 61 pöördel) ning hageja poolt ülestöötatud metsamaterjali kogus kattub nii mahuliselt kui liigiliselt kostja poolt O. F. T. müüdud metsamaterjaliga (tl 30). Kohus on juba eelnevalt viidanud, et O. F. T. tõendi kohaselt ostis O. F. T. XXX kinnistult 14.02.2020 XXX8,478 tm ja 01.03.2020 62,514 tm metsamaterjali, kokku seega 330,992 tm metsamaterjali. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja on XXX kinnistul teinud töid vähemalt mahus, mis vastab 330,992 tm-le. Kummagi tunnistaja ütlustest ega hageja seadusliku esindaja seletusest ei nähtu, et kostja juhatuse liikmed oleksid teinud hagejale etteheiteid või esitanud pretensioone teostatud tööde mahu või kvaliteedi osas (tl 60 pöördel, tl 62 pöördel, tl 63 pöördel). Arvestades, et kostja pole teostatud tööde mahu ega kvaliteedi osas hagejale pretensioone esitanud ning kostjal on olnud võimalik sama metsamaterjal müüa O. F. T., leiab kohus, et hageja poolt tehtud töö vastas

§ 641

mõttes lepingutingimustele ja oli

§ 77lg 1 tähenduses vähemalt keskmise kvaliteediga.

8 26.

§ 637

lg 5 kohaselt ei muutu töövõtja tasu maksmise nõue hoolimata töö valmimisest siiski sissenõutavaks enne, kui tellijal on olnud võimalus töövõtja poolt teostatud töö üle vaadata. Töö ülevaatamise võimaluse peab tellijale tagama töövõtja, selleks peab töövõtja töö valmimisest tellijale teatama ning andma talle võimaluse töö üle vaadata, et tuvastada, kas lepingu kohaselt võlgnetav tulemus on saavutatud (vt ka P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 637, p 3.4.1.b). L. U. vande all antud seletuse kohaselt teavitas hageja kostjat, et materjal on laoplatsil, kostja organiseeris autotranspordi ja hakkas materjali minema vedama (tl 61 pöördel). Seega on L. U. vande all antud seletusega tõendatud, et hageja teavitas kostjat töö valmimisest ning tagas sellega kostjale töö ülevaatamise võimaluse

§ 637

lg 5 järgi, millist võimalust kostja ka kasutas, kuna organiseeris autotranspordi ja hakkas metsamaterjali laoplatsilt ära vedama. Ka tunnistajate M. M. ja S. T. ütlustega on tõendatud, et igapäevaselt käisid metsas töid kontrollimas ja juhiseid andmas mõlemad kostja juhatuse liikmed – J. R. ja A. L. (tl 62 pöördel, tl 63 pöördel). Seega on hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja andis kostjale võimaluse valmis töö ülevaatamiseks. 27. Eeltoodust tuleneb, et 28.02.2020 arvel nr XXX märgitud töö maht (XXX 244,14 tm ja XXX 330,992 tm) on õige ning arvel märgitud töötasunõue summas 7591,76 eurot on muutunud sissenõutavaks.

§ 82

lg 7 alusel muutus arve nr XXX sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva möödumisega 04.03.2020. Tuginedes eelnevalt p-s 25 märgitule, on 31.03.2020 arvel nr XXX märgitud töö maht (XXX 28,31 tm ja XXX 62,514 tm) tõendamist leidnud XXX kinnistu osas 28,31 tm ulatuses, millises ulatuses oli hageja töötasunõue muutunud arve esitamise ajaks sissenõutavaks. Korrutades töö mahu kokkulepitud hinnaga ning lisades käibemaksu, on põhjendatud töötasunõudeks arve nr XXX alusel seega 373,69 eurot (28,31 x 11 x 1,2).

§ 82

lg 7 alusel muutus arve nr XXX sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva möödumisega 05.04.2020. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töövõtulepingust tulenev tasu nõue on põhjendatud 7965,45 euro ulatuses. Seega tuleb hageja nõue 8790,61 euro väljamõistmiseks

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 alusel rahuldada osaliselt, s.o summas 7965,45 eurot.

28. Hageja on

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel esitanud viivise nõude.

Hageja leiab, et pooltevahelise kokkuleppe ja arvetel märgitu kohaselt fikseeriti viivise määraks 0,5 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja piirdub taotlusega sissenõutavaks muutunud viivisena 500 euro saamiseks (tl 4). Hageja seadusliku esindaja L. U. vande all antud seletuse kohaselt pole poolte vahel olnud kokkulepet viivisemäära osas, viivis oli arvele märgitud (tl 60 pöördel). Viivisemäära arvele märkimine ega sellise arve vastuvõtmine arve saaja poolt ei tähenda siiski arvel märgitud viivisemäära osas kokkuleppe sõlmimist. Arve vastuvõtmist saab lugeda arvel märgitud viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks juhul, kui arvel on selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes või kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise (vt RKTKo nr 3-2-1-144-09, p 10-11). Antud juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust lugeda arve vastuvõtmist arvel märgitud viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks. Seetõttu tuleb viivise arvestamisel lähtuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast.

Viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras arvestatuna summalt 7591,76 eurot perioodi 04.03.2020 kuni 10.08.2020 kohta on XXX5,50 eurot ning arvestatuna summalt 373,69 eurot perioodi 05.04.2020 kuni 10.08.2020 kohta on 10,46 eurot, kokku 9 275,96 eurot (kohus kasutas viivise kalkulaatorit - www.viivisekalkulaator.ee). Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks perioodi 04.03.2020 kuni 10.08.2020 osas rahuldada osaliselt, so summas 275,96 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi arvutatuna põhinõudest samas määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras arvestatuna summalt 7965,45 eurot perioodi 11.08.2020 kuni 22.02.2021 kohta on 341,50 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 341,50 eurot ning edasi arvutatuna põhinõudest samas määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud harvesteri GPS andmed, kuna need ei oma tõenduslikku tähendust hageja poolt teostatud raiemahu tuvastamisel. Menetluskulud
2. TsMS § 163 lg 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta menetluskulud 88,71 % ulatuses kostja kanda ja 11,29 % ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
4. Hageja 01.02.2021 menetluskulude nimekirja (tl 91-92) kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 550 eurot ning hagejale on osutatud õigusabi kokku 11 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot, mis teeb lepingulise esindaja kuluks kokku 1350 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuluna esindajakulu kohtuistungil osalemise aja eest vastavalt istungi kestvusajale arvestusega 2 eurot/minut (käibemaksuga). Lähtudes kohtuistungi protokollist (tl 57-64 pöördel) kestis istung 111 minutit, mis teeb hageja esindaja kuluks kohtuistungil osalemise aja eest 222 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja palub kohustada kostjat menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hagejale väljamõistetud menetluskulude summalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv 550 eurot on Ts

MS § 138 lg 1 ja lg 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et hageja esitas kohtule mitmeid kirjalikke seisukohti ning asjas toimus ka kohtuistung. Seetõttu kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 13 tundi ja 6 minutit on vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hageja esindajakulu summas 1572 eurot on vajalik ja põhjendatud. Hageja menetluskulud on 2122 (550 + 1572) eurot. Kuna menetluskulud jäid 88,71 % ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulust 1882,43 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Kostja 02.02.2021 menetluskulude nimekirja (tl 97-99) kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust 7,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot, mis teeb kokku 870 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu, mis on hageja lepingulise esindaja tunnitasuga samas suuruses, on 10 põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud osaliselt. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud 29.09.2020 ajakuluks 0,25 tundi, selgitusega: konsultatsioon kliendiga, kostja vastus kohtunõudele. 29.09.2020 on kostja lepinguline esindaja saatnud kohtule e-kirja, milles vastuseks kohtu päringule teatab, et on menetluses olevas kolmes erinevas tsiviilasjas nõus kirjaliku menetlusega. Kuna kohus on juba menetlusse võtmise määruses palunud kostjal teatada oma seisukoht menetlusvormi osas, ei pea kohus 29.09.2020 ajakulu 0,25 tundi põhjendatuks. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud summas 840 eurot (7x120). Kuna menetluskulud jäid 11,29 % ulatuses hageja kanda, tuleb kostja menetluskulust 94,84 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Kuna kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 1882,43 eurot ja hagejal kostjale 94,84 eurot, tuleb nimetatud summad tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1787,59 eurot.
3. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kohus ei käsitle otsuse tegemisel menetluskuludena S. T. le 18.02.2021 määrusega väljamõistetud tunnistajatasu ning sõidukulu, kuna otsuse tegemise hetkeks ei ole kohtule teada andmed kogu kulu kohta, mida riik kandis seoses tunnistajatasu maksmisega. Kohus lahendab tunnistajatasu ning sõidukulu riigi tuludesse väljamõistmise vajalike andmete laekumisel eraldiseisva määrusega.
2. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik 11