Obsah (9)

§ 113§ 1132§ 164§ 167§ 101§ 397§ 406§ 76§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11749 Tsiviilasi AS PlusPlus Capital hag

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras alates 30.10.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Mõista välja A. Š. AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 515 eurot.
3. Menetluskuludelt tuleb alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. AS PlusPlus Capital esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus A. Š. hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 181,74 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 219,62 eurot ja viivised alates 28.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja O. F. F. 08.11.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenult tasuma intressi 27% aastas ja haldustasu 2,50 eurot kuus ning laenu koos intressi ja haldustasuga tagastama igakuiste maksetena maksegraafiku alusel hiljemalt 05.11.

1. Kuna kostja ei tasunud ühtegi osamakset, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud laenulepingu 12.03.2020 ühepoolselt üles ning loovutas kostja vastase nõude 10.04.2020 hagejale. Kostja ei ole laenusummat tagastanud. Laenulepingu ülesütlemise aja seisuga on kostja põhivõlg 2000 eurot, tasumata intressiosamaksed 181,74 eurot ja lepingu haldustasu 10,00 eurot. Kostja on viivitanud laenusumma tagastamisega alates 13.03.2020 kuni 27.07.2021 kokku 502 päeva, mille eest kujuneb viivis seadusjärgses määras 219,62 eurot. Kohtuistungil loobus hageja võla sissenõudmiskulude nõudest. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja teatas vastuseks hagile, et on võtnud O. F. F. laenu 2000 eurot. Kostja arvates on kõrvalnõuded ülemäära suured ning laenu andmisel ei kontrollinud laenuandja korrektselt kostja maksevõimet. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta vaidleb vastu kõigele peale põhivõla. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3. Hageja loobus kohtuistungil

§ 1132järgsest võla sissenõudmiskulude nõudest summas 35 eurot. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 423 lg 1 p 2 alusel hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude läbi vaatamata.

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus loeb esitatud laenulepinguga tõendatuks, et kostja ja O. F. F. sõlmisid 08.11.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma laenult intressi 27% aastas ja haldustasu 2,50 eurot kuus ning laenu koos intressi ja haldustasuga tagastama igakuiste maksetena maksegraafiku alusel hiljemalt 05.11.
2. 2/4 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole ühtegi lepingujärgset makset tasunud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et O. F. F. ütles kostjaga sõlmitud lepingu 12.03.2020 ühepoolselt üles ja seega muutusid kõik nõuded sissenõutavaks. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust. Kostja ei ole vastu vaielnud ka asjaolule, et võlanõue on loovutatud hagejale.

§ 164lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Sealhulgas lähevad uuele võlausaldajale

§ 167lg 3 alusel üle ka endise võlausaldaja õigused intressile (sh viivitusintress).

Kuivõrd kostja on tunnistanud oma võlga hageja ees põhivõlgnevuse osas, siis on hageja põhinõue põhjendatud ning kohtu hinnangul on

§ 101

lg 1 alusel põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 08.11.2019 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Laenulepingus leppisid pooled kokku, et kostja tagastab laenu koos intressi ja haldustasuga. Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku intressi määras 27% aastas ning haldustasu igakuises suuruses 2,50 eurot. Laenu üldtingimuste p 1.4 kohaselt on haldustasu poolte vahel kokku lepitud tasu laenu(lepingu) haldamise eest, mis sisaldub igakuises maksegraafiku järgses osamakses. Kohus leiab, et laenu haldustasu, mille suurus sõltub laenulepingu kestvusest, kujutab endast sisuliselt intressikokkulepet. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 36,18% aastas. Puudub vaidlus, et see ei ületanud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (

§ 406lg 1 ja 406² lg 1).

Kohalduv intress ei ületa seega krediidikulukuse määra lubatud ülempiiri. Hageja arvestuse järgi on kostjal kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress kokku 181,74 eurot ja haldustasu 10 eurot. Kostja ei ole vastuväidet hageja arvestusele esitanud. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 181,74 eurot ja haldustasu 10 eurot.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.

Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 lubab esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 219,62 eurot arvutatuna põhinõudelt (2000 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kuupäevast 13.03.2020 kuni hagi esitamiseni 27.07.2021 ja edasi alates 28.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus on seisukohal, et hageja esitatud viivise arvestus põhineb seadusel ning on õige. Hagejal on õigus nõuda viivist ajavahemiku eest 13.03.2020 kuni 27.07.2021 summas 219,62 eurot ning alates 28.07.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata 3/4 põhivõlalt päevas.

Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 29.10.2021 moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 260,83 (219,62 + 41,21) eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 2000 eurot, intress 181,74 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 260,83 eurot ning viivis kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast arvestatuna põhivõlalt

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte väidetava rikkumise osas märgib kohus järgmist. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses 2-14-21710 selgitanud, et tulenevalt

§ 14lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on

§ 14

lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kostja on laenu taotluses avaldanud, et tema sissetulek on XXX eurot ja kohustused XXX eurot. Kostja ei ole väitnud, et need andmed ei vastanud tõele või et ta polnud laenu võtmise ajal piisavalt maksevõimeline. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et laenuandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning poleks hinnanud kostja krediidivõimet. 5. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kuna tsiviilasi ei olnud õiguslikult ega tõendamise seisukohalt keeruline, pole hageja lepingulise esindaja tasu taotletud suuruses kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 240 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 515 euro ulatuses. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4