← Eesti

2-20-129181/7

Obsah (6)§ 70§ 371§ 75§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-129181 Tsiviilasi A. P. C. hagi L. S. vastu võlgnevuse väl

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse 2-20-129181 saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

  1. Eesti Vabariigi ja XXX lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) artikli 21 p 1 kohaselt on reeglina kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
  2. Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud XXX. Rahvastikuregistri kohaselt on alates
  3. septembrist 2019 kostja aadressiks XXX. Muu kontakti ja varasema elukohana on rahvastikuregistris märgitud XXX. Maksekäsu kiirmenetluses selgus kohtutäituri aruandest, et aadressidel XXX ega XXX kostja ei ela. Seega on hageja hagi esitamisel olnud teadlik sellest, et kostja viidatud aadressidel ei ela.
  4. Politsei- ja Piirivalveameti kogutud piiriületuste andmetest saab eeldada, et kostja elab alaliselt XXX. Alates
  5. septembrist 2019 kuni
  6. jaanuarini 2021 on L. S. Eestit XXX suunalt külastanud kokku 14 korral. Kõik külastused on olnud lühemad kui 24 tundi ning alates
  7. märtsist 2020 pole kostja XXX suunalt Eestit kordagi külastanud ega Eestis pikemalt viibinud.
  8. Kohus nõustub hagejaga, et kostja elukoha küsimus tuleb lahendada Eesti seaduste alusel. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis, vaid on külastanud Eestit üksnes ajutiselt, viibimata vähemalt alates
  9. septembrist 2019 Eestis mitte ühtegi ööd. Seega asub kostja elukoht vastavalt TsÜS § 14 lg-le 1 kohtu kogutud andmetel XXX, mitte Eestis.
  10. Õigusabilepingu artikkel 21 lg 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Seega peab kohus kontrollima, kas on olemas õigusabilepingu artikli 21 lg-s 2 nimetatud poolte kirjalik kokkulepe asja arutamiseks Eesti kohtus või on pooled muul viisil avaldanud kirjalikult oma nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus.
  11. Laenulepingu tingimustes ei ole kohtule nähtavalt kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtute kasuks. Hageja ei ole sellisele kokkuleppele ka tuginenud. Kohus saatis kostjale
  12. jaanuaril 2021 kostja hagiavalduses nimetatud e-posti aadressile kirja, milles kohus andis kostjale tähtaja
  13. jaanuar 2021 vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooltel ei ole sõlmitud kirjalikku kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtute kasuks ning kostja ei ole ka muul viisil avaldanud kirjalikult nõusolekut tsiviilasja menetlemiseks Eesti kohtutes. 10.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Hagi ei allu Eesti kohtule, seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. 2

(3)2-20-129181 11.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

13.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.