← Eesti

1-20-4117/31

Obsah (7)§ 128§ 134§ 136§ 1043§ 1045§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4117 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reban

§ 128

lg 5,

§ 134

lg 5,

§ 136

lg 1,

§ 1043

,

§ 1045lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi osaliselt.

Välja mõista Ardo Nautsilt 200 (kakssada) eurot A. D. (isikukood XXX) kasuks.

§ 113alusel välja mõista Ardo Nautsilt A.

D. kasuks 18.05.2021.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 19,51 eurot ning viivis 8% aastas põhinõudelt 200 eurot alates 19.05.2021.a kuni põhinõude täitmiseni. Määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus 8% põhinõudelt aastas lõpetatuks, kui see koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega on summaarselt võrdsustunud väljamõistetud põhinõudega, so 200 euroga. 4. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Ardo Nautsilt menetluskulud 2313,56 (kaks tuhat kolmsada kolmteist eurot ja viiskümmend kuus senti) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ kannatanu esindaja tasu 1437,56 eurot, sundraha 876 eurot. Võimaldada Ardo Nautsil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700021835 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2

(14)Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Ardo Nautsi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 02.10.2018 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval otsusega nr 1-18-7439 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatud - olles kinnipeetav XXX asuvas XXX, 13.08.2019 kella 10:35 paiku XXX XXX eluhoone 9. osakonna olmeruumis kasutas kaaskinnipeetav A. D. suhtes füüsilist vägivalda, tõugates kätega A. D. tugevalt vastu rinda, mille tagajärjel A. D. kukkus. Kukkumise tagajärjel tundis A. D. füüsilist valu ja sai tervisekahjustused - vasakul küünarnukil veritsev marrastus, vasakul säärel eesmisel pinnal marrastus 2 cm, põlvel veritsev marrastus läbimõõduga 0,5 cm, parema jala eesmisel pinnal 3 cm veritsev marrastus, parema jala tagumisel küljel 10 cm veritsev marrastus. Sellega pani Ardo Nauts toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud korduvalt. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav Ardo Nauts kandis alates XX.XX.XXXX.a XXX asuvas XXX Pärnu Maakohtu 21.01.2019.a otsusega nr 1-19-460 mõistetud liitkaristust – 1 aasta 2 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust. Kannatanu A. D., tunnistaja K. M. ja süüdistatava Ardo Nautsi ütluste kohaselt tekkis 2019.a sügisel enne lõunat ehk enne kella 12 üheksandas sektoris olmeruumis süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt seoses teleri puldiga. Kannatanu A. D. andis ütlusi, et see oli enne lõunat, kui ta vaatas uudiseid TV-st. Doomino mängijatelt tuli suur lärm ja väga raske oli suhelda. Ta läks valvuri juurde, kes andis talle tablette. Kui ta tagasi tuli ja tahtis istuda oma koha peale tagasi, siis süüdistatav võttis enda kätte puldi ja hakkas teda kui koera ärritama. Süüdistatav võttis puldiga hääle ära, aga tema vaatas sellel ajal Reporterit. Ta palus, et talle antaks pult tagasi, sest poisid mängisid doominot ja süüdistatav istus seljaga televiisori poole. Ta ei näe, et tema poolt oleks olnud füüsiline rünnak. Ta palus süüdistataval hääle tagasi panna. Ardo Nauts vastas vene keeles, et mine munni ja kuula seal. See on kõige raskem solvang XXX. Ta leiab, et süüdistatav provotseeris konflikti. Talle öeldi, et juudid ahju, sinu koht on ahjus mitte telekas. Ta ei haaranud süüdistatavast kinni, ta lihtsalt üritas pulti kätte saada. XXX on mööbel kruvidega põranda külge kinnitatud. Ta seisis kahe tabureti vahel. Kui ta puldi järgi küünitas, ei õnnestunud tal pulti enda kätte saada. Ardo Nauts lõi teda vastu rinda kahe käega, ta kukkus maha, jalad jäid kahe tabureti vahele kinni. Kui ta kukkus, siis ta toetus küünarnukile, veri hakkas tulema. Siis süüdistatav pani puldi laua nurga peale, et umbes kui sa tahad, võid ju kasutada. Ta pidi püsti tõusma ja kuidagi külje peale keerama selleks, et jalad ei oleks rohkem seal kinni. Kui ta püsti tõusis ja oma jalgu vaatas, oli nahk katki ja praktiliselt kondini, siis ta sai aru, et ta ei peaks praegu kuhugi minema. Kui ta hakkab liikuma, siis määrib kõik üleni verega. Ta istus tabureti peale, võttis puldi kätte ja hakkas edasi uudiseid vaatama. Ardo Nauts mängis rahulikult edasi. 3
(14)Tunnistaja K. M. kirjeldas kohtus, kuidas tema, Ardo, G. ja ühte ei mäleta, mängisid lauamängu, pokkerit doomino nuppudega ja A. D. vaatas uudiseid väga kõvasti. Tema sõnul ei ole eestikeelsel kontingendil, kes tahavad telekat vaadata, seda võimalust, kuna D. vaatab telekat üksinda hommikupoole. Tavaliselt kinnipeetavad lepivad omavahel kokku, mida vaadatakse. Enamusel on oma kambris telekad. Need, kellel telekaid ei ole, käivad seal vaba aja veetmise ruumis vaatamas. Enamus, kellel ei ole telekat, on nii tagasihoidlikud, et nad ei julge D. midagi öelda, et äkki vaataks ka eesti saadet. Olukord, et hommikul kõlas venekeelne saade päris kõvasti, see häiris kaaskinnipeetavaid, isegi helistajaid. Seal on üks telefoni isegi lähedal. Muidugi saab väita, et doominokividega kolistamine omakorda segas D. televiisori kuulamist. Ka süüdistatav Ardo Nauts kinnitas, et 13.08.2019.a hommikul mängisid tema, K. M., P. G. ja üks vene härrasmees
  1. sektori puhkeruumis doomino kividega. D. vaatas telekat. Vahepeal D. läks ära ja jättis teleka mängima. K. M. palus tal telekat vaiksemaks panna, kuna see karjus nii kõvasti, et nad ei kuulnud oma mängu. Siis ta hakkas telekapulti võtma, et telekat vaiksemaks panna. Sel ajal, kui ta telekat vaiksemaks pani, tuli D. jooksuga ja hakkas seda pulti tema käest haarama. D. sõimas midagi vene keeles, millest ta midagi aru ei saanud. Tema D. midagi ei öelnud, ta ei oska seda keelt. D. tekitas talle valu ja tal ei olnud kuskile minna. D. küünistas teda ja see käis sekunditega. Ta suure ehmatusega lükkas D. endast eemale või tõukas ja siis D. õnnetult kukkus. Tema esimene refleks oli ikkagi ennast kaitsta. Ta pani oma käed D. rinna piirkonda. Ta ei lükanud kindlasti mitte kogu jõust, ta tahtis, et D. temast eemale läheks, sest D. tuli talle niimoodi peale. D. komistas ja kukkus toolide vahele ja tõusis püsti. Kui ta oli teleka vaiksemaks saanud, siis ta pani puldi tagasi laua peale, D. võttis puldi ja hakkas telekat vaatama. Siis nad mängisid edasi. Tunnistaja K. M. nägi süüdistatava ja kannatanu vahel tekkinud konflikti ning ta kirjeldas seda nii, et keegi mainis D., et natuke vaiksemaks panna. Siis D. ütles: „Ma ei kuule, te kolistate“. D. oli peos see pult. Mingil hetkel D. pani puldi tooli peale ja väljus sealt ruumist kuskile. Ardo istus rohkem D. poole peal ja ta ütles Ardole, et võta pult ja pane vaiksemaks see jama, kuuleme rääkida vähemalt. Ardo võttis puldi, pani vaiksemaks ja pani puldi laua peale. Möödus 5 minutit, D. tuli tagasi ja kukkus kisama, et kes pulti lubas katsuda, miks vaiksemaks on pandud. Ardo võttis puldi uuesti kätte, sest tahtis uuesti heli põhja panna. Ta arvab, et Ardo ei pruukinud isegi võtta pulti. Pult oli lihtsalt kaugemal, et Ardo ei ulatanud isegi võtta. Kuna Ardo oli ees ja ümber laua ei saanud minna, kuna laud on suur, siis D. vajus Ardole peale. Ta arvab, et pult oli laua peal. D. hakkas pulti sealt haarama, põhimõtteliselt vajus Ardole täielikult selga ja Ardo tõusis lihtsalt püsti, et D. Ardole peale ei kukuks ja Ardo lükkas D. lihtsalt eemale. Õnnetul kombel oli see häda, et kahe tooli vahel on vahe. D. jäi jalg kinni ja sellepärast kukkus ümber. Lihtsalt kahe tooli vahele jäi jalg kinni. D. hakkas jalast verd jooksma, kuna toolijalad olid vinkelraudadest, siis D. kriimustas ära või jäi kuskile taha kinni. Siis kui D. püsti tuli, sai D. oma puldi kätte, pani kõvemaks ja kõik läks edasi. Nemad mängisid ka edasi. Kannatanu hinnangul enne seda, kui ta läks tablette võtma, siis süüdistatavat televiisori heli ei seganud. Kui ta peale tablettide võtmist tagasi tuli, siis hakkas heli süüdistatavat segama ja siis Ardo Nauts võttis puldi. Põhjus ei ole selles, et oli kõva hääl, vaid selles, et ta kuulas venekeelset saadet. Asitõendi vaatlusprotokollist ja valvekaamera 13.08.2019.a salvestusest nähtub sündmuste kulg, mis toimus
  2. augustil 2019.a kella 10.35 paiku XXX XXX eluhoone
  3. osakonna olmeruumis. Videosalvestusest on näha, kuidas 13.08.2019.a alates kella 10.34-st istuvad laua taga neli isikut. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt istuvad laua taga pliidipoolsel pingil vasakut kätt V. T., tema kõrval paremat kätt istub süüdistatav Ardo Nauts, Ardo Nautsi vastas istub P. G. ja V. T. vastas istub K. Ma. Kannatanu A. D. istub laua otsas paremal pool väiksel pingil. Salvestisest nähtuvalt vaatab A. D. televiisorit ning laua taga istuvad 4 isikut mängivad klotsidega. Kell 10.35.05 tõuseb A. D. püsti ning lahkub olmeruumist. Umbes 37 sekundi 4
(14)möödudes siseneb A. D. tagasi olmeruumi. Samal ajal, kui A. D. olmeruumi siseneb ja laua suunas liigub, võtab Ardo Nauts enda kõrval olevalt pingilt puldi ning suunab selle oma vasakus käes televiisori poole. Samal hetkel sirutab A. D. oma parema käe süüdistatava poole ja üritab puldist kinni haarata. Ardo Nauts tõmbab oma käe eemale külje peale, suunab puldi hetkeks taas televiisori poole ja sirutab käe koos puldiga selja taha. A. D. üritab taas pulti parema käega enda kätte saada. Ühel hetkel on Ardo Nautsi vasak käsi koos puldiga üles tõstetud, kannatanu parem käsi on puldil ning süüdistatav ja kannatanu hoiavad mõlemad puldist kinni. Edasi suunab süüdistatav oma käe enda ette, hoides puldist kinni, kannatanu hoiab nüüd oma vasaku ja parema käega süüdistatava vasakust käest kinni, üritades teleripulti enda poole tõmmata. Kell 10.35.51 tõuseb Ardo Nauts äkiliselt püsti, suunab oma keharaskuse ette A. D. poole ja lükkab kannatanut kahe käega, hoides oma parema käega kinni kannatanu paremast käest, seejärel kannatanu kukub selili kahe väikse pingi vahele, kukkudes jäi A. D. parem jalg väikse pingi taha kinni. Süüdistatav võtab põrandalt oma jalanõu, paneb selle jalga. Samal ajal keerab kannatanu A. D. ennast külili ja üritab püsti tõusta. Ardo Nauts istub pingile, A. D. võtab põrandalt puldi ja istub tagasi sellele pingile, millel ta esialgu enne lükkamist istus. Kuna videosalvestusel puudub heli, ei ole võimalik kindlaks teha, mida osapooled intsidendi ajal ütlesid, seega ei saa ka tuvastada, kas tunnistaja K. M. palus televiisori heli vaiksemaks panna, kas A. D. palus süüdistataval heli valjemaks keerata, kas kannatanu sõimas süüdistatavat või vastupidi, kas süüdistatav sõimas kannatanut. Kohtu hinnangul on tunnistaja K. M. ütlused osaliselt vastuolus videosalvestusega. Tunnistaja ei olnud endas kindel, kas A. Nautsil oli pult käes või asetses see hoopis laua peal, kui A. D. tagasi olmeruumi tuli. K. M. ütluste kohaselt pani D. mingil hetkel puldi tooli peale ja väljus sealt ruumist kuskile. Ardo võttis puldi, pani vaiksemaks ja pani puldi laua peale. Möödus 5 minutit, D. tuli tagasi ja kukkus kisama, et kes pulti lubas katsuda, miks vaiksemaks on pandud. Ardo võttis puldi uuesti kätte, sest tahtis uuesti heli põhja panna. Ta arvab, et Ardo ei pruukinud isegi võtta pulti. Pult oli lihtsalt kaugemal, et Ardo ei ulatanud isegi võtta. Kuna Ardo oli ees ja ümber laua ei saanud minna, kuna laud on suur, siis D. vajus Ardole peale. Ta arvab, et pult oli laua peal. D. hakkas pulti sealt haarama, põhimõtteliselt vajus Ardole täielikult selga ja Ardo tõusis lihtsalt püsti, et D. Ardole peale ei kukuks ja Ardo lükkas D. lihtsalt eemale. Videosalvestusest aga nähtub, et süüdistatav võttis puldi kätte alles siis, kui kannatanu umbes 37 sekundit pärast ruumist lahkumist tagasi olmeruumi tuli. Seega ei saanud süüdistatav pulti vahepeal laua peale tagasi panna. Samuti ei nähtu salvestuses tunnistaja K. M. kirjeldatud A. D. selga vajumine Ardo Nautsi peale. A. D. püüdis vaid televiisori pulti enda kätte saada. Ka süüdistatava ütlused on osaliselt vastuolus videosalvestusega. Süüdistatav väitis, et sel ajal, kui ta telekat vaiksemaks pani, tuli D. jooksuga ja hakkas seda pulti tema käest haarama. Videosalvestusest aga nähtub see, kuidas A. D. siseneb tagasi olmeruumi rahulikul sammul, kannatanu ei jooksnud süüdistatava poole, nagu seda väitis Ardo Nauts. Süüdistatav väitis sedagi, et D. tekitas talle valu ja tal ei olnud kuskile minna. Ta suure ehmatusega lükkas D. endast eemale või tõukas. Ta ei lükanud kindlasti mitte kogu jõust. Videolt nähtu põhjal võib väita, et kuivõrd Ardo Nauts suunas oma keharaskuse enne lükkamist kannatanu suunas, siis ei olnud tegemist kerge tõukamisega, vaid tema tõukamine oli tugev ja jõudu kasutades. Arvestada tuleb sedagi, et kannatanu kukkus tõukamise järel kiirelt ja tugevalt vastu maad. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus tunnistaja K. M. ja süüdistatava Ardo Nautsi ütlustega osas, mis on kooskõlas teiste tõenditega, sh videosalvestusega. 13.08.2019.a õiendid on koostanud valvemeedik J. K. Õiendite kohaselt toodi 13.08.2019.a kella 11.00 paiku XXX A. D. protseduuridesse. Sektoris löödi näopiirkonda ja kukkus vastu 5
(14)tooli valvuri sõnul. Näol vigastusi pole. Vasakul küünarnukil veritsev marrastus, vasaku sääre eesmisel küljel ja põlvel veritsev marrastus. Parema sääre eesmisel ja tagumisel küljel veritsevad marrastused. Tehtud pildid. 13.08.2019.a kella 11.40 paiku toodi kinnipeetav Ardo Nauts protseduuridesse. Kehavigastuste fikseerimine. Vasaku käe käelabal 2 kriimustust, küüntega tehtud teise XXX poolt. Tehtud pildid. Tunnistaja J. K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 13.08.2019.a sai ta teate, et kahel XXXl oli omavahel konflikt tekkinud ja selle tagajärjel oli tekkinud kehalised vigastused ühele XXX. Kõigepealt toodi tema juurde kinnipeetav D., kelle vigastused ta üle vaatas ja fikseeris. XXX D. ütles, et konflikt oli telekapuldi pärast. Siis üks XXX lükkas D. Nimesid ei mainitud. Üldjuhul nad ei maini nimesid. D. oli ärev, ärritatud. Pärast D. ülevaatamist tuli pool tundi hiljem kinnipeetav Nauts. Ta vaatas ka Nautsi üle. Nautsi vigastuseks oli vasakul käelaba peal kaks kriimustust, pindmised, veritsust näha ei olnud. Punetavad, millest sai järeldada, et see on värskelt kriimustatud. Mingit sidumist või midagi sellist ei vajanud. Nauts oli tavapärases meeleolus. Nauts ütles, et keegi XXX kriimustas teda. Kui ta küsis Nautsilt, kes kriimustas, siis sellele Nauts ei osanud nime öelda. Nauts ütles lisaks, et ta eriti ei tõuganud, pigem isik kukkus ise. Siis sellest ta sai järeldada, et tegu oli teise XXX. Kuna ta eelnevalt tegeles XXX D., siis ta sai omavahel seose luua, et Nauts räägib kinnipeetav D., ta enda peas tegi seose. Nimesid ei mainitud kummagi poolt. Tunnistaja J. K. kirjeldas kohtus kannatanu vigastusi ning andis ütlusi, et D. vigastused olid vasakul küünarnukil, vasakul säärel ja vasakul põlvel olid veritsevad marrastused. Marrastused olid pindmised. Marrastused vajasid puhastamist ja sidumist. Paremal säärel olid natuke suuremad vigastused, seal oli veritsus suurem. Nahk oli maas. Vasakul põlvel ja sääre peal oli marrastus. Vasakul küünarnukil oli hästi väike vigastus, nahk oli katki. Parema jala säärele pani ta kindlasti sideme, ülejäänud kohtadele plaastrid. Tunnistaja J. K. kohtus antud ütluste kohaselt on kõik talle näidatud fotod tema tehtud. Esimesel fotol (kohtueelses menetluses lk 28) on kinnipeetav Nauts ja Nautsi vasak käsi. Käe laba pealmiselt poolt on pilt, millel on näha kaks kriimustust. Ülemisel pildil (kohtueelses menetluses lk 29) on kinnipeetav D. parem jalg ja alumisel pildil on vasaku jala sääre tagumine osa. Ülemisel fotol on näha sääre alumises osas marrastus, kus on nahk maas. Kergelt veritsev. Vasaku jala sääre tagumises suurem marrastus, mis oli rohkem veritsev. Ta puhastas marrastused puhastusvahendiga. Ülemisele pani suure tõenäosusega plaastri ja alusemisele pani sideme arvatavasti. Fotol (kohtueelses menetluses lk 30) on kujutatud A. D. ja D. vasak küünarliiges. Siis on üks marrastus, mille ta puhastas. Ta ei mäleta, kas ta sinna pani plaastri. See on pisike marrastus ja pildi järgi öeldes võib-olla isegi ei vajanud sidumist. Ülemisel pildil (kohtueelses menetluses lk 31) on A. D. vasaku jala säärepealsest pilt tehtud, kus on veritsev marrastus. Alumisel pildil on kujutatud vasak põlv, millel on hästi väike marrastus. Ta puhastas, põlve marrastus oli suhteliselt väike ja ta arvab, et ta pani plaastri peale. Alumisel on veritsus suurem, ta arvab, et see sai ka sideme peale. Asitõendi vaatlusprotokolli ja valvekaamera 13.08.2019.a salvestusega, kannatanu A. D. ütlustega, tunnistajate K. M. ja J. K. ning süüdistatava Ardo Nautsi enda ütlusega, samuti 13.08.2019.a õienditega ja fotodega tunnistaja J. K. ülekuulamise juurde on tõendamist leidnud, et Ardo Nauts, olles XXX XXX asuvas XXX, tõukas 13.08.2019.a kella 10.35 paiku XXX XXX eluhoone 9. osakonna olmeruumis kätega kaaskinnipeetavat A. D. tugevalt vastu rinda, mille tagajärjel A. D. kukkus. 6
(14)Kukkumise tagajärjel sai A. D. järgmised vigastused – vasakul küünarnukil veritsev marrastus, vasakul säärel eesmisel pinnal marrastus, põlvel veritsev marrastus, parema jala eesmisel pinnal veritsev marrastus, parema jala tagumisel küljel veritsev marrastus. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 484, 2021) kohaselt sisaldab kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest. Kuigi tõukamine iseenesest ei pruugi valu tekitada, moodustab tõukamine kehalise väärkohtlemise koosseisu juhul, kui see põhjustab kannatanu valulise kukkumise. Kohus on veendunud, et esineb põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanu tervisekahjustuste vahel. Kannatanu ise kinnitas, et valu tekkis selle tagajärjel, et maha kukkudes jäi ta toolide vahele kinni. Piirisituatsioonides, kus löömist ei ole toimunud, kuid aset leidis nt kannatanu tõukamine, tuleb KarS § 121 koosseisu kontekstis täiendavalt tuvastada, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo 3-1-1-50-13) A. D. andis ütlusi, et kui ta kukkus, siis ta toetus küünarnukile. Ta pidi püsti tõusma ja kuidagi külje peale keerama selleks, et jalad ei oleks rohkem seal kinni. Kui ta püsti tõusis ja oma jalgu vaatas, oli nahk katki, veri hakkas tulema. Kui jätta süüdistatava lükkamine kausaalahelast välja, ei oleks kannatanu maha kukkunud ega ennast toolide vahele kinni jäädes ka vigastanud. Arvestada tuleb ka sellega, kuidas oli XXX mööbel paigutatud. Tegemist on põranda külge kinnitatud laua ja toolidega ning konflikt toimus kitsas kohas ehk laua ja toolide vahetus läheduses. Süüdistatav, olles ise noor meesterahvas, tõukas suhteliselt intensiivselt endast tunduvalt vanemat pea XXX inimest, seega sellist olukorda kõrvalt vaadates saab ka keskmine objektiivne inimene aru, et kasutades sellise intensiivsusega jõudu vana inimese vastu, võivad sellel inimesel tekkida erinevad tervisekahjustused. Seega pidi süüdistatav möönma, et tema tõukamise tagajärjel võib kannatanu kukkuda nende vahetus läheduses ja põranda külge kinnitatud laua või toolide peale või vahele, mille tõttu võivad tekkida ka vigastused. Kohtu hinnangul on tõukamise tulemusena kannatanu kukkumine objektiivse mõistliku kõrvalseisja seisukohast ettenähtav tagajärg, mistõttu on valu tundmine ja marrastuste tekkimine kukkumise tagajärjel vältimatu, seega tõukamisega põhjuslikus seoses olev. Kohus luges tõendatuks, et Ardo Nautsi tugeva lükkamise tõttu kukkus kannatanu kahe tooli vahele ning kukkumise tagajärjel tundis kannatanu valu ning tal tekkisid marrastused ja veritsevad marrastused, mis on käsitletavad kui organismi kudede anatoomilise terviklikkuse häire. A. D. ütluste kohaselt tundis ta tõukamise ja sellele järgneva kukkumise tulemusena suurt füüsilist valu. Seega põhjustas süüdistatava tegevus kannatanule valu ning Ardo Nauts tekitas kaaskinnipeetavale A. D. ka tervisekahjustuse. Riigikohus on 29.09.2016.a otsuse nr 3-1-1-72-16 punktis 9 välja toonud, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 121 lg 2 p 3 sisaldab kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnusena korduvust, mille omistamiseks peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud selle kuriteo. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline (vt ka RKKKm 3-1-17
(14)61-15, p 11.1-11.2). Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Pärnu Maakohtu 02.10.2018.a otsusega nr XXXtunnistati Ardo Nauts süüdi KarS § 121 lg 1 p 2 järgi ning talle mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Ardo Nauts ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd Ardo Nautsi on varem kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 lg 1 p 2 järgi, täitis Ardo Nauts oma tegevusega KarS § 121 lg 2 punktis 3 sätestatud objektiivse koosseisu, pannes kehalise väärkohtlemise toime korduvalt. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu 24.05.2013.a otsuse nr 3-1-1-50-13 kohaselt piisab KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks igas koosseisualternatiivis ka kaudsest tahtlusest, s.t sellest, et toimepanija üksnes peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ning möönab seda. Karistusõigusdogmaatikas ja kohtupraktikas on selgitatud, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element tagajärje ettenägemine - kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nii kaudse tahtluse kui kergemeelsuse korral tunneb toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse tahtluse korral kiidab ta võimaliku tagajärje heaks, s.t soostub sellega. Kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele (vt RKKKo 3-1-1-4-08, p 19). Süüdistatav Ardo Nauts väitis kohtus, et tema arvates oleks D. pidanud tõukamise tagajärjel juhtuma see, et D. oleks temast eemale läinud. Ta ju ei teadnud, et seal toolid on ja et D. kukub. Ega see ei olnud ette kavatsetud. Samas väitis süüdistatav järgmiseks, et ta ikkagi teadis, et seal on toolid, väites, et toolid on seal igal pool kinni. Kohtu hinnangul pani süüdistatav Ardo Nauts süüdistuses kirjeldatud teo toime kaudse tahtlusega. Süüdistatav, tõugates ootamatult ja tugevalt enda kätega kannatanut, pidi arvestama, et sellise tegevuse tagajärjel võib kannatanu kaotada tasakaalu ja kukkuda ning saada kukkumise tagajärjel tervisekahjustuse. Nagu kohus ka eelnevalt juba järeldas, siis intsident toimus laua ja toolide juures, mis on põranda külge kinnitatud, samuti toimus tõukamine väga kitsas kohas. Ardo Nauts on kinnipidamisasutuses viibinud korduvalt, seega oli ta sealsest mööbli kinnitusest ka teadlik. Seetõttu pidi süüdistatav võimalikuks pidama, et tema tõukamise tagajärjel võib kannatanu kukkuda laua juures olnud toolide peale või vahele, kuna toolid ei saanud nende kinnitusi arvestades paigast ega eest ära liikuda. Kuigi süüdistatav ei pürginud otseselt tagajärje saavutamisele, möönis ta siiski selle saabumise võimalikkust, mistõttu leiab kohus, et Ardo Nauts möönis oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega kannatanu kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu tunnused ning pani toime KarS § 121 lg 2 punktis 3 sätestatud kuriteokoosseisu kaudse tahtlusega. Ardo Nautsi kaitsja hinnangul tegutses Ardo Nauts hädakaitse seisundis. Teda ründas vana ja haige, aga siiski kogukas inimene ootamatult. A. D. kasutas füüsilist vägivalda. Mitte mingit eelnevat konflikti ei olnud. Ardo Nauts istus laua taga ja tema liikumisvõimalused olid väga piiratud. Ärajooksmine ei olnud reaalne. Kaitsja viitas, et ründaja eemale tõukamine oli igati adekvaatne ja ründale vastav kaitsemeede. 8
(14)KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 145, 2021) kohaselt on hädakaitse tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Rünne on inimese tegu, millega ohustatakse või kahjustatakse õigushüve ning mis on ründena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi – tavaliselt agressiivne, seega väliselt kallaletungina võetav inimkäitumine. Ründena ei ole vaadeldav sotsiaalselt tolereeritav käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri. Ründe olulisema osise moodustab ründaja tegevuse ohtlikkus. Riigikohtu 21.11.2014.a otsuse nr 3-1-1-71-14 kohaselt tuleb hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). XXX videosalvestusest nähtub, et kannatanu sisenes ruumi tavalises rahulikus tempos, ta üritas televiisori pulti enda kätte saada ning tema liigutustes ei olnud ründavat hoiakut ega agressiivsust. Kannatanu ütluste kohaselt tema poolt süüdistatava suhtes füüsilist rünnet ei toimunud. Ka videosalvestuselt nähtub, et A. D. eesmärk Ardo Nautsi poole liikudes oli saada enda valdusesse pult, mitte rünnata füüsiliselt süüdistatavat. Salvestusest ei nähtu ühtegi kannatanu liigutust, mis oleks olnud suunatud süüdistatava vastu, kehalist rünnet Ardo Nautsi suhtes ei toimunud. Süüdistatav hoidis teleri pulti enda käes ja kannatanu üritas seda hoopis enda kätte saada. Ühel ajahetkel hoidis A. D. küll süüdistatava käest kinni, kuid pelgalt käest kinnihoidmist ei saa käsitleda füüsilise ründena. Kohtu hinnangul on ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt ilmne, et tegemist oli vaidlusega teleri puldi üle ning kes selle enda valdusesse saab, mitte aga füüsilise ohtliku ründena süüdistatava suhtes. Märkimist väärib ja rõhutada tuleb ka tunnistaja K. M. kohtus antud ütlusi selle kohta, et kui D. tuli ja kisama hakkas, siis ohustatuna ei tundnud ennast keegi. Seega isegi tunnistaja hinnangul ei peetud kannatanu käitumist kuidagi ohtlikuks. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus ei tuvastanud, et kannatanu poolt oleks olnud füüsilist vägivalda ega rünnet süüdistatava suhtes, seega ei saanud Ardo Nauts tegutseda hädakaitseseisundis. Kuna Ardo Nauts ei tegutsenud hädakaitseseisundis, siis teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvastanud Ardo Nautsi süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Ardo Nautsi võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 9
(14)22.11.2019.a iseloomustusest nähtuvalt on Ardo Nautsi kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest kolm karistust on kustunud. Neljas reaalne vangistus. Käesolevalt kannab karistust joobes olles mootorsõiduki juhtimise eest. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on probleemlahendusoskuse puudulikkus, impulsiivsus, mõtlematus oma tegude tagajärgedele ja sõltuvusprobleem. Probleeme on suuteline analüüsima, eriti kui sellele tähelepanu juhtida. Samas ei tule enda elus toime probleemide ennetamisega. Ei ole olnud suutlik mõtlema enda tegude tagajärgedele. Kriminaalhooldusesse suhtumine vastuoluline, ühelt pool mõistab vajalikkust ja tunnistab, et see distsiplineerib teda mõningal määral, teiselt poolt on ta rikkunud käitumiskontrolli reegleid ja pannud toime uue kuriteo. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kohus märgib, et Ardo Nauts on ka varem vägivallakuriteo toime pannud. Ardo Nautsi karistusregistri õiendist nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Pärnu Maakohtu 02.10.2018.a otsusega nr XXX tunnistati Ardo Nauts süüdi KarS § 121 lg 1 p 2 järgi ning talle mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Ardo Nauts ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Pärnu Maakohtu 21.01.2019.a otsusega nr 1-19-460 tunnistati Ardo Nauts süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Ardo Nautsile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 02.10.2018.a otsusega nr XXX mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 20.01.2019.a. Eelnevatest karistustest nähtuvalt on süüdistatav varem katseajal pannud toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul ei täidaks Ardo Nautsile rahalise karistuse mõistmine karistuse eesmärke, samuti ei oleks rahalise karistuse mõistmine otstarbekas põhjusel, et süüdistataval tuleb tasuda ka otsusega välja mõistetavad menetluskulud ja tsiviilhagi, seega ei oleks käesoleval juhul rahaline karistus süüdistatava suhtes kergemaliigiline karistus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et süüdistatav on andnud osaliselt vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi. Ardo Nauts väitis küll, et tal on kahju, et selline asi juhtus, kuid kahetsust ta otseselt avaldanud ei ole, seega ei ole ta ka toimepandud kuritegu tunnistanud ega sellest tulenevalt ka kahetsenud. Süüdistatav ei ole mõistnud, et ta on valesti käitunud ja tekitanud kannatanule kehavigastused. Samas arvestab kohus ka sellega, et süüdistatav pani teo toime kaudse tahtlusega, seega mitte kõige raskemas tahtluse vormis. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist väga raske teoga kannatanu suhtes ning kehalise väärkohtlemise tulemusena ei tekkinud raskeid tagajärgi. Seega ei olnud Ardo Nautsi üks tõuge just kõige ohtlikum käitumine. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada Ardo Nautsi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus 5 kuud vangistust õiglane ning vastab süüdistatava süü suurusele. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui poolteist aastat ning uusi kuritegusid Ardo Nauts vahepealsel ajal toime pannud ei ole, siis see asjaolu iseloomustab süüdistatavat viimasel ajal seaduskuuleka isikuna ning kohus peab võimalikuks vabastada Ardo Nauts tingimisi temale mõistetud karistusest, kuid seda siiski allutades süüdistatava käitumiskontrollile KarS § 74 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kohus peab vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile, et tagada Ardo Nautsi parem 10
(14)taasühiskonnastumine ning seetõttu, et Ardo Nautsi suhtes on varem Pärnu Maakohtu 02.10.2018.a otsusega nr 1-18-7439 mõistetud karistus jäetud KarS § 73 alusel ilma käitumiskontrollita tingimisi kohaldamata, kuid süüdistatav pani katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalhooldus aitab tagada parema kontrolli süüdistatava käitumise üle ning loodetavasti mõjutab Ardo Nautsi positiivselt, et süüdistatav edaspidi kuritegusid toime ei paneks. Tulenevalt eeltoodust tuleb Ardo Nauts süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätab kohus vangistuse Ardo Nautsi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Ardo Nauts ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Süüdistatav on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohus määrab Ardo Nautsile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. IV KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS Kannatanu A. D. esindaja vandeadvokaat A. L. esitas 28.02.2020.a tsiviilhagi ja 23.03.2021.a tsiviilhagi täpsustuse koos tõenditega, milles palutakse Ardo Nautsilt välja mõista mittevaraline kahju summas 1000 eurot ja viivis mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt

§ 113

lg 1 sätestatud määras kindla summana alates tsiviilhagi esitamisest, so alates 28.02.2020.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina mittevaralise kahju hüvitamise nõudest kuni mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni. Tsiviilhagi täpsustuses on välja toodud, et süüdistatava rünnakuga põhjustati kannatanule nii füüsilist kui ka hingelist valu ja suuri ebamugavusi. Kannatanu on kaotanud huvi elu ja inimeste vastu. Kohtus põhjendas kannatanu varalise kahju summat 1000 eurot sellega, et see summa vastab televiisori maksumusele XXX. Kui ta saab vabaduses 1000 eurot, siis ta maksab vabaduses hagisid ja talle jääb 200-300 eurot. A. D. kirjeldas, et tal tekkis hirm, kui ta kukkus, sest ta on juba peaaegu XXX ja ta mõtles, et kui ta murrab jalad, siis ta peab kogu elu karkudega olema. Parem jalg läks põletikku. Ta ei saanud 3 kuud kõndida. Ta roomas, ei saanud kolmandalt korruselt esimesele alla minna, et jalutamas käia. Tal hakkas stress, ühe kuuga võttis kaalust maha 17 kg, ei saanud magada ja ei saanud süüa. Tõsiseid vereringe probleeme enne seda sündmust tal ei olnud. Ta sai suure kahjustuse, mis on stress, mis jäljetult ei kao, senimaani kahe aasta möödumisel saab ta ikka tablette. Enne seda sündmust ta nii kangeid rahustavaid tablette ei tarvitanud. Tal ägenes XXX, sest kui ta närveerib, siis nägemine ja kuulmine läheb halvemaks. Ta kannatas ka füüsilist ebamugavust, mis on pidev. Tal tekkis XXX ja XXX. Süüdistatav tsiviilhagi õigeks ei võtnud. Kaitsja oli seisukohal, et tsiviilhagi on põhjendamatu. Kannatanu ei ole tõendanud, et temal üldse mingi kahju oleks tekkinud või et see kahju oleks kuidagi põhjuslikus seoses Ardo Nautsi tegevusega. Kannatanu ka selgitas, mis hagi esitamist on motiveerinud, millised eesmärgid tal on olnud ning milleks seda raha vaja oleks. Kaitsja arvates nõude esitamine selliste eesmärkide saavutamiseks seaduse mõttega kokku ei lähe. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (

) § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 5 sätestatu kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134lg 5 11

(14)kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 136

lg 1 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

§ 1043

sätestatu kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Riigikohus on 12.11.2019.a otsuse nr 1-18-7833/63 punktides 27-29 rõhutanud, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise korral saab ka deliktiõiguslik vastutus tekkida üksnes siis, kui kannatanu kehalise terviklikkuse häiritus ja tervisliku seisundi mõjutatus on piisavalt olulised. Need ei hõlma mitte igasugust kannatanu seisukohast soovimatut kehalist kontakti ja tema füüsilist puutumatust riivavat käitumist. Teise inimese kehalise ja vaimse heaoluseisundi vähetähtsate riivete ehk bagatellide puhul ei tule kõne alla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine. Niisiis ei saa tunnustada mittevaralise kahju nõuet juhtudel, mil sekkumine kannatanu kehalisse puutumatusesse on kõigest marginaalne. Näiteks löögi puhul on vajalik selle teatud intensiivsus (vt ka RKKKo 3-1-1-50-13, p 11). Rääkimaks niisuguste juhtumite puhul deliktiõiguslikust vastutusest, peab süüdistatava tekitatud valu mõjutama kannatanut oluliselt. Seda võivad näidata lisaks teo toimepanemise asjaoludele ehk tehioludele näiteks teo tagajärjel kannatanu haiglasse pöördumine ja tema isikukahju fikseerimine, samuti tervisliku seisundi parandamiseks erinevate abinõude kasutamine (nt valuvaigistite tarvitamine jm). Kohtul tuleb arvestada kõiki võimalikule kahjule osutavaid asjaolusid ja hinnata neid kogumis ning põhjendada, miks on konkreetsel juhul tsiviilõiguslikus tähenduses põhjust rääkida kehavigastusest või tervisekahjustusest. A. D. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema liikumine pärast intsidenti oli 3 kuud piiratud ning ta jalg läks põletikku. Kohtule esitatud väljavõttest A. D. haigusjuhtudest nähtub see, et 16.08.2019.a eritus kannatanu parema jala sääre marrastusest koevedelikku, kuid haav oli põletiku tunnusteta. 20.08.2019.a on märgitud, et haavad paranevad ja hematoomi pind väheneb. 22.08.2019.a kande kohaselt toodi patsient erakorralise meditsiini osakonda, kuna parem jalg valutas. Patsiendi enda sõnul oli paremal jalal trauma ja järgmisel päeval ehk 23.08.2019.a väitis A. D., et ta astus halvasti jalale.

  1. augustiks 2019.a oli haavand paranenud ja uued naharakud kasvanud. Eelnevatest kannetest nähtub, et süüdistatava põhjustatud tervisekahjustused, mis kannatanul esinesid, paranesid
  2. augustiks 2019.a. Pärast süüdistatava tõukamist sai kannatanu enda sõnul ühel korral sporditrauma kas parema või vasaku jala sääre peale, kuna ta hüppas pingi peale ja pingilt alla ning lõi sääreluu vastu pinki. Seega pärast augustikuud 2019.a jalaga seotud vaevused olid põhjustatud A. D. sportimisel tekkinud vigastusest, mistõttu ei saa väita, et A. N. tõukamise tagajärjel tekitatud valu oleks kannatanut mõjutanud pikaaegselt. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendamata kannatanu A. D. kehalise terviklikkuse piisavalt oluline häiritus ning asjaolu, et süüdistatava poolt tekitatud valu mõjutas kannatanut oluliselt. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt tekkisid tal pärast tõukamist XXX ning XXX. A. D. vaimsete üleelamiste kohta käivad kanded algavad
  3. jaanuarist 2020.a. Nimetatud päeval on märgitud patsienti ärritavate asjaoludena ametniku poolt A. D. pedofiiliks nimetamine, samuti suhtlemine patendiametiga.
  4. juunil 2020.a suunati kannatanu perearsti vastuvõtule, sest ta ei suutnud süüa ega juua. Patsient kaotas kaalus viimase 4 nädalaga 16 kg. Vastuvõtul kaebas tugevat stressi, tervis läks halvaks. Kuumusest ja päikesest on kambris raske hingata, see pani patsienti juba ette kartma algavat päeva. A. D. tundis, et ta ei suuda tugeva stressi tõttu 12

(14)toitu ega vett suhu panna. XXX tekitas ka viimane kohtuotsus, mis tembeldas teda pedofiiliks. Järgnevates kannetes on A. D. stressipõhjustena välja toodud kõrge temperatuur kambris, ei saa piisavalt õues viibida ega jalutamas käia, XXX on tekkinud kohtuasjast, konflikt valvuriga, puudub piisav valgus raamatu kirjutamiseks ja õhupuudus. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et need asjaolud on just Ardo Nautsi tegevusega põhjuslikus seoses. Haigusjuhtudest nähtuvalt saab pigem järeldada, et enim põhjustas kannatanus XXX, XXX ja XXXX tema endaga seotud kriminaalmenetlus, keegi ametnik nimetas teda pedofiiliks, samuti vangla kambriga seotud valguse ja õhu probleemid. Kohus nõustub siinkohal kaitsja poolt viidatuga, et kannatanu negatiivset emotsiooni ja XXX, mis algas umbes 4 kuud pärast süüdistuses kirjeldatud intsidenti, ei saa seostada Ardo Nautsi tõukamisega. Mittevaralise kahju väljamõistmise põhjuseks ei saa olla ka A. D. soov osta endale televiisor ning tasuda vabaduses enda võlanõudeid. Hoolimata sellest, et kannatanul ei tekkinud märkimisväärselt suuri ja kauakestvaid vigastusi, põhjustas süüdistatav talle siiski füüsilist valu ja mitmeid veritsevaid marrastusi, mistõttu pidi A. D. taluma ebamugavustunnet, ta pidi vigastuste tõttu pöörduma vanglas meditsiiniosakonda, fikseerima oma isikukahju, samuti pidi ta tervisliku seisundi parandamiseks laskma korduvalt marrastusi puhastada ja siduda. Seetõttu tuleb Ardo Nautsilt kannatanu A. D. kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. 2020. aastal on Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik koostanud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“. Analüüsis on välja toodud, et kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades oli suurim väljamõistetud hüvitis 2000 eurot ja kõige väiksem 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kannatanu vigastusi, temale tekitatud valutunnet ning pärast intsidenti tekkinud ebameeldivusi vigastuste fikseerimisel ja nende ravimisel, leiab kohus, et kannatanu nõue on põhjendatud summas 200 eurot. Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja

§ 128

lg 5,

§ 134

lg 5,

§ 136

lg 1,

§ 1043

,

§ 1045

lg 1 p 2 alusel kannatanu tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista Ardo Nautsilt välja 200 eurot A. D. kasuks.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 sätestab, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates
  3. jaanuarist 2021.a on 0,00%. Kohus mõistab Ardo Nautsilt

§ 113alusel A.

D. kasuks välja 18.05.2021.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 19,51 eurot ning viivise 8% aastas põhinõudelt 200 eurot alates 19.05.2021.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus määrab sissenõutavaks muutumata viivise arvestuse 8% põhinõudelt aastas lõpetatuks, kui see koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega on summaarselt võrdsustunud väljamõistetud põhinõudega, s.o 200 euroga. 13

(14)V KOHTU SEISUKOHT SALVESTISE OSAS Käesoleva kriminaalasja materjalide juures on DVD-plaat, millel XXX valvekaamera nr XXX videosalvestis. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus DVD-plaadi, millel XXX valvekaamera nr XXX videosalvestis, kriminaalasja juurde. VI KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ardo Nautsi menetluskuludeks on kannatanu riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 1437,56 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 876 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2020.a on 584 eurot). KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Ardo Nautsilt välja mõista menetluskulud 2313,56 eurot alljärgnevalt: kannatanu esindaja tasu 1437,56 eurot ja sundraha 876 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades süüdistatava varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid ning arvestades asjaolu, et Ardo Nautsil tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel talle võimalus tasuda menetluskulud osadena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.