) § 102 lg 2 võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi on teadaolevas suuruses 599,37 eurot, samas on võlgnikul kohustusi summas 36 089,33 eurot. Seega asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku sissetulekutest ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste katmiseks. Võlgniku vara ja kohustuste ülevaatest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu, täitemenetlused on algatatud Holm Bank AS-i poolt, maksekäsu nr 2-21-123531 täitmiseks ja Coop Finance AS-i poolt, maksekäsu nr 2-21-121730 täitmiseks. Ilmselgelt ei jätku võlgnikul sissetulekuid ega vara kohustuste tasumiseks. Võlausaldajate poolt kohtusse pöördumised ja suurenevad kõrvalnõuded suurendavad võlgniku kohustusi veelgi. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena liigset usaldust interneti teel investeerimisvõimaluste pakkujate vastu ja seetõttu investeerimiskelmuse ohvriks langemine. Võlgniku sõnul loodi talle ebaõige arusaam raha teenimisest, milleks tuli tal kanda erinevaid summasid välismaistele kontodele, mille tõttu on võlgnik võtnud erinevaid laene ja mida ta jooksvalt ei ole suuteline täitma. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga ja samale asjaolule osundab ka võlgniku arvelduskontodelt nähtuv. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Ajutine haldur on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Täpsustamist vajab võlgniku pensioniosakute müügist laekunud vahendite osaliselt elukaaslase hoiukontole kandmisega seonduv. Ajutise halduri hinnangul tuleb ülekantu tagastada pankrotivara hulka. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid
lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Eeltoodut arvesse võttes teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja XX pankrot
Juhul kui kohus otsustab võlgniku pankroti välja kuulutada, on ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse 3
Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (
lg 7).
lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.
lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud. 2. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud.
Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on võimalikke kohustusi vähemalt 36 089,33 eurot ulatuse. Võlgnikul ei ole kohustuste täitmist võimaldavat vara, tema sissetulekud ei ole kohustuste tasumiseks piisavad. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele. Võlgnik usaldas liigselt interneti teel investeerimisvõimaluste pakkujaid ja seetõttu langes investeerimiskelmuse ohvriks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on
lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis
lg 11 kohaselt tuleb pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. 3. Vastavalt
lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja.
lg 1 alusel kohus kohustab XXt vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 4.
lg 1 järgi kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohtule ei ole teada, et XX tegutseks ettevõtjana, oleks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist, mistõttu kohus XX suhtes ärikeelu kohaldamist praegu vajalikuks ei pea. Menetluskulude jaotus 5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu 6.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Kulusid, mida tasu ei kata, ajutisel halduril ei ole. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu hüvitamine võlgniku vara arvelt. 8. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande.
lg 2 kohaselt ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 1 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Praegu kehtiva kuupalga alammäära x eurot järgi on seega ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et Kristo Tederi taotletav tunnitasu x eurot on mõistlik, see ei ületa ajutise halduri tasu ülemmäära ning tasu suurus erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tasu sisaldab ka halduri tegevusega seotud üldisi kulusid. 9. Kõike eeltoodut arvestades kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (x eurot + käibemaks), mis jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda.
lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.