Obsah (6)

§ 173§ 49§ 166§ 167§ 168§ 171

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2737 Määruse kuupäev 24. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülema taot

) § 171 lõike 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule.

§ 173

lõige 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.

§ 173

lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: 3-21-2737 − kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; − enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; − kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; − ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Halduskohtu kontroll jääb praeguses asjas eeltoodud piiridesse ning on põhiosas suunatud pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisele. Kohus saab distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust (sh tegude tõendatust, süü olemasolu, määratud karistuse proportsionaalsust) täies ulatuses hinnata üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. 4.

§ 49

lõige 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.

§ 49

lõike 12 esimese lause kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 29 lõige 7 kohustab käsu saajat vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast. Kaitseväe juhataja

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud ja
3. mai
4. a käskkirjaga nr 154 muudetud Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunkt 3 sätestab, et kaitseväelane on kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunkti 5 kohaselt on kaitseväelane kohustatud ette kandma oma vahetule ülemale kõigist temaga toimunud juhtumitest, otsestelt ülematelt saadud käskudest, tema suhtes rakendatud ergutustest ja kohaldatud karistustest, sealhulgas muude ametiasutuste poolt määratud ergutustest ja karistusest.

§ 166

lõike 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.

§ 167

lõige 1 näeb ette, et kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Distsiplinaarkaristuseks võib muu hulgas olla distsiplinaararest (

§ 168lõike 2 punkt 3).

Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (

§ 171lõige 2).

Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks (

§ 171lõike 4 lause 2).

5. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et reamees X i karistati järgmiste tegude toimepanemise eest: 1) ta tarbis ajateenistuses olles alkoholi; 2) jättis täitmata ülema teenistusalase käsu (tulla väljaloalt tagasi õigeaegselt); 3) ei kandnud vahejuhtumitest ette oma vahetule ülemale. Nende tegudega rikkus ta

§ 49

lõigetes 3 ja 12, KKS § 29 lõikes 7 ning Kaitseväe sisemäärustiku punkti 8 alapunktides 3 ja 5 sätestatud kohustusi ja keelde, sh keeldu tarbida ajateenistuses alkoholi ning kohustusi täita talle antud käske ja kanda oma vahetule ülemale ette temaga toimunud juhtumitest. X ile ette heidetu on distsiplinaarsüütegu

§ 166lõike 1 punkti 1 mõttes ja selle eest võis talle määrata distsiplinaarkaristuse.

1. X il on võimaldatud talle ette heidetud teo kohta selgitusi anda
2. oktoobril
3. Enne selgituste andmist oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega (need olid kajastatud seletuskirja blanketil). Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse, selle kohta koostati
4. novembril 2021 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte 2 3-21-2737 nr 1JVBr-10-3-1/21/
5. X kokkuvõttega tutvunud. on oma allkirjaga kinnitanud, et on distsiplinaarjuurdluse 7.

§ 171

lõike 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. X kuulub

1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii koosseisu. Distsiplinaarkaristuse määras kapten Roman Urban, kes on
2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülem. Seega on distsiplinaararesti määranud pädev isik.
3. Eeltoodust tulenevalt ning

§ 173

lõikest 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõikest 1 juhindudes leiab kohus, et X ile on määratud distsiplinaararest seaduslikult.

1. Kohus juhib siiski X i ja Kaitseväe tähelepanu
2. novembri
3. a käskkirja nr 586P vaidlustamisviites olevale eksitusele. Seal on selgitatud, et kui X soovib käskkirja kohtus vaidlustada, tuleb selleks pöörduda Tallinna Halduskohtusse. See on vale, sest selle käskkirjaga seotud vaidluse lahendamine allub Tartu Halduskohtule. HKMS § 7 lõige 1 sätestab: „Kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi.“ Kõnealuse käskkirja andis
4. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ülem. Kaitseväe veebilehe kohaselt asub
5. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii Tapal. Ka käskkirjas on selle andmise kohaks märgitud Tapa. Tapa asub LääneVirumaal. Justiitsministri
6. oktoobri
7. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 punkti 2 kohaselt kuulub Lääne-Viru maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonda. Eksitus vaidlustamisviites ei mõjuta siiski distsiplinaararesti kohaldamist. Distsiplinaararest on ikka määratud seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) 3