Obsah (6)

§ 77§ 120§ 121§ 133§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1363 Määruse kuupäev 23. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõu

) § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et haldusasja materjalid kajastavad kaebaja terviseandmeid ning seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus haldusasjas

§ 77lõike 1 ja Ts

MS § 38 lõike 1 punkti 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. 5. Tulenevalt

§ 120

lõike 1 punktist 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. 6.

§ 121

lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
2. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
3. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks

§ 121

lõike 2 punkti 21 puhul lähtuda analoogia korras

§ 133lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

1. Kaebaja väitel kahjustas Viru Vangla tema tervist ning piinas teda sellega, et öösiti põleb kambris öövalgusti. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses Viru Vangla poolt tekitatud tervisekahju ja inimväärikuse alandamisega. Kuna tegemist on hüvitamiskaebusega, siis saab asjast kaebajale tekkivaks kasuks olla üksnes rahalise hüvitise saamine. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses märkinud taotletava hüvitise suurust, vaid taotleb hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, siis kohtupraktikat arvestades on äärmiselt vähe tõenäoline, et kaebaja õiguste riivet tasakaalustava hüvitise suurus saab olla 1000 eurost suurem. Samuti ei saanud kohtu hinnangul kambris öösiti põlev valgus põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivavaks, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Kohus nõustub, et öine valgustus kambris võib tekitada küll ebamugavustunnet, kuid kohtu hinnangul ei saa ebamugavustunnet seostada kohe piinamise ja tervise kahjustamisega. Ka kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud meditsiiniosakonna poole depressiooni, unetuse või kroonilise väsimuse kaebustega. Tervisekaardist nähtub, et kaebajal on astma ning teda valdavad aeg-ajalt õhupuuduse episoodid, mis kaebaja hinnangul langetavad tema unekvaliteeti.
2. Kaebusest ja vangla otsusest ei nähtu ka teisi põhjuseid, mis võiksid kaebajale tuua kaasa ebamugavusi ulatuses, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
3. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
4. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige
5. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et nimetatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes; tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
6. Halduskohtu hinnangul ei oma kaebus kohtule esitatud dokumentide põhjal eduväljavaateid. Kehtiva õiguse kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavaile 8-tunnise uneaja. Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise (vangistusseaduse (VangS) § 7 lõige 2). Vangla peab korraldama kinnipeetavate üle järelevalvet ka öösel viisil, mis tagab üleüldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lõige 1). Justiitsministri
7. septembri
8. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lõike 1 punkt 5 ja lõige 2 kohustavad vähemalt korra tunnis vanglaametnikke kambrisse sisse vaatama ka öösel. Seega peab ka öösel olema faktiliselt võimalik teostada kinnipeetava kambris järelevalvet.
9. Kohus osutab, et kambris öövalgusti kasutamise õiguspärasust on kohtuvaidlustes ka varem hinnatud. Kohus on leidnud, et kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetavale õigust vangistuse ajal magada pimedas või nõuda kambris ööseks tule kustutamist. Kambri öine valgustamine on vajalik, et täita justiitsministri
10. septembri
11. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 12 tulenevat kohustust kontrollida vähemalt kord tunnis kambris toimuvat (vt Tartu Halduskohtu
12. novembri
13. a otsus nr 3-14-50898). Ka Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et järelevalve teostamiseks on see vajalik ja õiguspärane. Ringkonnakohtu seisukohtadest järeldub, et öövalgusti ei põhjusta kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vanglas kinnipidamisega kaasnevad (vt Tartu Ringkonnakohtu
14. märtsi
15. a määrus nr 3-14-52642).
16. Kuivõrd kohtupraktikas on varem leitud, et öövalgusti kasutamine kambris on õiguspärane ning kuigi öine valgus kambris võib tekitada ebamugavustunnet, ei tingi selline olukord kohtu hinnangul kahju, mida tuleks hüvitada rahaliselt, siis on kohus seisukohal, et kaebuse edulootused on vähesed.
17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

18. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lõike 2 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lõike 5 punkt 2).

19. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)