(14)ja seda, et reeglit rikuti ühel korral, võib tõdeda, et rikkumine ei ole väga kaalukas ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Ühtlasi leidis maakohus, et isiku käitumine vanglas on suunatud resotsialiseerimisele. Suure osa ajast oli hõivatud tööga, tegi pingutusi täitmiskava läbimisel ja seda edukalt. 3.
- V. Moltšanovil on vanglast vabanemisel võimalus jätkata töötamist HKScan Estonia ASis. Samas on tal K-raha andmetel 07.09.2021 seisuga 14 731,26 eurot võlgasid, mida on motiveeritud maksma. Viimase kolme kohtuotsusega on talle mõistetud karistused varavastaste kuritegude eest. Säilib tõenäosus, et materiaalsetesse raskustesse sattudes võib ta taas toime panna süüteo. Raske materiaalne seisund võib olla riskiteguriks hakata vabaduses uuesti sõltuvusaineid tarvitama, mis võib omakorda viia uute kuritegude toimepanemiseni. Varasemalt on V. Moltšanov rikkunud kontrollnõudeid mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti pani katseajal toime väärteod. Katseajal rikkus ühel korral ka registreerimiskohustust. Kui hinnata V. Moltšanovi võimalusi vabaduses ja tema varasemat käitumist kogumis, on siiski oluline risk, et ta jätkab varavastaste kuritegude toimepanemisega, sest selline käitumise muster esines isikul aastaid. 3.
- Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõudis maakohus veendumusele, et toime pandud kuritegude asjaolud, V. Moltšanovi varasem käitumine, majanduslikesse raskustesse sattumise risk, sõltuvusainete tarvitamise risk ja prognoos vabaduses on need põhjused, miks maakohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava puhul piisavalt maandatud. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks saavutatud, mh et V. Moltšanov ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. 2 Määruskaebus
- Viru Maakohtu 11.10.
- a määruse peale esitas määruskaebuse V. Moltšanov, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada tema vangistuse kandmisest ennetähtaegselt. 4.
- V. Moltšanov leidis, et positiivseks tuleb lugeda see, et kohe pärast Eesti Töötukassas käimist asus ta tööle ning seetõttu ei pidanud vajalikuks kohtumistel käia, samuti programmiga SÜTIK liitumine, mida maakohus ei ole tähele pannud. Maakohus on õigustatult arvestanud varasemate kuritegudega, kuid vangla leiab, et tema on seetõttu ohtlik. V. Moltšanovile jääb arusaamatuks, miks kohus leiab, et ta avavanglas ei ole ühiskonnale ohtlik, kui ta külastab ettevõtteid, poode jne, aga kui teda vabastataks ennetähtaegselt ja ööbiks kodus, siis on ta ühiskonnale ohtlik. Ka leidis ta, et kas prokuröri arvamus on üldse kohane kinnipeetava vabanemise arutelus. 4.
- Kohtunik märgib oma määruses distsiplinaarrikkumist, mis muidugi ei ole hea, aga samas kohtunik nendib, et see rikkumine ei ole väga kaalukas. Selle kehtivuseni on jäänud 2 kuud. Kohus võiks rohkem arvestada tema hea käitumisega karistuse kandmise ajal ja sellega, et tal on garanteeritud töökoht vanglast vabanemisel, samuti on tal toetav tugivõrgustik, puuduvad vaenulikud hoiakud ametiisikutesse, teeb tööd hästi, töökohal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on motiveeritud maksma oma võlgasid, mis käib otse läbi töökoha raamatupidamise. V. Moltšanov ei ole nõus, et vabanemisel sattuks ta majanduslikesse raskustesse ja paneks toime uusi kuritegusid oma võlgade tõttu, sest tal on vabanemisel olemas töökoht. 4.
- V. Moltšanov ei ole nõus kohtumääruses öelduga, et karistuse eesmärgid ei ole käesolevaks ajaks saavutatud ja ta võib seetõttu panna toime uusi kuritegusid. Kohtumäärusest ei nähtu mitte ühtegi viidet, millist karistuse eesmärki ta täitnud ei ole ning pole ära tõestatud, et ta paneb toime uue kuriteo. Ta on kolme vangistusaasta jooksul endaga tõsiselt tegelenud ja tal on plaanis seda jätkata ka vabaduses, kus oleks ta veelgi rohkem motiveeritud, sest saaks olla koos oma perega.
- Tartu Ringkonnakohtu 04.11.
- a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.11.
- Nimetatud tähtajaks täiendavad seisukohti ega taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale V. Moltšanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
- Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele V. Moltšanovit vabastada 3 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus toob välja olulisema ning vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
- Ringkonnakohus nõustub V. Moltšanoviga selles, et tema puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, millised kajastuvad ka maakohtu määruses. Maakohus on küll jätnud märkimata selle, et süüdimõistetu andis 09.10.2020 nõusoleku SÜTIK programmis osalemiseks ning tal on soov jätkuvalt kasutada tugiisiku abi, kuid sellele tuginemata jätmine ei muuda maakohtu määruse lõppjäreldust. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et V. Moltšanovit ei iseloomusta negatiivselt see, et ta ei jätkanud Eesti Töötukassas käimist, kuna sai pärast esimest kohtumist tööle. Kohus ei lähtu otsustust tehes sellest, kuidas on sõnastatud vangla iseloomustuses olev lause, vaid faktilistest asjaoludest. Samuti ei ole käesoleval juhul distsiplinaarkaristuse olemasolu põhjuseks, miks süüdimõistetu jääb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kokkuvõtvalt leiab ka ringkonnakohus, et V. Moltšanov on vangistuse kandmise ajal käitunud valdavalt õiguskuulekalt, ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja tingimused vabaduses on samuti head. Samas ei too see alati kaasa süüdimõistetu vabastamist.
- Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
- V. Moltšanovil on neli kehtivat kriminaalkaristust, millest kolme kohtuotsuse alusel ta kannab ta praegu ka vangistust. Ohustatud on eelkõige teiste isikute vara, kuivõrd ta on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid – karistust kannab süstemaatilistelt varguste toimepanemise eest, samuti röövi, kelmuse katse ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Varasemalt on ta toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuritegusid ning väljapressimised. Ringkonnakohus möönab, et kuriteod on ajas läinud kergemaks. Samas on V. Moltšanov varasemalt kandnud tingimisi mõistetud vangistust, samuti on ta korduvalt kandnud reaalset vanglakaristust ning vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Ükski varasem karistus ei ole mõjutanud teda piisavalt, ta on jätkanud uute sama õigushüve vastu suunatud kuritegude toimepanemist. Talle on antud korduvalt võimalus näidata, et ta suudab vabaduses viibida ilma uusi kuritegusid toime panemata, kuid ükski kord ei ole ta seda usaldust õigustanud. Ka eelmise ennetähtaegse vabastamise otsustamise kohtuistungil leidis V. Moltšanov, et on muutunud pärast kuut aastat vanglas viibimist ning esikohale seadis perekonna. Arvestades seda, et teda on pärast seda veel kolme otsusega karistatud, on ilmne, et tegemist oli vaid vabanemise soovist kantud avaldusega. Isegi kui V. Moltšanov praegu tõesti usub, et ta suudab olla õiguskuulekas, on vabastamiseks vaja siiski rohkem kui vaid tema enda soovi ja usku.
- V. Moltšanovi puhul on riskiteguriteks narkootiliste ainete sõltuvus ja materiaalse heaolu parandamine kuritegude teel. Kinnipidamistingimustes on oluliselt lihtsam hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest, kuid vabaduses ei ole uute ahvatluste ilmnemisel seda lihtne teha. Seni on ta pärast karistuse kandmist taaskord asunud narkootilisi aineid tarvitama, ka ennetähtaegse vabastamise järel rikkus ta kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Arvestades seda, et tõenäoliselt vähemalt osaliselt hankis süüdimõistetu rahalisi vahendeid kuritegelikult teel just narkootiliste ainete ostmiseks, ei ole maandatud ka uute varavastaste kuritegude toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse andmetel hindas kinnipeetav ka varasemalt oma majanduslikku olukorda stabiilseks, kuid see ei vähendanud uute kuritegude 4 toimepanemist. Lisaks iseloomustab süüdimõistetut seegi, et kui kriminaalasjas nr 1-16-4268 tehti kohtuotsus 11.08.2017 (olgugi, et see oli jõustumata), jätkas ta vargustega juba järgneval kuul. Seega ei mõjutanud teda isegi eesootav karistus, mistõttu on vähetõenäoline, et tema kuritegelikku käitumist takistaks võimalus, et ärakandmata karistus võidakse uuesti täitmisele pöörata.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avavangla võrdsustatav vabaduses viibimisega, kuivõrd kontroll kinnipeetava üle on siiski suurem kui see oleks kriminaalhooldusel olles. Ka on V. Moltšanovi käimised piiratumad ning oluliselt vähem on võimalusi kuritegusid toime panna. Seetõttu realiseeruvad avavanglas olles riskid vähema tõenäosusega kui vabaduses.
- Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et olenemata mitmetest positiivsetest asjaoludest on V. Moltšanovit ennatlik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Positiivsed asjaolud ei kaalu üle V. Moltšanovist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski. Käitumiskontrolli nõuded ja kohustused ei maandaks riski piisavalt, kuivõrd varasemad karistused ega katseaeg ei muutnud tema käitumist.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Erkki Hirsnik