) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb määruskaebuse põhjendustest ja piiridest olenemata kogu ulatuses menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu
lg 2 teise lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 koosmõjus §-ga 659 alusel tühistada ning saata asi menetluskulude suuruse uueks kindlaksmääramiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 2
lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt määrusega pärast põhiasja menetluse lõppemist menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks asja menetlenud maakohus. 10.
lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Toimiku andmete kohaselt ei ole ringkonnakohus menetlusosalistele sellist tähtaega andnud, kuid märkis
novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Maakohus ei andnud pärast põhimenetluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist puudutatud isikutele võimalust määruskaebemenetluses kantud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja esitamiseks ja määras vaidlustatud määruses kindlaks üksnes maakohtus kantud menetluskulud. Kolleegiumi arvates on see menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mille tõttu on praegusel juhul põhjendatud
lg 4 alusel määruskaebuse ulatusest väljumine ning mis toob
lg 2 teise lause järgi kaasa maakohtu määruse tühistamise olenemata määruskaebuse põhjendustest. Kolleegium selgitab, et
10.3. Ringkonnakohus ei saa seda viga ise parandada, sest maakohtul tuleb korraga võtta seisukoht kõigi menetluskulude osas. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kooskõlas ka
§-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning see tagab pooltele edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale. Kolleegium märgib samuti, et tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada, et esmalt arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on ammendavalt läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (
11. Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu sellele, et kohus peab kontrollima menetluskulude põhjendust ja vajalikkust ning maakohtu seisukoha kujunemine peab olema määruse põhjendustes jälgitav. 11.1.
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab
lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Need põhimõtted kohalduvad ka hagita menetluses (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p-d 17 ja 19). 3
§-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded.
lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu kaalutlusi puudutatud isiku II menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, siis ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid praegusel juhul ei ole kohus kaalutlusotsust põhjendanud. Kui maakohtu diskretsiooniotsus menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte. Samuti on maakohus praeguses asjas rikkunud
lg-s 8 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) sätestatud põhjendamiskohustust, jättes avaldaja poolt puudutatud isiku II menetluskuludele esitatud kõigile vastuväidetele vastamata. 11.3. Samuti ei ole maakohus
lg-t 1 rikkudes hinnanud puudutatud isiku II esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt Riigikohtu
oktoobri 2021. a menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Seejärel tuleb maakohtul
lg 1 järgi hinnata puudutatud isikule II õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid kõigis kohtuastmetes, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. 13. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid
14.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus menetlust lõpetavat lahendit, sest saadab asja samale maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks. Seega ei ole menetlusosalistel õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.