Obsah (7)

§ 121§ 17§ 4§ 47§ 43§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2656 Määruse kuupäev 24. november 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamis

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (kaebaja) esitas
2. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglas tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on vastustajaks märkinud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu, esindajaks Tartu Vangla. Kaebaja põhjendab, et ebaõige raviga ja arsti heakskiidul üksikkambris pikaajalise hoidmisega on tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud pöördumatu kahju. Kahju on põhjustanud nii vanglaametnike kui ka tervishoiuteenuse osutajate tegevused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist ja rasket haigust, kuid vaatamata diagnoositud tervisehäiretele on kaebaja suhtes kohaldatud korduvalt, sh põhjendamatult, täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel
3. jaanuar kuni
4. märts 2021,
5. mai kuni
6. juuni 2021 ja
7. august kuni
8. september
9. Üksikkambris viibides kaebaja tervis halvenes. Psühhiaatriliste vaevuste ja tugevnenud peavalude valuraviks määratud põletikuvastaste ravimite suure annuse tõttu sai kaebaja füüsiline tervis kahjustatud. Vanglas osutatud tervishoiuteenus ei olnud nõuetekohane. Raviarst suurendas järsult ravimite annuseid, jättes seejuures kontrollimata ravimite mõju kaebaja organismile. Raviarst ei keelanud ka kaebaja üksikkambrisse korduvat paigutamist. Samuti eiras Tartu Vangla võimalust paigutada kaebaja 3-21-2656 üksikkambri asemel meditsiiniosakonda. Kaebaja taotleb riigilõivuvabastuse kohaldamist või alternatiivselt tema menetlusabi taotluse rahuldamist. Samuti taotleb kaebaja psühhiaatrilise ekspertiisi määramist.
10. Tartu Vangla esitas
11. novembril ja
12. novembril 2021 kohtule vastused kohtunõuetele, milles teatab, et kaebaja ei ole alates Tartu Vanglas viibimisest, s.o
13. jaanuar 2021, vanglale ühtegi kahju hüvitamise taotlust esitanud. Ühtlasi esitas vangla kohtule kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja nende lõpetamise aluseks olnud käskkirjad ning käskkirjadega seonduvad vaided ja vaideotsused. KOHTU SEISUKOHT
14. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kuivõrd kaebajale on väidetavalt kahju tekitanud Tartu Vangla ametnikud ja tervishoiuteenuse osutajad, siis on käesolevas asjas vastustajaks Tartu Vangla (

§ 17lg 1 ja § 18 lg 1).

Kaebusest nähtuvalt põhjustati kaebajale tervisekahju nii tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kui ka vangla tervishoiuteenuse osutajate nõuetele mittevastava raviga. Kaebuse lahendamine kuulub tervikuna, s.o nii vangla haldusotsustega kui ka tervishoiuteenuse osutamisega seonduvalt,

§ 4lg 1 mõttes halduskohtu pädevusse.

Riigikohtu üldkogu leidis

1. juuni
2. a määruses asjas nr 3-21-30, et ka kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused tuleb lugeda avalik-õiguslikeks ning neid vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Riigikohtu varasema praktika järgi oli kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi pädev lahendama maakohus (p-d 21 ja 27-28).
3. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 8, mis sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kuigi enne Riigikohtu üldkogu
2. juuni
3. a määrust asjas nr 3-21-30 ei laienenud kinnipeetavatele eelnimetatud normidest tulenevalt maakohtule hagiavalduse esitamisel vangla tervishoiuteenuse osutajate tekitatud kahju hüvitamiseks kohtueelse menetluse läbimise nõue, siis halduskohtusse pöördumisel on nõue viidatud õigusnormidest tulenevalt kohustuslik (vt ka Tallinna Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-21-2379, p-d 3-4;
6. oktoobri
7. a määrus asjas nr 3-21-2213, p-d 3-4).
8. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvaid kahju hüvitamise taotlusi. Seega ei ole kaebaja nii vangla haldusotsustega kui ka tervishoiuteenuse 2 3-21-2656 osutajate tegevusega seoses kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning on pöördunud hüvitamiskaebusega halduskohtusse ennatlikult.
9. Kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada kahjunõue vanglale. Tervishoiuteenuse osutaja tegevust puudutava kahjunõude osa lahendamisel saab vangla vajadusel omal algatusel või kahjunõude esitaja taotluse alusel kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja kaasamist hinnangu andmiseks, kas kaebajale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ning kas seda osutati oodatava hoolega või mitte. Teisene arvamus tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi kohta võib olla oluline tõendiallikas. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et üldjuhul on just patsiendi kohustus tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, eelkõige diagnoosi- ja raviviga, samuti põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Samuti on kahjunõude esitava patsiendi kohustus kirjeldada ja tõendada tekkinud mittevaralist kahju (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
10. veebruari
11. otsus asjas nr 2-1712477). Kohtu hinnangul on nimetatud põhimõtetest lähtumine õigustatud ka asja lahendamisel vanglas ja halduskohtus.
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks ning kohus jätab taotlused läbi vaatamata.
2. Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).

Ühtlasi asendab kohus avaldatavas kohtulahendis

§ 175lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3