) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
FI toimetatav finantsjärelevalve menetlus pole avalik ning sellega seotud teave on konfidentsiaalne (FIS § 54 lg-d 1 ja 2). Krediidiandja Omega Laen AS on finantsjärelevalve subjekt (FIS § 2 lg 2). Kaebaja küsimused Omega Laen AS-i omanike ja asutajate kohta (küsimused nr 1 ja 2), juhtorganite (küsimus nr 3), omandamistehingu (küsimus nr 5), rahapesu tunnuste (küsimus nr 6), õiguspärasuse (küsimused p-des 7 ja 8) ja karistusmenetluste algatamise kohta (küsimus nr 9) sisaldavad konfidentsiaalset järelevalvelist informatsiooni. Ulatuses, milles FI sai vastata, on kaebajale 03.12.2020 kirjas vastatud. Mh osutati kaebajale täpsed andmed Omega Laen AS-i tegevusloa kohta, viidatud on omanike ja juhtide identifitseerimise võimalusele läbi avaliku registri ning EL-i ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide subjektide otsingule, mille kaudu saab kaebaja mh vastuse küsimusele nr 4. Esitatud on kohased viited, et kaebajal oleks võimalikult hõlbus sellesisulist infot leida. Kõik muu kaebaja küsitud informatsioon on konfidentsiaalne. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Samuti poleks kaebajal ka kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada eesmärki ehk saada enda valdusesse konfidentsiaalset järelevalvelist informatsiooni. Asjaoludest ei nähtu, et FI oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi (
Avaliku huvi kaitseks kohtusse pöördumise aluseid praegu ei esine. Puudub õigusnorm, mis kohustaks FI-d kaebaja poolt soovitud informatsiooni tuvastama ja avaldama. Finantsjärelevalvet teostatakse FIS § 3 lg 3 kohaselt üksnes avalikust huvist lähtuvalt. FI teostab finantsjärelevalvet mitte ühe isiku subjektiivsest õigusest kantuna, vaid eelkõige avalikkuse huvides finantsstabiilsuse ja ausa ning läbipaistva reguleeritud finantsturu hüve kaitseks, lähtuvalt õigusaktidest. Kuigi FI tegevuse kaudne tulem võib viia ka finantssektori osaliste vara parema kaitstuseni, ei lähtu FI üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgist. Vähemalt sama oluline on ka FIS § 4 lg-s 3 sätestatud finantsjärelevalve sõltumatuse nõue, mis saaks 2
Kohus saab kaebuse asjaoludest aru selliselt, et kui kaebaja käis 27.07.2021 isiklikult FI-s, soovis ta vastuseid samadele küsimustele nagu 24.11.2020 ja 30.11.2020 pöördumistes. Seetõttu käsitleb kohus kaebaja kolme pöördumist ühiselt. Kaebaja pöördumine sisaldab nii teabenõude kui selgitustaotluse elemente. Riigikohus selgitas avaliku teabe seaduse (AvTS) § 2 lg 2 p-le 4 tuginedes 29.03.2016 määruse nr 3-3-1-39-15 p-s 13.1, et FI tegevuse avalikustamist reguleerib FIS § 54 ning tegemist on eriseadusega AvTS suhtes. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 1 lg-st 1 tuleneb, et seadus sätestab mh selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Seega tuleb ka FI-le esitatud selgitustaotlusele vastamisel lähtuda eelkõige FIS-st, sh selle §-st 54, kuna teave, mille analüüsimist kaebaja taotleb, tekib FI tegevuse käigus. FI märkis 03.12.2020 vastuses, et Omega Laen AS-le on väljastatud krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusluba, viidates lisaks veebilehele, kust on võimalik saada täpsemat infot. Veebilehelt nähtub, et tegevusloa kuupäev on 16.03.2016. Teabe osas, mis puudutab Omega Laen AS-i omanikke, asutajaid ja juhtorganitesse kuuluvaid liikmeid, viitas FI 03.12.2020 vastuses äriregistrile ning märkis, et EL ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide subjektide otsing on kättesaadav veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu/. Ülejäänud osas tugineti 03.12.2020 vastuses FIS § 54 lg-tele 1 ja 2, põhjendades, et kuna finantsjärelevalve käigus saadud teave ja dokumendid on konfidentsiaalsed, siis pole võimalik kõiki küsimusi kommenteerida. FI selgitas 12.08.2021 vastuses ka põhjalikumalt teabe konfidentsiaalsust ning järelevalvemenetluse algatamise põhimõtteid. Kohus nõustub FI-ga, et kaebaja küsimustele on vastatud määral, milles see oli võimalik, ning FI vastused on piisavad. Kaebaja küsimused nr 5, 6, 8 ja 9 on ilmselgelt sellised, mille vastused on konfidentsiaalsed ehk millele kaebajal ei ole õigust juurde pääseda. Omega Laen AS kui krediidiandja on finantsjärelevalve subjekt (FIS § 2 lg 2) ning küsimused äriühingu kapitali omandamise legaalsuse, tegevuses rahapesu tunnuste esinemise, tegevuse õiguspärasuse ja vastava kontrollimenetluse tulemuste ning kriminaal- või väärteoasja algatamise aluste esinemise kohta on otseselt sellised, mida FI kontrollib finantsjärelevalvet teostades (FIS § 3 lg 1). Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §-dest 79 ja 80 tuleneb, et FI teostab järelevalvet mh krediidiandja tegevuse seadusele vastavuse üle. Järelikult saadakse vastused küsimustele 5, 6, 8 ja 9 mitteavalikus finantsjärelevalve menetluses ning selline teave on konfidentsiaalne FIS § 54 lg 2 alusel. Ehkki konfidentsiaalsusest on erandeid, ei nähtu praegusel juhul nende esinemist. Vastavalt KAVS § 20 lg-le 1 on Omega Laen AS koos tegevusloa andmetega kantud FI veebilehel krediidiandjate ja -vahendajate nimekirja ning selle teabe kättesaadavusele viitas FI ka 03.12.2020 vastuses (küsimuse nr 7 vastus). Viide FI veebilehele annab mh vastuse sellele, et Omega Laen AS tegevusluba on antud 16.03.2016 ja järelikult varem seda polnud. Ehkki FI 3
Eespool toodud põhjendustest nähtub, et FI 12.08.2021 vastus (viitega 03.12.2020 vastusele) on õiguspärane ehk täitmata on üks kohustamisnõude rahuldamise eeldus (haldusorgani tegevuse õigusvastasus). Teiseks ei ole kohtul võimalik kohustada FI-d andma kaebajale soovitud konfidentsiaalset teavet, kuivõrd FIS keelab selle otseselt (vt ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Riive kaebaja õigustele on väheintensiivne. Kaebajal ei ole õigust saada andmeid, mille väljaandmine on seadusega keelatud (põhiseaduse § 44 lg 2). Seega tagastab kohus kaebuse
lg 2 p 21 alusel, kuna kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. FI-le esitatud kaebaja avaldust ei tule pidada järelevalvemenetluse algatamise taotluseks, kuna nähtub, et kaebaja taotles FI-lt olemasolevat teavet ja selgitusi. Ka kaebaja ise ei väida kaebuses, et ta soovis järelevalvemenetluse läbiviimist. Isegi kui tõlgendada avaldust järelevalvemenetluse algatamise taotlusena selleks, et saada vastused küsimustele, millele vastuseid veel pole, ja tõlgendada sellest lähtuvalt ka kohustamisnõuet, puudub kaebajal selle esitamiseks kaebeõigus (Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16). FIS § 3 lg 3 sätestab, et finantsjärelevalvet teostatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt. Kaebaja pole FI-le esitatud avalduses ega kohtule esitatud kaebuses viidanud sellele, et Omega Laen AS-i väidetav õigusvastane tegevus rikuks konkreetselt tema õigusi, vaid kaebaja tugines üksnes avalikule huvile. Kui kaebaja ei väida enda õiguste rikkumist Omega Laen AS-i väidetava õigusvastase tegevusega, ei pidanud FI kaebaja avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamist isegi kaaluma (vrd Tallinna Halduskohtu 12.10.2015 määruse nr 3-15-2235 p-d 15, 16, 18). Samamoodi ei pidanud FI kaaluma kaebaja taotluse alusel järelevalve läbiviimist ainuüksi avalikust huvist lähtuvalt, sest sellist nõudeõigust kaebajal pole. Eelnevat arvestades tuleks kaebus võimalikus nõudes kohustada FI-d järelevalvemenetluse algatamise üle kaalutlusvigadeta otsustama tagastada
lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest kaebaja ei tugine järelevalve taotlemisel subjektiivsete õiguste rikkumisele. Praegusel juhul pole lubatud esitada sellist kohustamiskaebust ka avalikes huvides (
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. X palub 22.10.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 määrus ja saata asi halduskohtule uueks menetlemiseks. Kaebaja soovis saada FI-lt vastused küsimustele, mis hõlmasid Omega Laen AS-i tegevuse seaduslikkuse kontrolli, kuid ei ole seda siiani saanud. FI ei ole esitanud vastuseid ka kohtumenetluse käigus. Kaebajal on õigus õiglasele kohtupidamisele ja kaebeõigus. Kaebuse rahuldamise tõenäosuse üle ei ole õigust kohtul otsustada enne menetluse läbiviimist, sest seadus sätestab poolte õiguse võrdsele kohtlemisele (
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
9. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 07.10.2021 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (
10. Määruskaebuse esitaja on ekslikult leidnud, et kaebuse rahuldamise tõenäosuse üle ei ole kohtul õigust ega võimalust otsustada enne menetluse läbiviimist.
lg-te 1 ja 2 sätted ongi ette nähtud juhuks, kui kohus tuvastab kaebuse tagastamise aluse enne haldusasja menetlusse võtmist ja asja sisulise läbivaatamiseni jõudmist. 11. Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel
Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et need tingimused on praegusel juhul täidetud.
Kaebaja küsimustele on vastatud ulatuses, milles see oli FIS-st tulenevalt võimalik ning ülejäänud osas on põhjendatud, miks ei ole FIS § 54 lg-test 1 ja 2 tulenevalt teabe ja selgituste andmine lubatav. Vastustaja on toonud kaebajale antud 03.12.2020 vastuses välja ka viited avalikult kättesaadavale informatsioonile. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et ta ei ole vastuseid üldse saanud. FIS §-st 3 tulenevalt teostatakse finantsjärelevalvet üksnes avalikust 5
lg 1) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (
Praegusel juhul ei aita FI 12.08.2021 kirja õigusvastasuse tuvastamine eraldiseisvalt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, mille rahuldamise eelduseks ongi FI 12.08.2021 kirja õigusvastasuse tuvastamine. Samas ei ole esitatud asjaolude pinnalt võimalik vastustaja tegevuse õigusvastasust väita. RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu tegemist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingut tegema ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohus ei saa kohustada vastustajat seadusevastaselt väljastama kaebajale FIS-st tulenevalt konfidentsiaalset teavet. Kuivõrd nõude rahuldamise eeldused on täitmata, siis on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
17. X 24.11.2020 pöördumine FI poole ei sisaldanud taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks. Seda ei väida kaebaja ka kaebuses ega määruskaebuses, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsimusel pikemalt peatuda. Halduskohus on õigesti märkinud, et isegi kui kaebaja oleks taotlenud järelevalvemenetluse algatamist, oleks tulnud kaebus tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.