4-21-2527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juuli 2021, Narva kohtumaja, kirjalik Väärteoasja number 4-21-2527 (244021001741) Kohtunik Innokenti Menši

§ 2171

lg 1 järgi karistuse määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada Sergei Remizov

§ 2171

lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.05.2021 otsus väärteoasjas nr 244021001741 muus osas muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is, nr 932200221023778606 Swedbank AS-is, nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220215041307. Kohus selgitab, et kui rahatrahvi ei ole tasutud täies ulatuses kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Rahuldada Sergei Remizovi lepingulise kaitsja Igor Sumaroki taotlus õigusabikulude hüvitamiseks täies ulatuses ning hüvitada riigieelarve vahenditest kaitsjatasu Sergei Remizovile väärteomenetluses nr 4-21-2527 osutatud õigusabi eest kokku summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Jätta nimetatud kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest kaitsja Igor Sumaroki poolt summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot riigi kanda. Edasikaebekord Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MAAKOHUS TUVASTAS 1.28.05.2021.a. tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško otsuse väärteoasjas nr 2440,21,001741, mille kohaselt karistati Sergei Remizovi sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise eest (

§ 2171

lg 1) ja juhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumise eest (

§ 249lg 1), Kar

S 63 lg 1 lähtudes,

§ 2171lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 1200 eurot. Samal ajal on otsuses märgitud, et „määratud rahatrahv 680 EUR tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul“. Selle otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või, alternatiivselt, rahatrahvi vähendamist. 2 4-21-2527 Kohtumenetlus 2.Kohtuistungil nii menetlusalune isik S.Remizov, kui ka tema kaitsja Igor Sumarok, toetasid esitatud kaebust. S.Remizov täiendavalt selgitas, et elavas järjekorras ta liikus ja käsitsi tegi tööpäeva lõpu ja tegi väljatrüki, mis on kinnitatud allkirja pitsatiga. Kui ta saabus baasi, mis asub Narvas, siis ta seisis ja ootas kui ta ületunni tööd tegi. Ta teab, et Euroopa Parlamendi määruse nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ja artikkel 34 lg 1 p 5 kohustavad teda salvestama oma töö ja puhkeaja käsitsi, aga ta seda ei teinud kuna faktiliselt ta lõpetas tööd aga ta ei saanud faktiliselt puhata kuna seal ei ole parklaid. Kohtuväline menetleja oma seisukohas ei nõustunud kaebuse esitaja arvamusega ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Samal ajal, kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul lugeda õigeks rahatrahvi summa 680 eurot kuna tegelik kohtuvälise menetleja soov oli määrata 680 eurot nii nagu teises lauses on kirjas. Arusaamatus trahvi summadega võib olla tingitud infosüsteemis MIS võimalike tõrgete tõttu. Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Olles tutvunud väärteotoimikus kogutud tõenditega, kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Sergei Remizovi tegevus on väärteomenetluse otsuses kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi

) §-des 2171 lg 1 ja 249 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. 4.Sergei Remizovi süü on tõendatud nii tema enda ütlustega, kui ka sõidumeeriku väljatrükiga. S.Remizov enda ütlustes kinnitab, et ta tõepoolest pani väärteoprotokollist kirjeldatud teo toime, aga ta on seisukohal, et ta ei saanud tegutseda teisiti kuna tema auto seisis nn „elavas järjekorras“ umbes 30 tunni ning tal polnud võimalik pidada täisväärtuslikku minimaalset seisakut 9 tundi, kuna järjekord liigub pidevalt. Ta teab, et Euroopa Parlamendi määruse nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ja artikkel 34 lg 1 p 5 kohustavad teda salvestama oma töö ja puhkeaja käsitsi, aga ta seda ei teinud kuna faktiliselt ta lõpetas tööd aga ta ei saanud faktiliselt puhata kuna seal ei ole parklaid. 5.Väärteoprotokolli (tl 26-28) kohaselt,

1. aprillil 2021.a kell 14:34 juhtis ta veokit SCANIA R 440, reg. märk xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning juht ei kasutanud nõuetekohaselt digitaalse sõidumeeriku lüliteid ajavahemikul 27.04.2021 kella 02.47 kuni 28.04.2021 kella 10.
2. Nimelt jättis juht juhikaardile eraldi ja eristatavalt loetaval kujul registreerimata oma muu tööde-, valmisolekute- ning töövaheaegade tegelikud kestvused rikkudes juhikaardi andmete lugemise võimalusele ja säilitamisele kehtestatud nõudeid. Lülitite mittekasutamise tulemusel salvestus autojuhikaardile vaatamata lühiajalistele (alla 30 sekundi pikkused sõidud) korduvatele sõitudele eelmainitud ajavahemikus kogu aja vältel puhkeaeg kuigi lülitite korrakohase kasutamise tulemusel oleks pidanud salvestuma hoopis juhi tööaeg. Lisaks sellele rikkus juht regulaarsele ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid puhates ööpäevas kuni 2 tundi lühemalt järgmisel perioodil: 26.04.2021 kella 19.56 kuni 27.04.2021 kella 19.56 oli juhi regulaarse katkematu ööpäevase puhkeaja kestvus 7 tundi ja 19 minutit, kuigi nõutav oli erandkorras minimaalselt 9 tundi. Sellega rikkus Sergei Remizov liiklusseaduse (

) § 131 lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 165/2014 art 32 lg 1, art 34 lg 1 ja 5 nõudeid / AETR lisa 32 art 12’34 p 3 nõudeid,

130 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 8 lg 2 nõudeid / AETR art 8’14 p 2 nõudeid, pannes toime

§ 2171lg 1 § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid.

3 4-21-2527

1. Sõidumeeriku väljatrüki (tl 34-39) kohaselt, ajavahemikul 27.04.2021 kell 02.21 kuni 28.04.2021 kell 10.23 jättis autojuht registreerimata oma tegeliku tööaja, kasutades aeglast liikumist. St, olles järjekorras S.Remizov juhtis autot aga sõidumeerikuse salvestas puhkeaja. Peale selle, 26.04.2021 kella 19.56 kuni 27.04.2021 kella 19.56 oli juhi regulaarse katkematu ööpäevase puhkeaja kestvus 7 tundi ja 19 minutit, kuigi nõutav oli erandkorras minimaalselt 9 tundi.
2. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on seisukohal et S.Remizovi taoline tegevus ei moodusta

§

§ 2171lg 1 § 249 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude koosseisu.

Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rikkumine kandis tahtliku iseloomu. Menetlusaluse isiku arvates tegemist on ettevaatamatusega. Kohus selle arvamusega ei soostu.

1. Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik jätta juhikaardile eraldi ja eristatavalt loetaval kujul registreerimata oma muu tööde-, valmisolekute- ning töövaheaegade tegelikud kestvused ettevaatamatusest. S.Remizov tegi seda tahtlikult, et vältida vastutust normide rikkumise eest. Ka ei ole võimalik ettevaatamatusest rikkuda puhkeaja kestvust. S.Remizov ise kinnitas kohtuistungil, et ta oskab kasutada sõidumeerikut ning tal on head teadmised töö- ja puhkeaja osas. Lähtudes sellest, asub kohus seisukohale, et mõlemad väärteod on toimepandud S.Remizovi poolt otsese tahtlusega.
2. Kohus ei soostu ka S.Remizovi arvamusega, et ta ei saanud tegutseda teisiti. Kohtu arvamusel, S.Remizovil oli küllaldane võimalus salvestada oma tegeliku tööaega sest digitaalses sõidumeerikus on autojuhil võimalik märkida oma tööaega käsitsi valides. Käesoleval juhul oleks pidanud autojuht selle aja märkima muu tööna, ehk nn haamrina või valmisolekuajana, ehk nn ümbrikuna. Seega oli tal võimalik rikkumist vältida, tehes käsitsi kannet.
3. Kaitsja on seisukohal, et antud juhul toimus väidetav rikkumine Venemaal, kus sõiduk aeg-ajalt liikus ootejärjekorras. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Sama põhimõte rakendub ka väärteole. KarS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on tegu täide viidud kohas, kus isik tegutses. Menetlusalune isik on seisukohal, et väärteo toimepanemise kohaks on Venemaa Föderatsioon. Siinkohal jättis kaitsja tähelepanuta KarS § 8 sätteid, mille kohaselt teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. Kuna S.Remizovi toimepandud tegude karistatavus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 165/2014 art 32 lg 1, art 34 lg 1 ja 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006 art 8 lg 2, siis need teod on Eestis karistatavad sõltumata teo toimepanemise kohast.
4. Menetlusalune isik on samuti seisukohal, et tunnistaja X x ülekuulamise protokoll on lubamatu tõend, kuna see oli kogutud väärteomenetluse rikkumisega, sest tunnistaja andis ütlusi juba pärast väärteoprotokolli koostamist. Kohus selle arvamusega ei soostu. Tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 31) nähtub, et see oli koostatud 28.04.2021 ajavahemikul kell 16.51-17.
5. Samal ajal väärteoprotokollist ei tulene, et see oleks koostatud enne tunnistaja ülekuulamist. On väär ka kaitsjapoolne seaduse tõlgendus, et menetlusalusel isikul pidi olema võimalus tutvuda tõenditega enne väärteoprotokolli tegemist. Vastavalt VTMS § 69 lg-le 6, menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.
6. Ka etteheide, et kohtuväline menetleja rikkus kohustust välja selgitama menetlusalust isikut õigustavad asjaolud, on alusetu. S. Remizovile oli antud võimalus anda ütlusi ning väljendada enda seisukoha temale inkrimineerivate tegude osas (tl 29,30). Samal ajal, see ei tähenda veel seda, et menetlusaluse isiku arvamus on kohtuvälisele menetlejale siduv. Kohtuvälise menetleja otsus on piisavalt motiveeritud tuvastatud faktiliste asjaolude osas. 4 4-21-2527
7. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu. Sergei Remizov on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas
8. Tuleb nõustuda kaebuse esitaja väitega, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole ühiselt mõistetav määratus karistuse suuruse osas. Nii, otsuses on märgitud, et S.Remizovi karistatakse rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1200 eurot. Samal ajal on otsuses märgitud, et „määratud rahatrahv 680 EUR tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul“.
9. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul lugeda õigeks rahatrahvi summa 680 eurot kuna tegelik kohtuvälise menetleja soov oli määrata 680 eurot nii nagu teises lauses on kirjas. Arusaamatus trahvi summadega võib olla tingitud infosüsteemis MIS võimalike tõrgete tõttu.
10. Sellega seoses ja võttes arvesse ka seda, et Sergei Remizovile on

§ 2171

lg 1 järgi määratud maksimaalne karistus (rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses) ilmselt ei vasta toimepandud teole ja S.Remizovi isiksisule, kohus osaliselt nõustub kaebajaga ning vähendab temale määratud rahatrahvi.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt karistuse määramisel tuleb lähtuda karistuse keskmisest määrast, aga kui ilmnevad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud või muud tähtsust omavad asjaolud, siis tuleb karistuse määra korrigeerida alla- või ülalpoole. Uue karistuse määra valimisel lähtub kohus sellest, et Sergei Remizovi tegevuses puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. Samal ajal on tegemist isikuga, kes on ka varem karistatud samalaadse süüteo eest. Sellega seoses S.Remizov väärib karistust, mis on veidi üle keskmise (150 trahviühikut) määra. Rahatrahvi vähendamiseks alla keskmise määra puuduvad igasugused alused vaatamata ka sellele, et S.Remizovi palk on alla keskmise ning tema ülalpidamisel on pere alaealiste lastega. Kohtukulud
2. Kuna kaebus on osaliselt rahuldatud ning võttes arvesse S.Remizovi majanduslikku seisundit, tuleb rahuldada Sergei Remizovi lepingulise kaitsja Igor Sumaroki taotlus õigusabikulude hüvitamiseks täies ulatuses ning hüvitada riigieelarve vahenditest kaitsjatasu Sergei Remizovile väärteomenetluses nr 4-21-2527 osutatud õigusabi eest kokku summas 360 eurot ning jätta nimetatud kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest kaitsja Igor Sumaroki poolt summas 360 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5