ündmuse prioriteedid (kokku 4), alustades madalamast, on 1, 2, 3, 4, mis kinnitab ka vastutaja esitatud Lisa 6 „Päästeameti väljasõidukorras“ olevad tabelid. Päästekorraldaja poolt antud madal prioriteet ei andnud õigust lõhkuda isiku vara ning valdusse siseneda ilma tema loata, eriti kui oli selge, et pole suitsu ning temperatuuri tõusu. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks päästjad läksid murdma kaebaja korteri ust, mis asus 2 korrust kõrgemal peale seda kui suitsulõhna allikas sai kontrollitud ja seal tuvastatud toidukõrbemine. Vastutaja on kahjusumma arvestamisel eksinud, kuna ei arvesta tegelike oludega ning eirab kahjuhüvitamise eesmärki.
ündmusele läbi Häirekeskuse, kust teavitati, et neljakorruselises elamus, kus võib viibida inimesi, on tulekahju, trepikojas on põlemise lõhn. Reageeriti väljasõiduastmega II. 12.2. Päästemeeskond, kelle võttis vastu väljakutse tegija R. T., sai sündmuskohal kinnitust olukorra tõsiduse kohta läbi faktide, et koridoris oli suits ja põlemise lõhn. Informatsioonina oli teada, et korteris xx võib olla kamin, üks aken on tume, väljakutse tegija hinnangul suitsune. Ka korteri xx valdaja, nähes päästemeeskonna saabumist, ei selgitanud oma hoolsuskohustust täites (tuleohutuse seadus, TuOS, § 3 lg 1 p 11), et põlemislõhn pärineb korterist xx. Vastustaja hinnangul oli tegemist piisavalt aegkriitilise sündmusega ning ei nõustu vastupidiste väidetega. Asjaolu, et korteri xx välisuks oli katsudes jahe, ei välista tulekahju olemasolu selles korteris, kuna tulekahju paiknemine võis olla välisuksest sellisel kaugusel ning tõkestatud sel hetkel selliselt, et soojuskiirgus välisukseni jõudnud ei olnud. Kuivõrd päästemeeskonnal oli kahtlus korteris xx toimuva ning seal viibivate inimeste osas ning vaatlus läbi akna ei välistanud tulekahju võimalust ega inimeste ohutust, tuli otsustada
S § 50 lg 1 p 1 alusel sisenemine korter xx valdusesse. Asjaolu, et korteris nr xx tulekahju tegelikult ei olnud, ei tähenda, et ukse avamine ei olnud õiguspärane.
lg 2 kohaselt on päästeasutuse tegevus muuhulgas suunatud ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning
ündmuse tagajärgede leevendamisele. Vastustaja on seisukohal, et vastustajal oli piisav tõenäosus eeldada ja kohustus välja selgitada, et põleng võib toimuda korteris nr xx. Vastustaja hindab
ündmust kogumis muude asjaoludega, järgides vajalikku hoolsuskohustust. 3 12.3. Vastustaja sisenes korter xx valdusesse
S § 50 lg 1 p 1 alusel ja tegutseti vajaliku hoolsuskohustusega. Vastustaja on seisukohal, et valdusesse sisenemine uksest oli eesmärgipärane, kuna võimaldas välja selgitada ja likvideerida tulekahju, tagada abi inimese tervisele. Meede oli kohane, sest valdusesse sisenemine läbi akna raskendab päästetöid. Valdusesse sisenemisel tekkinud kahju on proportsionaalne, kuna valdusesse sisenemiseks puudus sel hetkel võimalus ilma uksele kahjustusi tekitamata. Lisaks oli potentsiaalne oht, et korteris võib viibida inimesi. Seda üritas vastustaja välja selgitada aknast sisse vaadates, kuid vaatlus ei välistanud ohtu. Oht inimese elule ja tervisele kaalub üles varalise kahju tekitamise. 12.4. Vastustaja võtab igat
ündmust tõsiselt, kuna kaalul on inimeste elu ja tervis. Vastustaja ei hinda kohapeal siseviimistlust ega vara väärtust. Päästemeeskond siseneb valdusesse, arvestades olukorda kogumis, läbi ukse, sest juhul kui on tarvis osutada esmaabi, transportida patsienti kanderaamil või kaasata sündmuskohale täiendavat tehnikat ja personali, siis läbi ukse on selline tegevus kiireim ja ohutum nii kannatanule kui sündmust lahendavale personalile (
On ebaproportsionaalne siseneda jõuga valdusesse läbi akna ja lisaks veel läbi ukse. 12.5. Vastustaja selgitab, et
järgi loetakse
ündmuse käigus isikule päästeasutuse poolt tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks.
eaduse eelnõu seletuskirjas on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt valdusesse sisenemisel uste ja väravate avamisega või muude takistuste kõrvaldamisega tekitatud kahju loetakse
ündmusest põhjustatud kahjuks, mis ei kuulu hüvitamisele. Tulenevalt RVastS § 13 lg-st 3 palub vastustaja kaebaja väited ebaseaduslikust valdusesse sisenemisest, meetme ebaproportsionaalsusest, kaalutlusõiguse rikkumisest ning kahju vältimise võimalikkusest jätta tähelepanuta. 12.6. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kuna tegemist ei olnud aegkriitilise
ündmusega, siis oleks pidanud enne valdusesse sisenemise meetme rakendamist kaebaja ära kuulama ja ootama seni, kuni kaebaja korraldab valdusesse sisenemise. Vastustaja ei ole kohustatud kaebajat telefoni teel rakendatavast meetmest teavitama. Telefonikõne eesmärk oli võimaluse korral kiireloomulise informatsiooni leidmine. Valdusesse sisenemise meetme rakendamine ei sõltu kaebaja nõusolekust. Vaatamata sellele kontakteerus vastustaja kaebajaga esimesel võimalusel (
Vaidlus puudub asjaolus, et kaebuse esitaja ei vastanud esimesele kõnele, järgnevate kõnedega teavitati kaebuse esitajat valdusesse sisenemisest ning kuni kaebuse esitaja esindaja saabumiseni tagas vastustaja kaebaja valduse valve, peale mida sulges ukse. Vastustaja on seisukohal, et isiku õigus olla enne menetlustoimingu sooritamist ära kuulatud ei ole absoluutne menetlusõigus, tegemist on vastustaja diskretsioonotsusega. 12.7. Vastustaja selgitab, et kontrollis
ündmuse käigus ka korterit xx. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks justkui segi ajanud kaks korterit ning sisenenud korterisse xx ekslikult. Ohuhinnang korter xx osas tugines suuresti väljakutse tegija, R. T., kahtlustustel, mida vastustajal tuli tulenevalt oma hoolsuskohustusest kontrollida. 13. Vastustaja jättis 26.01.2021 otsusega nr 1.1-3.1/15 kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Käsitletava sündmuse puhul ei ole tegemist õigusvastase ega süülise tegevusega. Päästetööde juht ei saanud antud olukorras ja tingimustes otsuse vastuvõtmisel ette näha kahju põhjustamist, vastupidi, otsuse aluseks oli kahju vältimine korterile xx. Vastustaja on vajalikku hoolsust järginud, millest tulenevalt palub vastustaja jätta kahju välja mõistmata. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et kaebajal on võimalus oma vara õnnetusjuhtumi vastu kindlustada, vastustaja ei pea kandma kaebaja teadlikult võetud riske.
alusel ei kuulu korterisse sisenemisel uste avamisega tekitatud kahju omanikule riigi poolt hüvitamisele. Ukse avamisega põhjustatud kahju loetakse õnnetusest 4 põhjustatud kahjuks, mille hüvitab kindlustus kindlustuslepingu olemasolul (
eaduse seletuskiri). Juhul kui kaebaja leiab, et korter xx esindaja või R. T. põhjustas talle oma tegevusega kahju, on kaebajal võimalik eelpool mainitud isikute suhtes rakendada kahju hüvitamiseks õiguskaitsevahendeid. 14. Lisaks eeltoodule palub vastustaja jätta varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuna kahju ei ole tõendatud. Juhul kui kohus ei nõustu vastustaja eelneva seisukohaga, vaidleb vastustaja vastu kahju suurusele. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle koha, millises seisus oli peale meetme rakendamist kahjustusi saanud uks, lukk, leng ning ukse pale, veendumaks, et olemasolevat ust, ega ukselukku ei olnud võimalik parandada. On võimalik, et uks või ukselukk oli kahjustada saanud osaliselt või kahjustada oli saanud vaid ukse leng. Kaebaja uksest, ukselukust ega kahjustuste ulatusest fototõendeid esitanud ei ole. Kaebaja on 20.01.21 kaebuses ja selle 25.01.21 täpsustuses esitanud ukse ja paigalduse teenuse arved. Kaebaja on jätnud tõendamata asjaolu, mis oli kahjustuse saanud ukse või ukseluku maksumus, millises kvalitatiivses mahus oli eritellimusel valmistatud uks oluliselt parem või ainukasutatav antud korteris võrrelduna suuremates ehituspoodides müüdavate ustega, mille väärtus on näiteks Optimera Estonia AS e-poe hinnakirja alusel hinnavahemikus 300-450 eurot. Kaebaja ei ole tõendanud, millisele standardile vastas kahjustada saanud uks ja lukk. Kaebaja ei ole tõendanud asjaolu, et lõhutud ust ei olnud võimalik ajutiselt kasutada. Vastupidi, sündmuse protokollist nähtub, et peale
ündmust suleti uks võtmega, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et ukse vahetus oli kiireloomuline töö. Kaebaja ei ole tõendanud väiteid, et magamistoa akna ees oli enne 13.12.2020 sündmusi aukudeta putukavõrk. On üldtuntud asjaolu, et välisakna ees olev putukavõrk puutub kokku erinevate ilmastikuoludega nagu näiteks UV-kiirgus, vihm, lumi, temperatuurikõikumised. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, peale isikliku väite, lisaremondi vajadusest ja selle ulatusest. Mistõttu on kaebaja lisaremondi vajadus paljasõnaline ning puudub alus selle kulu hüvitamiseks, kuna see ei ole tõendatud. Asjaolu, et kaebaja xxxxxxxxx korterit elamiseks ei kasuta ning elab ise Narvas, millest tingituna tekkis tal seoses asjaajamisega kütusekulu, on samuti paljasõnaline. 15. Täiendavas 19.03.2021 seisukohas leidis vastustaja, et tema tegevus
ündmusel on olnud seaduspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja järgitud on õigusnorme, millest tulenevalt puudub alus 1524,91 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Vastustaja leiab, et kaebaja väidetav kahju on ebamõistlikult suur. Kaebaja väited erinevate hinnapakkumiste võtmise osas on olnud paljasõnalised. Kaebaja ei ole endiselt täpsustanud, millistele standarditele vastas kahjustatud uks. Lisaks ei ole ukse remonttööd kiireloomulised, arvestades asjaolu, et kaebaja viibib Narvas. Vastustaja, tuginedes sündmuse protokoll-arvestuskaardile, leiab, et kaebaja korterisse viivas koridoris oli suits, mis oli segunenud kõrbelõhnaga. On üldteada asjaolu, et toidukõrbemine on põlemisprotsess, mille käigus eraldub kuumus ja suits, mis võib viia kuni kontrollimatu põlenguni. Seega ei vasta tõele kaebaja väited nagu oleks kortermaja trepikojast olnud vaid toidukõrbemise lõhn ja täielikult oleks puudunud suits.
ündmuse käigus. Kaebaja arvates ei olnud korterisse sisenemine ja korteriukse lõhkumine vajalik, sest ainukeseks asjaoluks, mis võis viidata põlengule, oli ühest teise korruse korterist lähtunud kõrbelõhn, kuid kaebaja korter paiknes neljandal korrusel ning mingisugust põlengut hoones ei olnud. Kaebaja on seisukohal, et metalluks murti lahti ainult vaatluse teostamiseks ning see ei olnud proportsionaalne ega kooskõlas vastava ohuhinnanguga. 18. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Asjaolus, et reageerimine
ündmusele, vastav väljasõit ja sellele järgnev tegevus toimus avalik-õigusliku suhte raames, antud juhul vaidlust olla ei saa ning taolist küsimust ei ole ka tõstatatud. Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragrahvid 3 ja 4 seostuvad vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise või teatava toimingu lõpetamise taotlemise võimalustega ning paragrahv 6 haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Antud juhul 13.12.2020 aset leidnud
ündmuse käigus kaebajale tekitatud kahju riigivastutuse seaduse paragrahvides 3, 4 ja 6 sätestatud viisil enam vältida ega kõrvaldada ei saa ning selles mõttes on üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimustest täidetud. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 8 lõikele 1 hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis kui tema õigusi ei oleks rikutud. 19. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt 13.12.2020 aset leidnud
ündmuse käigus toimunuga. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele sellest kas olukorda oleks olnud võimalik lahendada ilma kahju tekitamata, kas valitud meede vastas ohuhinnangule ja oli vältimatult tarvilik ning kas
ündmuse käigus tegutseti kooskõlas vastava õigusliku regulatsiooniga, täites vajalikul määral hoolsuskohustust. Situatsioonis, kus kahju põhjustanud meetmete valikut ei saa proportsionaalseks pidada ja kaebaja pidi seetõttu kulusid kandma, on ka põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ning kahju tekkimise vahel olemas. Taolises situatsioonis peab kohus hindama eelkõige seda kas kahju on põhjendtud kogu ulatuses ja kas esinevad riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud alused, et vastutust piirata. Eelnimetatud paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib avaliku võimu kandja vabaneda vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. 20. Vastustaja on põhjendanud oma taolise tegvuse vajalikkust
ündmuse käigus ehk kaebaja korteriukse lõhkumist viitega
eaduse § 132 lõigetele 2 ja 3 ning korrakaitseseaduse § 50 lg 1 punktile 1.
eaduse § 132 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib päästeteenistus valdaja nõusolekuta siseneda eluruumi ja sealhulgas ka uksi avada ning muid takistusi kõrvaldada kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks. Seonduvalt eelnimetatuga sätestatakse aga sama paragrahvi neljandas lõikes, et kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda valdusesse sisenemisest esimesel võimalusel teavitada. Tuginedes korrakaitseseaduse § 50 lg 1 punktile 1 võib politsei või muu 6 korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema eluruumi, avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Eelnimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt võib aga nendel tingimustel siseneda siis kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik, kusjuures mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust. Korrakaitseseaduse § 50 lõikes 4 on veel täpsustatud, et eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. 21. Vastustaja on osundanud veel ka
eaduse paragrahvile 48, mille kohaselt ei peaks korterisse sisenemisel ja ukse avamisega tekitatud kahju hüvitatav olema, sest
ündmusest põhjustatud kahju ei kuulu hüvitamisele ning selle peaks lugema õnnetusest põhjustatud kahjuks. Vastavalt
eaduse paragrahvile 48 loetakse
ündmuse käigus Päästeameti poolt tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks siis kui see seostub sama seaduse paragrahvis 21 nimetatud töödega ning korrakaitseseaduse paragrahvides 49, 50 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamisega. Kuigi
eaduse paragrahvis 48 sisaldub ka viide korrakaitseseaduse paragrahvile 50, on kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks liigitamisel siiski rõhuasetus
eaduse paragrahvile 21, mis seostub lammutustöödega, kaevetöödega, raie ja tõkestustule tegemisega ning kraavide, ojade ja jõgede tõkestamisega. Seega võiks korrakaitseseaduse §-s 50 nimetatud meetme põhjal tekitatud kahju õnnetusest põhjustatud kahjuks liigitamine toimuda väga erandlikel juhtudel. Antud juhul niivõrd erandliku asjaoluga tegemist ei olnud. 22. Arvestades asjaolu, et kaebajale tekitatud kahju ei saa automaatselt õnnetusest põhjustatud kahjuks lugeda, on vaja hinnata kas vastustaja tegevus oli vaidlusaluse
ündmuse käigus olulisel määral vastavuses
eaduse § 132 lõigetega 2 ja 3, samuti korrakaitseseaduse § 50 lõike 1 punktiga 1 ja lõikega 2 ning seda eelkõige kõrgendatud ohu väljaselgitamise vajaduse ja vastava mõjutuse häirivuse kontekstis lähtuvalt keskmise isiku sellekohastest objektiivsetest arusaamadest. 23. Kaebaja väidab, et mingisuguse kõrgendatud ohuga või ohuhinnanguga tegemist olla ei saanud. Kaebaja eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda. Korrakaitseseaduse § 50 lg 2 kohaselt võib siseneda eluruumi valdaja nõusolekuta ja kõrvaldada takistusi siis kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Seejuures lähtutakse mõjutuse häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust. Vastavalt korrakaitseseaduse § 50 lõikele 4 peaks taolisel juhul esinema kõrgendatud oht ja teisi iskikuid mõjutavad häirivad tegurid vahetult. Nähtuvalt haldusasja materjalist põhines vastustaja ohuhinnang pelgalt väljakutse teinud isiku arvamusel, et korteris nr xx võib olla põleng, sest ülemistel korrustel olevat tunda kirbet põlemise lõhna, uksele koputades ei reageerita ja et väidetavalt või talle teadaolevalt on selles korteris kamin. Sellest lähtepositsioonist siiski ei järeldu, et nimelt korterist nr xx oleks keskmise isiku objektiivse aruaamise järgi võinud trepikotta levida teisi isikuid oluliselt häirivaid mõjutusi. Need ei saanud olla keskmise isiku jaoks oluliselt häirivad veel ka seetõttu, et teise korruse korterit nr xx, kus oli toit kõrbema läinud ja mis põhjustaski mõningase suitsu- ning kõrbelõhna imbumise kogu trepikotta, ei peetud korterisse sisenemise järgselt häirivate mõjutuste allikaks ja kui vastavad mõjutused ei olnud keskmise isiku jaoks häirivad teisel korrusel, siis veelgi vähem pidi see olema häirivaks teguriks kolmandal ja neljandal korrusel. Kaebaja viitab seonduvalt eelnimetatuga veel ka vastavale vestlusele neljanda korruse korteri nr xx elanikuga ja ühe kolmandal korrusel paikneva korteri elanikuga, kes olid kinnitanud, et kolmandal ja neljandal korrusel suitsulõhna ei olnud, kuid päästemeeskonna saabumise ajal oli olnud tunda siiski nõrka kõrbelõhna. Lisaks eelnimetatule viitab kaebaja veel kolme naabri kinnitusele, mille kohaselt
ündmuse ajal ega ka vahetult enne seda trepikojas suitsu ei 7 nähtud. Kaebaja eelnimetatud selgitustest ja viidetest naabrite vastavasisulistele arusaamistele võib lähtuda. Vastustaja ei ole püüdnud seda ümber lükata ega väita, et taoline arusaamine ei saanud olla objektiivselt võimalik või põhjendatud. Seega ei saa asuda seisukohale, et korteri nr xx valdusest oleks levinud väljapoole teisi isikuid oluliselt häirivaid mõjutusi ja et nende kõrvaldamine ei oleks olnud muul viisil võimalik, mis antud juhul tähendab ka seda, et kahju põhjustamine kaebajale ei olnud õigustatud ning vastustaja tegevus ei olnud
eaduse § 132 lõigetega 2 ja 3 ning korrakaitseseaduse § 50 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega 2 ning 4 kooskõlas. 24. Arvestades asjaolu, et 13.12.2020 toimunud
ündmuse käigus ei olnud kaebaja korterisse sisenemine ja takistuste kõrvaldamine põhjendatud, on kaebajal õigus taotleda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 13 lõiget 3, mille kohaselt võib avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vabaneda, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides, antud juhul kohaldada ei saa.
ündmust, puuduvad. Siinkohal saab samuti lähtuda varasema situatsiooni ehk enne õiguste rikkumist eksisteerinud olukorra taastamise vajalikkuse põhimõttest ning see, milline putukavõrgu kvaliteet täpselt oli, ei olegi väga tähtis. Võimaliku hinna kohta on esitatud vastav väljatrükk, kusjuures 35 euro ja 94 sendi suurust summat ei ole põhjust ebamõistlikuks pidada. 83 euro ning 97 sendi suurust sõiduki kütusekulu, mille kohta on esitatud 14.12.2020 ja 19.12.2020 tšekid, ei saa siiki arvestada. Vastustaja on selles osas õigesti märkinud, et kütusekulu tingitus käesoleva vaidlusega seotud asjaajmisest jääb paljasõnaliseks, kusjuures reisimise vajalikkuse või reaalse toimumise tõendamisel oleks kütsetšekkidel väga kaudne tähendus. Ei ole teada ka sellist praktikat, kus endise olukorra taastamisele suunatud asjaajamise ja korraldusliku tegevuse pinnalt ning teatavatele kaudsetele arvestustele tuginedes sõiduki amortisatsiooni-, või sõidu-, või kütusekulude eest hüvitist makstakse. Lähtuvalt eeltoodust on 13.12.2020
ündmuse käigus tekitatud- ja varalise kahjuna väljamõistetavaks summaks 1458 eurot ja 94 senti. 27. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebus rahuldatud osaliselt, sest kaebaja taotles 1524 euro ja 91 sendi suuruse summa väljamõistmist. Samas on kaebuse rahuldamise osakaal sellest summast umbes 96%. Kaebaja on tasunud kaebuselt 45 euro ja 75 sendi suuruse riigilõivu, mis tähendab seda, et vastustajalt tuleb riigilõiv menetluskuluna vastavas proportsioonis kaebaja kasuks välja mõista, mis on ümardatuna 43 eurot ja 90 senti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kaebajal peale riigilõivu muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.