Obsah (6)

§ 76§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75

1-19-2090 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19. oktoober 2021, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-2090 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Prokurör Viru R

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Eduard Benedik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
2. Välja mõista Eduard Benedikilt menetluskuluna riigituludesse 162 eurot vandeadvokaadi Deniss Matvejevi poolt õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel on Eduard Benedik kohustatud tasuma temalt väljamõistetud õigusabi kulud summas 162 eurot alates kohtumääruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), 1 1-19-2090 nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga selgitusse märkida: „1-19-2090 menetluskulud“. 99919700014333 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Narva Esimese Advokaadibüroo kasuks 162 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Deniss Matvejevi poolt süüdimõistetu Eduard Benediki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Eduard Benedikile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Eduard Benedik on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.03.2019 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 ja § 274 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 7 kuud.

Katseajaks allutati Eduard Benedik kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

Kohtuotsus jõustus 06.04.2019. Viru Maakohus jättis 06.09.2019 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku 24.07.2019 erakorralises ettekandes esitatud taotluse Eduard Benedikile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas

§ 74

lg 4 alusel Eduard Benedikile Viru Maakohtu 21.03.2019 otsusega mõistetud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 21.12.

1. Viru Maakohtu 20.04.2020 määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku 16.04.2020 erakorralise ettekande ning pikendas Eduard Benedikile Viru Maakohtu 21.03.2019 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 06.09.2019 määrusega 2 kuu võrra pikendatud katseaega veel 2 kuu võrra, s.o kuni 21.02.
2. Viru Maakohtu 24.07.2020 määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse Eduard Benedikile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning määras Eduard Benedikile täiendava kohustuse pöörduda hiljemalt 01.10.2020 psühholoogi vastuvõtule ja alluma ravile, kui psühholoog selle määrab. Viru Maakohtu 20.11.2020 määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse Eduard Benedikule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendas Eduard Benedikile Viru Maakohtu 21.03.2019 otsusega mõistetud 1 aasta 7 kuulist katseaega, mida on pikendatud Viru Maakohtu 06.09.2019 määrusega 2 kuu ja Viru Maakohtu 20.04.2020 määrusega samuti 2 kuu võrra, veel 4 kuu võrra, s.o kuni 21.06.
3. Viru Maakohus kuulutas 18.02.2021 määrusega süüdimõistetu Eduard Benediki tagaotsitavaks ja määras tabamisel ta vahistada, kuna isik hoidis kohtumenetlusest (erakorralise ettekande arutamisest) kõrvale. 2 1-19-2090 Viru Maakohtu 31.03.2021 määrusega pöörati täitmisele Eduard Benedikile Viru Maakohtu 21.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2090 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges Eduard Benediki karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aja 26.03.

1. Karistusaeg lõppeb 22.09.
3. Viru Vangla esitas 24.09.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Benediki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Eduard Benediki tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
4. Kinnipidamisasutuses Eduard Benediki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tema ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjel võivad tekkida kergemad kehavigastused. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab endist eluviisi, kuritarvitab alkoholi, ei õpi probleeme seaduskuulekalt lahendama, käitub mõtlematult ja impulsiivselt. Eduard Benedik on hinnatud kõrgohtlikuks konkreetsele täiskasvanule ja ohtlikuks ametnikule (risk ühiskonnas).
5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning samuti ei toeta Eduard Benediki ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
6. Süüdimõistetu Eduard Benedik taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab asuda tööle, oskab teha ehitustöid, siseviimistlust, remonditöid, töökoht on olemas xxx OÜ. Tahab vabaneda võlgadest, kohtutäituritega sõlmida maksmise kokkulepped, tahab teha oma isiklikus korteris remonti ja taastada lapsega suhted. Elama hakkab vennale kuuluvas korteris, mis seisab tühjalt, kuna vend elab Austraalias. Avaldas, et pärast lahutust tarvitas alkoholi igal õhtul, hiljem vähem ja nüüd ei ole üldse enam soovi juua, läbis vanglas Eluviisitreeningu programmi ja mingi veel, mille nime ei mäleta. Kinnitas, et on valmis tegema kõike, läbima sotsiaalprogramme jne, et rohkem mitte vanglasse sattuda. Seletas, et kriminaalhooldus läks halvasti, kuna erinevatel põhjustel jäi registreerimistel käimata ja alkoholi tarvitamise keeldu rikkus ka. Lähedaseks nimetas sõbranna ja avaldas, et suhted on paranenud eksnaisega, saab ka pojaga rääkida. Kriminaalsetest tuttavatest on vanglas kohtunud õe eksmehega, rohkem ei olegi kedagi. Arvas, et ei sobi kokku vanglas viibivate inimestega.
7. Kaitsja Deniss Matvejev oli seisukohal, et nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused isiku tingimisi vabastamiseks on olemas. Kinnipeetav on vanglas käitunud hästi ja õiguskuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, täitmiskava järgimisel ei ole takistusi ning ei ole põhjust arvata, et isiku käitumine vabaduses muutuks halvemaks. Ka on tal vabaduses olemas nii elukui ka töökoht ja kaitsja hinnangul on põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta on teinud mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning suudab alluda käitumiskontrollile. Iseloomustuses väljatoodud riske on võimalik maandada kriminaalhoolduse ja lisakohustuste seadmisega. Kaitsja toetas Eduard Benediki tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja palus anda Eduard Benedikile võimalus hüvitada kaitsjatasu vähemalt 6 kuu jooksul. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil 3 1-19-2090 süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab, et Eduard Benedik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
9. Kohus märgib esmalt, et Eduard Benedikile on mõistetud liitkaristus teise astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel lähtuda

§ 76

lg-s 1 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 116-2295, p 22).

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Eduard Benedik talle mõistetud karistusest (1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust) ära kandnud 6 kuud ja 23 päeva ehk enam kui kolmandiku mõistetud karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Eduard Benediki puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Eduard Benedik on juba enne karistuse täielikku ärakandmist orienteeritud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Ennetähtaegse vabastamise poolt elektroonilise valve alla räägivad vabanemisel elu- ja töökoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Eduard Benedik asuks vabanemisjärgselt elama x. Tegemist on kinnipeetava vennale kuuluva 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja mille omanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Eduard Benedikile on töökoha garanteerinud xxx. Isik on varasemalt töötanud erinevates ehitusega tegelevates ettevõtetes ja omab erinevaid ehitusalaseid töökogemusi. Tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist ning parandama isiku majanduslikku toimetulekut, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske ja seda olukorras, kus isikut on varasemalt väärteokorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Samas võib kinnipeetava majanduslikule olukorrale avalduda siiski finantssurve, kuna K-Raha andmetel on isikul võlgnevusi 1714,98 eurot, kuid vanglale teadaolevalt võivad võlad küündida kuni 13 000 euroni.
2. Positiivseks loeb kohus seda, et Eduard Benedik töötab vanglas majandustöödel koristajana ja vangla hinnangul töötab motiveeritult. Ka läbib isik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, 4 1-19-2090 kus osaleb aktiivselt. Kohus on seisukohal, et Eduard Benedik kasutab vanglas viibitavat aega otstarbekalt enesearendamise huvides.
3. Süüdimõistetu lähedasteks on ema, vennad ja õed, kellega suhtleb regulaarselt ning suhted lähedastega on igati toetavad. Kinnipeetav suhtleb ka endise elukaaslasega ja oma lapsega, aga ka uue tüdruksõbraga. Seega on isikut vabanemise korral positiivselt toetamas lai lähedaste ring. Vangla materjalide kohaselt aga kuulub Eduard Benediku tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes soodustavad isiku antisotsiaalset käitumist ning Eduard Benedik on nende poolt kohati mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning seda olukorras, kus isik vabaneb vanade tuttavatega samasse linna ehk Kundasse ja võib olla mõjutatav.
4. Eduard Benedikil on probleeme alkoholi tarvitamisega, vägivallateod on toime pandud alkoholijoobes olles. Seega on kinnipeetava kriminaalse käitumise ning alkoholi tarvitamise vahel ilmselge seos. Ka kriminaalhooldusel olles rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, seega ka hirm võimaliku vangistuse ehk karistuse täitmisele pööramise ees ei motiveerinud isikut alkoholi tarvitamisest loobuma. Kinnipeetava sõnul ei soovi ta vabanedes alkoholi enam tarvitada, kuid kohus on seisukohal, et alkoholi taastarvitamist ei saa eitada ning sellest tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Eduard Benedik suhtub narkootikumidesse negatiivselt (kuigi on kanepit paaril korral proovinud).
5. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Eduard Benediki käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.
6. Kohus asub seisukohale, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Eduard Benediki iseloomustab asjaolu, et ta tegutseb impulsiivselt, mõtlemata võimalikele negatiivsetele tagajärgedele, väldib probleemidega tegelemist ja selle asemel otsib lahendust alkoholist, kuna teistmoodi käituda ei oska. Toimepandud kuritegu ja varasemad väärteod näitavad isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna.
7. Eduard Benedik on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning ei pidanud kinni kokkulepetest ning andis katteta lubadusi. Isik rikkus järjepidevalt registreerimiskohustust, mille tulemusena ei olnud võimalik läbida sotsiaalprogrammi kohustust. Eduard Benedik ei pöördunud ka psühholoogi vastuvõtule ega läbinud ravi ja PPA-s algatatud väärtegu näitab, et isik jätkas uute süütegude toimepanemist katseajal. Eduard Benediki kohta esitas kriminaalhooldaja kohtule 5 erakorralist ettekannet, kusjuures viimase ettekande arutamiseks tuli Eduard Benedik kuulutada tagaotsitavaks. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul 5 1-19-2090 on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Seega puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab seekord ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohtu hinnangul võib olukord osutuda vastupidiseks ja Eduard Benediki puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk.
8. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, elu- ja töökoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine, kohtumenetlusest kõrvale hoidumine, majanduslik ebakindlus ja alkoholi tarvitamine, aga samuti ka suhted kriminaalse mõtteviisiga isikutega ja tema mõjutatavus. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Eduard Benediki ennetähtaega vangistusest tingimisi (elektroonilise valve alla) vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel veidi alla ühe aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada positiivseid hoiakuid ja käituda õiguskuulekalt hoidudes distsiplinaarkaristustest. Ka on kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas ette nähtud läbida sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, vestlus teemal „Elustiili seostumine õigusrikkumistega“, töötamine ning põhihariduse omandamine. Eelloetletud tegevuste läbimine on oluline isiku õiguskuuleka käitumise ning läbimõeldud otsuste tegemise jaoks tulevikus. Lisaks leiab kohus, et kuna tegemist on esimese vanglakaristusega, siis peab selle mõju süüdimõistetule olema eriti tugev.
2. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eduard Benediki ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eduard Benediki vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6