28.10.2019 vastas Kaitsevägi kohtunõudele, märkides muuhulgas, et taustakontroll on KKS § 36 lg 1 p 5 kohaselt kaitseväeluure ülesannete täitmise üks osa ning et taustakontrolli materjalide mitteväljastamine kaebajale on kooskõlas KKS § 4110 lg-tega 3 ja 4 ning
05.11.2019 kohtumäärusega kohus tagastas X kaebuse. Kohus muuhulgas leidis, et kaebuse rahuldamisel ei oleks kaebajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kohus tõi välja olulise asjaoluna, et kaebaja ei saavutaks kaebuse rahuldamisel kaebuse eesmärki, sest tema suhtes ei ole täidetud
lg-s 1 sätestatud kohustuslikud tingimused (juurdepääsuluba riigisaladusele ning teadmisvajaduse kriteerium). Kohus leidis, et primaarne on riigisaladusele juurdepääsuloa omamine ning sellele järgnevalt võib sisuliselt hinnata teadmisvajadust või selle puudumist. Kaebajal puudus juurdepääsuluba riigisaladusele. Kohus märkis, et sellisel juhul ei saaks hakata sisuliselt hindama asjaolusid (sh tõendeid), mis on juurdepääsu piiranguga 2 (riigisaladus) ning seetõttu kaebajale avaldamisele ei kuulu. Kaebaja vaidlustas kohtumääruse Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2020 määrusega haldusasjas nr 3-19-663 tühistati Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 määrus ning saadeti tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 18.03.2020 kohtumäärusega jäeti X kaebus käiguta. Tulenevalt ringonnakohtu eelviidatud määruses osundatud seisukohtadest, sh et „/…/ kaebuse eesmärgi saavutamiseks võib olla kaebajal kohane vaidlustada ka KVÜÕA vastuvõtukomisjoni 20.03.2019 protokolli nr KVÜÕA-3.2-2.1/18/304 p 1.3, millega otsustati, et kaebajat ei lubata sisseastumiskatsetele „samadel põhjustel, mis eelmisel aastal“. Kohtutoimikus ei ole tõendit
) §-le 25 lg 1 on riigisaladusele juurdepääsu eeldusteks vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. Kaebajal puhul ei ole kumbki kohustuslik eeldus täidetud. Kuna X tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks olev teave on kaitstud riigisaladusega, teabe omanik ei ole Kaitsevägi ning kaebajal ei ole teadmisvajadust ja Kaitseväele teadaolevalt ka juurdepääsuõigust riigisaladusele, siis sellest tulenevalt ei ole Kaitseväel võimalik kaebajale tema tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks olevat teavet tutvustada. 18.09.2019 tutvus kohtunik kaebaja taustakontrolli toimiku materjalidega Kaitseväe luurekeskuses ning kinnitas 05.11.2019 kohtumääruses, et taustakontroll on läbi viidud ja materjal vormistatud seaduse nõudeid järgides. Lisaks 08.10.2020 esitas Kaitsevägi kohtu nõudel kogu taustakontrolli toimiku Tallinna Halduskohtule. Kaitsevägi kaalus ja otsustas võimaldada kaebajale juurdepääsu sellele osale taustakontrolli toimikust, mis ei ole kaetud riigisaladusega ning mis kogumina ei avalda kaitseväeluure meetodeid ja taktikat. 18.02.2021 tutvustas kohus kaebajale toimikus asuvaid materjale, mis ei ole kaetud riigisaladusega (kohtutoimikus CD plaadil). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid, sh kohtule edastatud juurdepääsupiiranguga materjali, mis sisaldab riigisaladust (aste- salajane) kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus kuulutas käesoleva haldusasja menetluse 08.10.2020 vastuse nr LuK-0.3-3/20/334-6 lisa 1 (dokumendid CD plaadil) osas kinniseks osaliselt ning lisa 2 (Memo nr 2.4-5/2330 s20190916 paberkandjal), mis on riigisaladusega kaitstud teave, osas kinniseks tervikuna. Kohus piiras kaebaja õigust tutvuda tervikuna lisa 2 dokumendiga (sh saada ärakirja) ning piiras kaebaja õigust tutvuda lisa 1 dokumentidega osaliselt, s.o võimaldas kaebajal tutvuda 30.10.2020 menetlusdokumendi lisas 1 loetletud juurdepääsupiiranguta dokumentidega (kohtutoimikus olev CD-plaat). Vastustaja selgituse kohaselt on 08.10.2020 vastuse lisa 2, s.o Memo nr 2.4-5/2330 s-20190916. puhul tegemist salajase tasemega riigisaladusega. Riigisaladusele juurdepääsu andmist reguleerib Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (
) § 25.
lg 1 kohaselt teabevaldaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu andmist veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. Seega peab kaebajal olema 08.10.2020 esitatud vastuse lisaga 2 tutvumiseks lisaks teadmisvajadusele ka salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba. Kaebajal sellist juurdepääsuluba ei ole, millele kohus on korduvalt tähelepanu juhtinud, võimaldades kaebajal taotleda vastavat luba. Kaebaja ei ole soovinud seda teha. Kohtu hinnangul oli lisa 2 dokumendile juurdepääsupiirangu seadmine põhjendatud. Vastustaja pidas võimalikuks kaebaja tutvustamist 30.10.2020 vastuse lisas 1 loetletud dokumentidega (toimikus oleval CD-plaadil), millega kaebaja tutvus kohtus. 6 Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 83 lg 4 kohaselt kehtestab tegevteenistusse võtmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri 22.03.2013 määrusega nr 21 kehtestatud „Tegevteenistusse võtmise korra“ § 1 lg 5 järgi esitab tegevteenistusse asuda sooviv isik kirjaliku kinnituse, et ta on nõus esitatud andmete õigsuse kontrolliga taotlust läbivaatava ametiasutuse poolt vastavalt KVTS §-le 14 ja Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) §-le 41⁵. Kaitseväkke teenistusse kandideeriva isiku sobivust Kaitseväkke kontrollib Kaitseväe struktuuriüksus KKS § 41³ alusel. KKS § 41³ lg-s 1 on toodud asjaolud, mis on isiku tegevteenistusse võtmisest keeldumise aluseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toovad need asjaolud kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning on aluseks tegevteenistusse võtmisest keeldumiseks. Tegevteenistusse võtmise korra § 9 lg 5 alusel teavitatakse tegevteenistusse võtmisest keeldumise korral isikut kirjalikult taasesitatavas vormis, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates Kaitseressursside Ametilt käesoleva määruse §-s 7 sätestatud dokumentide saamisest. Kaebaja osas tegi vastuvõtukomisjon 20.03.2019 protokollilise otsuse kaebaja mittesobivuse kohta KVÜÕA kõrgemasse sõjakooli (praegune Kaitseväe Akadeemia) õppima kandideerimiseks. KVÜÕA õppuriks kandideerija peab asuma tegevteenistusse ning vastama KVTS §-s 83 toodud nõuetele. Tegevteenistusse ei võeta isikut, kelle puhul esineb KVTS §-is 86 toodud alus (p 7- kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu). Lähtudes KKS §-ist 413 teostatakse isikule, kes kandideerib Kaitseväkke teenistusse või tööle, tema sobivuse hindamiseks taustakontroll isiku poolt esitatud nõusoleku ja isikuankeedi alusel. Kaebaja on kaks korda andnud oma nõusoleku tema suhtes taustakontrolli läbiviimiseks, mille tulemused olid kaebaja jaoks ebasoodsad. X pöördus 28.03.2019 Eesti Kaitseväe poole teabenõudega saamaks informatsiooni tema suhtes läbi viidud taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete kohta. Kaitsevägi vastas teabenõudele 04.04.2019 kirjaga „Vastus teabenõudele“ nr LuK-0.2-3/19/1684-2, milles on selgitatud, et taustakontroll tehakse KKS § 413 alusel ja KKS § 415 sätestatud viisil. Taustakontrolli tegemise eesmärgiks on KKS §-de 413 ja 414 järgselt hinnata isiku Kaitseväkke tööle või teenistusse sobivust. Taustakontrolli teostamisel, s.o KKS § 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks, on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek, millega ta lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. X on andnud nõusoleku tema suhtes taustakontrolli läbiviimiseks 04.07.2018 ja 09.03.2019. Taustakontroll on KKS § 36 lg 1 p 5 kohaselt kaitseväeluure ülesande täitmise üks osa. Kaitsevägi KKS § 4110 lg-st 3 ja lg 4 p-st 1 tulenevalt ei pidanud võimalikuks Xt taustakontrolli käigus kogutud teabega tutvustada, kuna selline tegevus võis kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Kaebaja väitel on tema huviks teada saada, miks taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete alusel otsustati, et kaebaja on ebausaldusväärne isik. Kaebaja leiab, et Kaitseväe 04.04.2019 vastus on õigusvastane, kuna riivab õigust tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega. Kohus kaebaja taotlusel käis Kaitseväes ning tutvus kohapeal kaebaja suhtes läbi viidud taustakontrolli materjaliga. Lisaks on kohus tutvunud riigisaladust sisaldava dokumendiga (Memoga nr 2.4-5/2330 s-20190916) ka Pärnu mnt 7 kohtumaja turvaalal asuvas turvaruumis
) § 25 lg 1 kohaselt tekib juurdepääsu õigus riigisaladusele (salajase tasemega teabele) kahe tingimuse täitmisel, s.o vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse (riigisaladusele juurdepääsuluba) ja teadmisvajaduse olemasolul. Seega ei taga ainuüksi riigisaladusele juurdepääsuluba juurdepääsu õigust salajase tasemega teabele, vaid lisaks peab olema täidetud ka teine tingimus, milleks on teadmisvajadus. Kaebajal puudub juurdepääsuluba riigisaladusele ning ta ei ole soovinud seda ka taotleda. Seega on täitmata
Vastustaja kohtule antud selgituse kohaselt kaebaja puhul ei oleks täidetud ka
lg 1 teine tingimus - - teadmisvajaduse kriteerium - juhul, kui kaebajal oleks vastav juurdepääsuluba riigisaladusele olemas. Kaebaja suhtes ei ole täidetud
lg-s 1 sätestatud kohustuslikud tingimused (juurdepääsuluba riigisaladusele ning teadmisvajaduse kriteerium). Kohus ei saa otsuses hakata sisuliselt hindama asjaolusid (sh tõendeid), millised on seotud juurdepääsupiiranguga (salajase tasemega teave). Kaebajat huvitav teave on juurdepääsupiiranguga salajase tasemega dokumendis (Memo nr 2.4-5/2330 s-20190916), mille sisu kohus ei avalikusta. Kohus, tutvunud vastustaja põhjendustega kaebajale juurdepääsupiiranguga dokumentidele juurdepääsu piirangu seadmiseks, leiab, et selline meede oli põhjendatud ja kaalutletud. Kohus veendus selles juurdepääsupiiranguga teabekandjaga tutvumisel. Kaebajat huvitav teave on salajase astmega dokumendis (Memos), millest on eelnevalt korduvalt juttu olnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 87 lg 3 sätestab, et riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoitakse toimikus eraldi ümbrikus või köites ning et mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui see on vältimatult vajalik riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete täitmiseks, võib riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoida ka toimikust lahus. Kohus märgib, et salajase tasemega teavet sisaldava dokumendi hoidmine kohtu turvaalal selleks eraldatud kinnises ruumis on põhjendatud. Nimetatud teabekandja toimikust lahus hoidmine ei välista menetlusosalise võimalust sellega tutvuda eeldusel, et vastav juurdepääsu õigus on isikul olemas. Kohus on seisukohal, et esmalt peab isik läbima julgeolekukontrolli, millele järgnevalt võib kohus hinnata, kas isikul esineb teadmisvajadus/vältimatu vajadus. Kohtu hinnangul praegusel juhul kohtule esitatud andmete põhjal sellist teadmisvajadust/vältimatut vajadust selgelt ei nähtu.
lg 1 näeb ette salastatud teabekandjatele juurdepääsu eeldusena isikul juurdepääsuõiguse olemasolu.
Kohus nõustub vastustajaga, et kaitseväeluure meetodite ja taktika teatavaks saamine vastavat luba mitteomavale ja teadmisvajaduseta isikule võib olla ohuks riigi julgeolekule. Kohtu jaoks on ilmne, et antud juhul esineb ülekaalukas huvi salajase tasemega teabe (riigisaladuse) hoidmiseks ning isiku teadmisvajadus/vältimatu vajadus ei ole ilmne. Kohus andis kaebajale võimaluse taotleda juurdepääsu õigust (luba) salajase tasemega teabekandjaga tutvumiseks, millele viitas ka vastustaja, kuid kaebaja ei soovinud seda teha. Eelnevalt on kaebaja suhtes tema nõusolekul läbi viidud kaks taustakontrolli kaebajale ebasoodsa tulemusega. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, et seadusandja on näinud Kaitseväele ette KKS §-s 41¹º sätestatud õiguse piirata kaitseväeluure ülesande täitmise raames andmesubjekti õigusi tema isikuandmete töötlemise osas. KKS § 41¹º lg 3 p 5 kohaselt võib 8 Kaitsevägi kaitseväeluure ülesande täitmise raames piirata andmesubjekti õigusi, muuhulgas õigust tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega, juhul, kui piiramata jätmine võib kahjustada kaitseväeluure ülesannete täitmist. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse seletuskiri (778SE) ütleb KKS § 41¹º sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise selgituseks, et piiramise eesmärgiks on vältida olukorda, kus kaitseväeluure käigus kogutud ja töödeldud teabe avalikustamise tagajärjel võidakse teada saada kasutatud meetodeid, kaasatud isikuid jms kaitseväeluure edasist teostamist kahjustavat teavet. Lisaks EV Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes § 44 lg 3 kommentaaris selgitatakse, et inimese õigust tutvuda tema kohta hoitavate andmetega võib piirata väärtusega, mis osutub kaalukamaks kui isiku õigus enesekohasele teabele juurdepääsule ning nimetab sellise väärtusena riigi julgeolekut. Kohtu hinnangul on Kaitsevägi kaalunud ja selle tulemusel otsustanud võimaldada kaebajale juurdepääsu sellele osale taustakontrolli toimikust, mis ei ole kaetud riigisaladusega ning mis kogumina ei avalikusta kaitseväeluure meetodeid ja taktikat. Kohus vastustaja nõusolekul tutvustas 18.02.2021 kaebajale CD-plaadil olevaid materjale, mis ei ole kaetud riigisaladusega (CD- plaat toimikus).
lg 2 esimene lause sätestab, et kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, siis tagatakse juurdepääs sellele osale teabekandjast, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet või millele juurdepääsuks on isikul juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Teine lause ütleb, et juurdepääsu ei anta teabekandja osale, millega tutvumisel on võimalik teha kindlaid järeldusi teabekandja selle osa kohta, millele juurdepääsuks puudub isikul juurdepääsuõigus või teadmisvajadus.
ei anna halduskohtule õigust tõendina kasutatava salastatud teabekandja salastatust kustutada või selle salastatuse taset muuta (RK 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p 27.2). Seega ei saa kohus käesolevas asjas salastatud teabekandja salastatuse taset muutma hakata ning kaebajale sellega tutvumist võimaldama. Kohus eeltoodut kokku võttes leiab, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning on teinud kaalutletud otsustuse, mistõttu kaebaja nõuete rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja on kohtumenetluse käigus võimaldanud kaebajal tutvuda taustakontrolli materjaliga, mis ei ole juurdepääsupiiranguga ning mida võis kaebajale avaldada. Juurdepääsupiiranguga teabekandjat, milles on salajase tasemega teave, ei avalikustatud, kuna see nõuab juurdepääsuõiguse olemasolu, mida kaebajal ei ole ja mida ta ei ole soovinud ka kohtumenetluse käigus taotleda. Kohus on korduvalt kontrollinud salajase tasemega teabekandjat, millele juurdepääsuõigus kaebajal puudub, ning nõustub vastustaja põhjendustega/kaalutlustega. MENETLUSKULUD HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.