) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.
lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning
lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 5. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. 6.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on 29.09.2021.a kohtutäituri otsuse alusel lõpetatud, pole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu on avaldus perspektiivitu ning kohus jätab avalduse
7.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. MENETLUSKULUD 8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. 9.
lg 2 alusel määrab kohus käesolevas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 10. Puudutatud isik on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks 150 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isikut on menetluses esindanud Tallinna Õigusbüroo OÜ jurist Kristjan Vahar. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi kokku 1,5 töötundi tasumääraga 100 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu summas 150 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. 11. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks puudutatud isiku menetluskulud 150 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus puudutatud isiku menetluskulud summas 150 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.