Obsah (6)

§ 477§ 371§ 372§ 173§ 172§ 151

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2021.a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15031 Tsiviilasi V. S. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari otsuse

) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning

§ 477

lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 5.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta avalduse menetlusse võtmata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Avaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et Tartu Maakohtu 01.04.
2. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on avaldaja vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus on täitisregistri andmete alusel kindlaks teinud, et kohtutäitur Aive Kolsar on täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx alustanud 21.01.
3. a sissenõudja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx avalduse ja Pärnu Maakohtu 15.01.
4. a tsiviilasjas nr xxx-xxxxxx tehtud otsuse või määruse alusel. Kohtu hinnangul soovib avaldaja kohtule esitatud kaebusega saavutada seda, et täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lõpetataks. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 15.09.
5. a arestimisakti vaidlustamisega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus saaks käesoleval juhul kontrollida arestimisakti õiguspärasust, mitte anda hinnangut sundtäitmise lubatavuse või mittelubatavuse kohta.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 371

lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu, kui avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril puudub alus avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Sellise menetluse raames saavad menetlusosalised esitada oma seisukohad nõude sissenõutavuse kohta ning kohus annab hinnangu, kas sundtäitmine on lubatud või lubamatu. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.
2. Täiendavalt juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et pankrotiseaduse § 174 lg 2 järgi ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti välja kuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Seega on pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist avaldaja suhtes uute nõuete alusel täitemenetluse alustamine võimalik. 10.

§ 372

lg 6 kohaselt loetakse avalduse menetlusse võtmata jätmise korral, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. 12. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot.

§ 151

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel menetlusosalise avalduse alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kui avaldaja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb kohtule esitada vastav avaldus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik