Obsah (5)

§ 249§ 252§ 77§ 89§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2208 Määruse kuupäev 7. oktoober 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 13. septembri 2021. a

) § 251 lõike 1 punkt 1).

§ 249

lõikest 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Taotleja on esitanud käskkirjale

1. septembril 2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
2. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 2 3-21-2208 8.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab täiendavalt taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
2. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
3. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
4. Tähtajatu Viru Vangla
5. detsembri
6. a käskkirjaga nr 6-2/813-1 on taotleja määratud majandustöödele abitööliseks, koristaja ametikohale. Vaidlusaluse
7. septembri
8. a käskkirjaga nr 6-3/772-1 otsustatud kartserikaristus on määratud tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 punkt 1). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (
9. mai
10. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja
11. jaanuari
12. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Taotleja põhjendab tööle asumise korralduse täitmata jätmist enda terviseseisundiga, s.o tolmuallergiaga. Vangla arst on varem hinnanud taotleja töövõimelisust, kui otsustati tema tööle määramine
13. detsembri
14. a käskkirjaga (VangS § 37 lõige 3). Kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi
15. jaanuari
16. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14). Seega võis vangla meditsiiniõde praegusel juhul otsustada kaebaja töövõimelisuse üle. Vahetult peale tööle asumise korraldusele mitte allumist kontrollis taotleja tervislikku seisundit vangla meditsiiniõde, kelle hinnangul oli kaebaja võimeline tööle asuma (dtl 45). Ei ole leidnud tõendamist, et kaebajal oli korralduse andmise ajal mingi ootamatu raske terviserike, mis takistanuks tal tööle asumast. Kohtul puudub alus kahelda meditsiinitöötaja võimelisuses hinnata taotleja töövõimekust konkreetsel ajahetkel. Ainuüksi tolmuallergia tuvastamine ei tähenda tingimata seda, et taotleja pole võimeline tegema kergemaid koristustöid. Vangla on osutanud, et taotleja ülesandeks oli niiske mopiga eluosakonda puhastada. Ei ole eluliselt usutav, et ruumis, mida iga päev koristatakse, on tolmu niivõrd palju, et see seab ohtu taotleja tervise.
17. Kohus ei nõustu taotleja seisukohaga, et pulmonoloogi poolt
18. augustil 2021 antud seisukoht koristustööde vastunäidustuse kohta muudab ebaõigeks tööle määramise ajal antud arsti kooskõlastuse ning seeläbi õigusvastaseks kooskõlastusele tugineva Viru Vangla
19. detsembri
20. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/813-
21. Kohus rõhutab, et arstliku 3 3-21-2208 läbivaatuse tulemusena
22. augustil 2021 antud vabastust koristustustöödelt ei antud tagasiulatuvalt ehk pulmonoloogi antud töövabastus ei kehtinud tööle asumisest keeldumise ajal.
23. VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 40 ööpäeva kartserikaristust oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Tööle asumise korralduse täitmata jätmist peetakse kohtupraktikas raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli
24. septembri
25. a käskkirja andmise ajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse ja töökohustuse eiramise eest. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja ning varasemad karistused ei ole muutnud teda õiguskuulekamaks.
26. Kuna Viru Vangla
27. septembri
28. a käskkirja nr 6-3/772-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses või tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6). Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi. Kohus osutab, et taotlejal ei ole vangla kinnitusel kartserikaristuse kandmise ajaks planeeritud kokkusaamisi. Taotleja kohtus viimati oma pereliikmetega septembris
29. Seega võimalik kahju peresuhetele saab olla üksnes vähene. Kohus selgitab, et kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
31. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lõige 7).

18. Tulenevalt

§ 77

lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praegune haldusasi sisaldab dokumente, milles on kajastatud taotleja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse taotleja eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks.

§ 89

lõike 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. 19. Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4