2-17-3360/97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.01.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3360 Tsiviilasi K K hagi V Ve (V) vastu eluruumi V Ve valdusest K K valdusse väljanõudmise nõudes ning V Ve hagi K K vastu põhivõlgnevuse 136 922,25 euro ja viivise 13 077,75 euro nõudes Tsiviilasja hind Kostja hagi hind 150 000 eurot Hageja hagi hind 3 500 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: K K (isikukood xxx, aadress xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post xxx) Kostja: V V (isikukood xxx, aadress xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat (e-post xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista hagejalt K K kostja V V kasuks välja 82 108,38 eurot.

3.Määrata kindlaks Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 2-17-3360 täitmise kord, mille kohaselt on kostja V V kohustatud täitma Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 2-173360 resolutsiooni punkti 2 üksnes siis, kui hageja K K on tasunud kostjale V V 447,38 eurot Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 2-17-3360 resolutsiooni punkti 3 kohaselt ja 82 108,38 eurot käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Jätta kostja V V menetluskulud 54,74% ulatuses hageja K K kanda ning jätta hageja K K menetluskulud 45,26% ulatuses kostja V V kanda.

5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus 1. Käesolevas tsiviilasjas menetletakse K K hagi V Ve (V) vastu eluruumi V Ve valdusest K K valdusse väljanõudmise nõudes (asjas nr 2-17-3360 esitatud hagi) ning V Ve hagi K K vastu põhivõlgnevuse 136 922,25 euro ja viivise 13 077,75 euro nõudes (asjas nr 2-19-1379 esitatud hagi, mis on tsiviilasja nr 2-17-3360 juurde 25.05.2020 määrusega liidetud).

2.Maakohus rahuldas 07.02.2019 otsusega K K asjas nr 2-17-3360 esitatud hagi V Ve vastu ja nõudis kinnistu kostja valdusest välja hageja valdusse, kohustades kostjat otsust täitma üksnes juhul (VÕS § 110), kui hageja on kostjale tasunud 447,38 eurot (kostja poolt hageja kinnisasjale ehitamisega seotud kulutused 7000 krooni VÕS § 1023 lg 1 järgi). Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2020 otsusega tühistati Harju Maakohtu 07.02.2019 otsus osas, milles otsustati, et K K ei ole kohustatud tasuma V Vele valduse üleandmise vastu enam kui 447,38 eurot ja jaotati menetluskulud. Tsiviilasi saadeti tühistatud osas, s.o osas, milles otsustatakse V Ve nõude suurus K K vastu 447,38 eurot ületavas osas, uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles rahuldati K K nõue V Ve vastu kinnistu väljanõudmiseks ja V V on kohustatud valduse üle andma, kui K K on tasunud 447,38 eurot, ning osas, milles maakohus jättis taotlused kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsus V Velt K Kle kinnistu valduse väljaandmiseks kuulub täitmisele asja uuel läbivaatamisel maakohtu määratavas korras pärast maakohtu poolt V Ve nõudes K K vastu 447,38 eurot ületavas osas tehtud lahendi jõustumist.

3.Tsiviilasjas nr 2-19-1379 tehtud 11.02.2019 määrusega seati hagi tagamiseks K K´le kuuluvale kinnistule asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, kohtulik hüpoteek summas 150 000 eurot tsiviilasjas tehtava kohtulahendi täitmise tagamiseks V V´e (isikukood xxx) kasuks.

4.Lähtudes eeltoodust on käesoleva otsuse tegemise hetkel lahendamata küsimus, kas ja kui palju peab hageja kinnistu valduse tagasisaamiseks kostjale seltsingulepingu alusel raha maksma.

Kostja nõue ja põhjendused 5. Poolte kooselu algas 1999 aastal. Kuni 2005 aastani elasid pooled koos xxx. Pärast seda kolisid pooled elama Xxx kinnistule, kuhu kostja ehitas oma vahenditest maja. Kinnistu kuulub hagejale. 2016. a veebruari lõpus lahkus hageja Xxxlt - poolte kooselu lõppes. Hageja asus elama oma vanemate juurde.

6.Kostja maksis OÜ-le Landhaus maja ehitamise lepingu sõlmimisel 2005-l aastal kokku 600 000 krooni (38 346,99 eurot). Kostja võttis AS-st Swedbank laenu summas 47 964 eurot (750 2 473,52 krooni) maja ehitamiseks. Kuigi hageja on laenulepingus märgitud kaaslaenajana, on laenu tagasi maksnud ainult kostja. Tasutud laenusumma on 32 547,37 eurot (tasumata 29 925.42 eurot). Kulu kokku 62 472,79 eurot.

7.Ehitustööde eest on kostja nii saadud laenust kui ka eraldi oma töötasust enda arveldusarvelt nr xxx maksnud alljärgnevalt:

1)Välistrepp 450 eurot;

2)Pliidi materjalid 181,90 eurot;

3)Majavärv 150,80 eurot;

4)Puurkaev 426 eurot;

5)Bauhaus AS-ist ehitusmaterjalid 386,90 eurot;

6)Materjalid 1362,60 krooni, s.o 87,08 eurot;

7)Materjalid 2034,90 krooni, s.o 130,05 eurot;

8)Materjalid 2934 krooni, s.o 187,51 eurot;

9)Ehitaja I J tasu 26 000 krooni, s.o 1661,70 eurot;

10)Materjalid 12 487,50 krooni, s.o 798,09 eurot;

11)Ehitaja R O tasu 113 000 krooni, s.o 7222,01 eurot;

12)Ehitaja R O tasu 5000 krooni, s.o 319,55 eurot;

13)Ehitaja I J tasu 18 014 krooni, s.o 1151,30 eurot;

14)Vundament 91 100 krooni, s.o 5822,35 eurot;

15)Küttesüsteem 35 000 krooni, s.o 2236,90 eurot;

16)Ehitusmaterjalid 5 800 krooni, s.o 370,68 eurot;

17)Trepi ehitus 10 000 krooni, s.o 639,11 eurot;

18)Trepi ehitus (A. R) 7 000 krooni, s.o 447,38 eurot;

19)Ehituse ABC materjalid 1 435 krooni, s.o 91,71 eurot;

20)Puitmaterjal 2288 krooni, s.o 146,22 eurot;

21)Köögimööbel (osal) 19 158 krooni, s.o 1224,41 eurot;

22)Köögimööbel 17 703,60 krooni, s.o 1131,46 eurot;

23)FEB sanitaartehnika 1275 krooni, s.o 81,48 eurot;

24)Ehitus 188 krooni, s.o12,01 eurot;

25)Nõrkvoolu tööd (R. S) 11595 krooni, s.o 741,05 eurot;

26)Aquator (vann) 17055 krooni, s.o 1090,01 eurot;

27)Materjalid 8581,40 krooni, s.o 548,45 eurot;

28)Betoonvundament (E. A) 9750 krooni, s.o 623,13 eurot;

29)Killustik, liiv (K. K) 7000 krooni, s.o 447,38 eurot;

30)Üldehitus, siseviimistlus 70500 krooni, s.o 4505,77 eurot.

Ehitustöödeks kokku on kostja oma vahenditest kulutanud 33 312,39 eurot.

8.Kodutehnika ja olmeelektroonika soetamiseks on hageja teinud alljärgnevad kulutused:

31)OnOff 356 krooni, s.o 22,75 eurot;

32)E-lux kodutehnika 2490 krooni, s.o 159,14 eurot;

33)Elektroonika 6999 krooni, s.o 447,31 eurot;

34)Anava Eesti 7490 krooni, s.o 478,69 eurot;

35)Evelekt Salong 1290 krooni, s.o 82,44 eurot;

36)Evelekt Salong 2037 krooni, s.o 130,18 eurot,

37)Omega keskus 6390 krooni, s.o 408,39 eurot;

38)Jysk 1193,40 krooni, s.o 76,27 eurot;

39)Kodumasinad 1690 krooni, s.o 108,01 eurot;

40)Euronics 751 eurot;

41)Euronics 125,90 eurot.

3 Kostja kulud koduelektroonikale kokku 2790,08 eurot 9. Kostja kulud kinnistul asuva hoone soetamiseks, ehitamiseks, sisustamiseks ja vajalike kodumasinate jm elektroonikaga varustamiseks on kokku 136 922,25 eurot.

10.Kostja väiteid selle kohta, et just kostja tellimusel püstitati elamu, kinnitavad A J ja R O-S kirjalikud kinnitused. Hageja elamu ehitamisel oma kinnistule ei osalenud.

11.Hageja panuseks seltsingusse on kinnistu, mille väärtus seltsingu lõppemise hetkel ilma elamuta on 25 000 eurot (Domus Kinnisvara eksperthinnang nr xxx). Sama ekspertiisiakti kohaselt on hoonestatud kinnistu turuväärtus kokku 167 000 eurot. Lahutades sellest 25 000 eurot (hageja panus), saame kostja panuse ehitise ja kommunikatsioonide näol 142 000 eurot.

12.Poolte vahel sõlmitud seltsingulepingu esemeks oli elamu rajamine nii kostja isikliku kui ka pangast laenatud rahaga. Kinnistu omandiõigus on kogu aeg kuulunud hagejale. Hageja panus seltsingusse seisnes kinnistu andmises, kostja panus kinnistule elamu ja abihoonete rajamises.

Seltsingulepingu eesmärk oli kostja poolt ja kostja vahenditest elamu ehitamine hagejale kuuluvale kinnisasjale ning selle edasine kasutamine poolte ja nende laste ühise elukohana.

Käesoleval juhul on kostja panus ehitatud elamu näol jäänud hageja omandisse viimasele kuuluvale kinnistule.

13.Kostja panus seltsingusse on 136 922,25 eurot, mille tagastamist kostja hagejalt nõuab. Nõue muutus sissenõutavaks seltsingu lõpetamisest, so alates 01.03.2016.

14.Kostja arvestab võlgnevuselt summas 136 922,25 eurot viivist 8% aastas, mis on hagiavalduse koostamise seisuga sissenõutavaks muutunud kokku summas 31 491,80 eurot. Siiski ei nõua hagejalt kogu arvestuslikku viivist, vaid ainult summas 13 077,75 eurot.

15.Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevus 136 922,75 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga (28.01.2019) sissenõutavaks muutunud viivis 13 077,75 eurot.

16.Seoses hageja vastuväidetega märgib kostja järgmist. Kostja ei nõustu, et hageja oleks justkui teinud pere huvides väljaminekuid kokku summas 30 082,60 eurot. See ei tõenda hageja panust seltsingusse, sest ei ole näha, kust hageja raha sai. Hageja märgitud kulutused ei ole kuidagi seostatavad pere või seltsingu huvides teostatud kulutustega. Seega on hageja panus seltsingusse tõendamata. Hageja sai selle raha, mille kasutamist ta justkui seltsingu huvides tõendada soovib, kostjalt (pangakontolt nr xxx tehtud ülekanded hageja arveldusarvele ajavahemikus 2008 kuni 2016 kokku summas 20 448,18 eurot; 25.01.2005 L N tasutud 180 000 krooni (11 504,09 eurot) selgitusega „laen“ - kostja võttis palkhoone detailide müügilepingu sõlmimise eelselt 11.02.2004 kontolt välja 200 000 krooni (12 782,32 eurot), mis on pärast hageja kontole sularahas sisse makstud). Kostjale teadaolevalt ei olnud hagejal oma sissetulekutest võimalik selliseid väljamakseid teha.

17.Istungil märkis kostja, et seltsingu lõpetamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat seltsingulepingu lõppemisest, hagi on esitatud ettenähtud ajal. Nõue aegunud ei ole. Rõhutas, et seltsingu likvideerimine toimub vastavalt VÕS § 600 lg 1 ls-le 2. Kui täidetakse seltsinguga võetud kohustused, siis jagatakse see vara seltsingu lõppemise hetkel turuväärtuse seisuga poolte vahel ära. Ei saa vadata, kui palju rahaliselt panustatud, turuväärtus ja panus 2004. aastal erinevad võrreldes 2016. aastaga. Laenu on makstud käesoleva hetkeni.

4 Hageja vastuväited ja põhjendused 18. Hageja palub jätta hagi rahuldamata. Kodutehnika ja olmeelektroonika väidetavad kulutused ei allu seltsinglepingu likvideerimise sättetele. Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, kas kulud on kantud vaidlusaluse eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Ülekannete selgitused on ebamäärased ja väidetava kuluga seostamatud. Kostja ei ole kulusid hagejaga kooskõlastanud ega tema nõusolekut küsinud Täiendavalt esitab hageja ka aegumise vastuväite.

19.Hageja ainsaks panuseks ei olnud üksnes kinnistu. Ka hageja on teinud panuseid poolte ühise kooselu ajal: kommunaalmaksed 17 070,20 EUR, lastehoid ja huviringid vastavalt poolte kokkuleppele 8410,67 EUR, muud kulud leibkonda 32 916,04 EUR ehk kokku 58 396,91 EUR.

Pooled elasid hageja vanemate juures tasuta ca 100 kuud. Üürihinnad tol ajal olid 200 EUR kuus + kommunaalmaksud. Selle raha arvelt oli kostjal võimalik koguda maja ehitamiseks oma isiklikku raha, s.o. 20000 EUR. See, et kostja sai tasuta xxx elada ja samal ajal endale raha koguda elamu ehitamiseks, oli hageja vanemate rahaline panus poolte ühise maja ehitamisse.

Lisaks kinkisid hageja vanemad hagejale maja ehitamiseks kinnistud, millest Xxx sai maja aluspinnaks ja teine kinnistu ühiselt võetud pangalaenu tagatiseks.

Xxxle on eluase rajatud poolte poolt üheskoos, ühisest soovist ja ühisel panusel.

1)hageja vanemate panus on 20 000 EUR (s.o. kokkuhoitud rahasumma xxx elatud kuude eest);

2)Laenu tagatiseks eraldas hageja ühishüpoteegi alla oma vanematelt kingituseks saadud kinnistud (registriosa xxx ja xxx). Hüpoteegi väärtus on 124 629,71 EUR. Ilma ühishüpoteegi tagatiseks olevate kinnistuteta ei oleks maja ehitamiseks laenu saadud ja maja oleks jäänud ehitamata;

3)hageja eraldas Xxxle ühise eluaseme ehitamiseks talle vanemate poolt kingitud kinnistu Xxx (registriosa xxx). 2016. a seisuga kinnistu väärtuseks 25 000 EUR.

4)kostja jäi eemale maja projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemiseks vajalikest läbirääkimistest ametnikega ja spetsialistidega, ega panustanud enda aega ehitamiseks vajalike lubade taotlemisele. Kõik see ametlik asjaajamine on olnud ainuisiklikult hageja vastutusel.

Kokku hindab Kostja enda rahalist panust Hagejaga koosellu väärtuses 228 026,62 EUR.

20.Xxx elamu on ehitatud ühiselt võetud pangalaenuga, kusjuures hageja andis enda osa (pool laenusummast, s.o. 23 982 EUR) käsutamiseks kostjale vaba voli. Seetõttu ei ole kostjal detailselt ette näidata maja ehitamisele tehtud suuremaid ehituskulutusi (vundament, maja karp, katus ja sisetööd, viimistlus), kuna need kulutused on ühised kostjaga ja tehtud ühist pangalaenu kasutades. Eeldades, et hageja maksab enda osa pangalaenust ise, jaguneb pangalaen poolte vahel solidaarselt võrdselt: kostja tasub 31 236,39 EUR ja hageja 31 236,39 EUR.

21.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja eesmärgiks oli kostja poolt ja kostja vahenditega elamu ehitamine hagejale kuuluvale kinnisasjale ning selle edasine kasutamine poolte ja nende laste ühise elukohana. Poolte ühiseks eesmärgiks oli ühine kooselu ja pereelu, sh laste saamine ning ühise eluaseme soetamine ja selle kasutamine poolte ja nende tulevaste laste ühise elukohana. Ühise eluaseme ehitamiseks hagejale kuuluvale kinnisasjale otsustasid pooled kasutada oma kooselu ajal kogutud rahalisi vahendeid ning puuduolevas osas võtta ühiselt laenu AS-st Swedbank. Poolte kooselu eesmärgiks ei olnud ühise maja ehitamine, vaid ühine pereelu ja laste kasvatamine ning ühise eluaseme soetamine ning selle kasutamine poolte ja nende tulevaste laste ühise elukohana.

5 22. Kostja on väitnud, et elamu ehitamine on toimunud tema poolt ning tema rahaliste vahenditega, millega hageja ei nõustu. Elamu ehitati kooselu ajal ühiselt ja ühiselt laenatud laenu summa 47 964 eurot ja ühiselt säästetud ja kogutud raha 33 312,39 eurot arvel poolte kooselu ajal.

23.Hageja nõustub, et poolte vahel oli vabaabieluline suhe, mis algas 1997 aastal ja lõppes veebruari lõpus 2016 aastal ning pooltevaheline õigussuhe on seltsinguleping VÕS § 580 lg 1 tähenduses.

24.Hageja ei nõustu väitega, et kostja on maksnud oma rahaliste vahendite arvel palkmaja materjali ja paigalduse eest OÜ-le Landhaus 2005 aastal kokku 38 346, 99 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on arve reaalselt ära tasunud. OÜ-le Landhaus tasuti AS-lt Swedbank ühiselt laenatud laenusumma 47 964 eurot arvelt, milline laenu summa kanti laenulepingu kohaselt üle kostja arvelduskontole. Seega see, et kostja maksis OÜ-le Landhaus oma arvelduskontolt, ei tähenda seda, et see raha oleks olnud tema isiklik raha, tegemist on poolte ühise panusega.

25.Hageja ei nõustu, et kostja on ehitustöödeks kulutanud oma isiklikest vahenditest 33 312,39 eurot. Hageja nõustub, et ehitustöödeks kulutati veel peale palkmaja materjalide ja paigalduse eest 38 346,99 eurot tasumist 33 312,39 eurot, milliste ehitustööde eest tasus küll kostja oma arvelduskontolt, kuid millist summat kokku ei saa lugeda tema isiklikuks panuseks, kuna sellest 9617,01 eurot tasuti laenu summa arvelt ja 23 695,38 eurot kooselu ajal ühiselt kogutud rahaliste vahendite arvel.

26.Ka kodutehnika ja olmeelektroonika summas 2790.08 eurot osteti kooselu ajal ühiselt kogutud raha eest.

27.Hageja nõustub, et poolte ühisest laenust (laenulimiit 47 964 eurot) on AS-le Swedbank tagasi maksmata 29 925,42 eurot. Samuti nõustub, et laenukulu koos intressiga on kokku 62 472,79 eurot.

28.Elamu valmis 2006 aastaks, millal pooled asusid sinna elama, kus sündisid ka poolte ühised lapsed ning kus kostja koos ühiste lastega elab kuni käesoleva ajani, midagi selle eest hagejale kui kinnisasja omanikule maksmata.

29.Hageja ei ole kunagi soovinud ega kostjaga vastavat kokkulepet sõlminud (isegi mitte arutanud), et kinnistu omandiõigus mistahes ulatuses võiks minna üle kostjale ja/või muutuda seltsinguvara osaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et käesolevavas asjas ei oma tähtsust hagejale kuuluva vara väärtus, kuna kinnistu registriosa numbriga xxx ei ole muutunud seltsingu varaks. Kokkulepe on olemas üksnes kinnistu kasutamise osas ühiste eesmärkide saavutamise heaks.

30.Poolte kooselu lõppes seltsingulepingu tähenduses veebruari lõpus 2016. a ning selle aja seisuga lõppes ka seltsing seltsingulepingu tähenduses ning selle aja seisuga tuleb kindlaks teha ka seltsingu vara, täita seltsinglaste varast seltsinglaste kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt ning pärast kohustuste täitmisest üle jäänud seltsingu varast tuleb tagastada seltsinglaste panused.

31.Seltsingu lõppemisel, s.o veebruaris 2016. a seltsingul kinnisvara puudub. Seltsingu varaks on kinnistul registriosa numbriga xxx asuv palkmaja, materjali ja ehitusliku väärtusega kokku 71 659,38 eurot (38 346,99 eurot + 33 312,39 eurot), kodutehnika ja elektroonika kokku 2790,08 eurot.

6 Seltsingu lõppemise aja seisuga on seltsingul täitmata kohustused AS Swedbank ees summas 29 925,42 eurot, millise seltsingu kohustuse AS-i Swedbank ees on nõus täitma hageja. Samuti on hageja nõus jätma poolte poolt ühiselt ehitatud elamu endale ja tagastama kostjale kui seltsinglasele tema panused. Seltsinglaste panused ja kohustused on võrdsed. Kui seltsinglaste panuseid ei ole võimalik tagastada hüvitatakse panuse tegemise aegne väärtus. Käesolevas asjas ei ole võimalik tagastada panuseid palkmaja materjalide ja paigalduse osas, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele panuse tegemise aegne väärtus. Kostjale hüvitatava panuse väärtuse arvutamiseks tuleb seltsinguvara väärtus kindlaks teha ning millest tuleb maha arvata tasumata pangalaenu summa. Palkmaja materjali ja ehitusväärtus on kokku 71 659,38 eurot, millest tuleb maha arvata tasumata pangalaenu summas 29 925,42 eurot, mis teeb palkmaja väärtuseks seltsingu lõppedes 41 733,96 eurot. Kummagi seltsinglase panuseks palkmaja materjalide ja paigalduse osas on 20 866,98 eurot. Kuna hageja nõustub võtma pangalaenu tasumise kohustuse summas 29 925,42 eurot enda kanda, siis väheneb kostjale tagastamisele kuuluva panuse väärtuse summa 4529,22 euro võrra (29 925,42 – 20 866,98 = 9058,44: 2= 4529,22) ja moodustab 16 337,76 eurot (20 866,98 -4529,22). Kodutehnika ja elektroonika seadmed kokku väärtuses 2780,08 eurot on hageja nõus jätma kostjale, millest tulenevalt hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva hüvitise suurus väheneb veel 1390,04 (2780,08 : 2) eurot ja moodustab 14 947,72 eurot (16 337,76 – 1390,04).

32.Hageja sissetulek perioodil 2006-2016.a. on kokku 105 206,9 EUR, mille moodustavad töötasud, puhkusetasud, sünnitoetused (riigi ja tööandja poolne), preemiad, tulumaksu tagastused ning kostja rahaline toetus hagejale laste kasvatamise eest. Sellest enamuse hageja panustanud poolte ühisesse koosellu ja maja ehitamisse/sisustamisse ning laste kasvatamisse.

33.Hageja on teinud kulutusi maja ehitamiseks, sisustamiseks ning kommunaalmaksetele kokku summas 21 291,64 EUR. Lisaks muud kulud poolte ühisesse koosellu (toit ja esmatarbekaubad, lastehoid ja huviringid, tervisetooted apteegist laste ja pere tarvis ning transpordikuld) kokku summas 30 082,60 EUR.

34.Landhaus OÜ-ga sõlmitud lepingus maja puitosa valmistamiseks on ära märgitud muuhulgas ka ettemaksu summa, mille hageja on tasunud oma isiklikest vahenditest 25.01.2005. Seega ei vasta tõele kostja väited selle kohta, et tema on ainuisikuliselt osalenud maja ehitustegevuse finantseerimisel.

35.Kostja vastustest ei tulene, kuidas poolte ühised lapsed riided selga said ja toidu lauale samal ajal, kui kostja väidetavalt maja ehitas. Liiatigi ei ole kostja siiani tõendanud oma sissetulekuid ega seda, mille arvelt on ta majale tehtud kulutusi väidetavalt teinud.

36.L N 180000 EEK ülekande tegemiseks sai hageja raha kostjalt. Lisatud tõendiga soovis hageja tõendada, et mõlemad pooled olid maja ehitamise juures ja raha liikus ehitajatele ka hageja vahendusel (kuid seekord mitte hageja vahenditest).

37.Kokkuvõttev seisukoht on, et poolte vahelise kooselu eesmärgiks ei olnud „elamu rajamine nii kostja isikliku kui ka pangast laenatud rahaga“ ehk seotud kinnisasjaga, sh eluaseme soetamise/ehitamise/parandamisega vms, vaid oli suunatud perekonna loomisele ning laste saamisele ja kasvatamisele. Seega isegi kui kohus peaks tuvastama, et poolte vahel kehtis seltsingleping, siis selle poolte panused olid igal juhul võrdsed (VÕS § 581 lg 2) ning tehtud eesmärgiga kindlustada nende ühiseid lapsi eluasemega, mitte aga pelgalt elamu rajamine kostja ning panga rahadega.

7 38. Ajavahemikul 25.04.2005–06.12.2019.a tasuti eelnimetatud laenulepingu alusel laenusumma osamakseid ja intressi makseid kokku summas 32 088.30 EUR, millest 19 949.69 EUR moodustasid laenusumma osamaksed ja 12 138.61 EUR intressimaksed. Antud kohustus panga ees on poolte ühine kohustus. Kuna tagasimaksmise osas kokkulepe puudub (kes ja kuidas laenuvõlga edasi maksab ja mis saab laenu tagatisest), siis ei aktsepteeri hageja laenuvõlga sellisel kujul kostja nõudes, kuna ei ole põhjendatud V Ve maksmata pangalaenu osa arvata K K kuluks. Ajal kui V V justkui väidetavalt maksis üksinda pangalaenu, tasus K K perekonna ülalpidamiseks muid kohustusi. Seega tuleb nimetatud nõuded tasaarvestada kattuvas ulatuses.

39.Kuigi seltsingulepingu vormi osas kehtib lepinguõigusele omane üldine vormivabaduse põhimõte, siis antud juhul järgides kostja loogikat, et ehitise kinnistule rajamine pidi moodustama poolte seltsinguvara ning ehitise ühise majapidamise tarbeks, siis muutudes kinnisasja oluliseks osaks, tuli sellisele tehingule kohaldada seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue ning vastav seltsinguleping pidi seega olema ka vastavas notariaalses vormis, mida see ei olnud.

40.Istungil rõhutas hageja, et kinnisvara eksperdi arvamus ei ole asjakohane, vaadatakse seltsinglaste panuseid ja kostja väidetav panus on palkmaja maksumus, mis meie arvates on ca 71 000 eurot. Eksperdi hinnangust nähtuvat ei saa käsitleda kui panust seltsingusse. Hageja jäi väite juurde, et aegumise õigusliku alust tuleb kontrollida. Hageja märkis, et laen võeti 2005 ja maja hakati ehitama natuke enne seda, 2006 juba elas pere majas sees ja 2007 sündis esimene laps. Veebruaris 2016 lahkus hageja kinnistult. Juhul, kui maatükki käsitletakse seltsingu osana, siis peaks seltsinguleping olema notariaalses vormis. Kui kohus nõustub, et elamu ehituslik maksumus seltsinguvara väärtuse lähtepunktiks, siis vorminõude küsimust ei saa kerkida.

Kohtuotsuse põhjendused 41. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

42.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

•poolte kooselu algas 1999. a;

•kuni 2005. aastani elasid pooled hageja vanematele kuuluvas xxx talus xxx;

•vaidlusaluse Xxx kinnistu kinkisid hagejale tema vanemad ning kinnistusraamatu kohaselt kuulub see hagejale;

•Swedbank AS-i ja solidaarvõlgnikest poolte vahel sõlmiti 25.04.2005.a. laenuleping nr xxx laenulimiidiga 70 348.00 EUR, millest laenusaaja poolt võeti kasutusse: 10.05.2005 31 976.00 EUR ja 22.12.2005 15 988.00 EUR. Laenust summas 47 964 eurot on AS-le Swedbank tagasi maksmata 29 925,42 eurot, laenukulu koos intressiga on kokku 62 472,79 eurot;

•perioodil 2004. a – 2006. a on Xxx kinnistule poolte ühisel tahtel rajatud elamu;

•ehitustööde raames kulutati palkmaja materjalidele ja paigaldusele 38 346,99 eurot (OÜ-le Landhaus tasutu) ja täiendavalt 33 312,39 eurot (vt kostja 28.01.2019 hagi p 1.6);

8 • • • • 2006. a kuni 2016.a veebruarini on pooled elanud Xxx kinnistul perekonnana ja ühise majapidamisega, kusjuures 2007.a sündis poolte kooselust esimene laps;

2016. a veebruari lõpus lahkus hageja Xxxlt - poolte kooselu lõppes ning hageja asus elama oma vanemate juurde; kostja valdab kinnistut tänaseni; pangalaenu on ainuisikuliselt tasunud kostja.

43.Kostja, tuginedes seltsingulepingu sätetele, palub mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 136 922,75 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga (28.01.2019) sissenõutavaks muutunud viivise 13 077,75 eurot.

44.Hageja vaidleb kostja hagile vastu. Poolte vahel on vaidlus: (i) seltsingu eesmärgi osas; (ii) seltsinglaste panustega seonduvalt (mh kes, mil viisil ning kui suures ulatuses on panuseid teinud, kas üldse mingeid kulutusi või tegevusi saab panusena käsitada, kas panuste tegemiseks oli teise poole nõusolek, kas hagejal oli panuste tegemiseks vahendeid ning kas nimetatud vahendid olid talle antud kostja poolt); (iii) nõude aegumise osas; (iv) seltsingulepingu tühisuse osas seoses selle kohustusliku vorminõudega; (v) seltsingu likvideerimise osas (mh kas lähtepunktiks on elamu ehitusmaksumus või elamu väärtus seltsingu lõppemise hetkel).

I Võlasuhte olemasolu 45. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Kostja on nõuet esitades tuginenud suulise seltsingulepingu olemasolule poolte vahel. Hageja on menetluses nõustunud, et pooltevahelist suhet võib kvalifitseerida seltsingulepinguna. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse punktides 42-43 leidnud, et poolte vahel on seltsinguleping.

Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 13-15). Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga.

Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–

587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes.

Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut.

Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Kolleegiumi arvates ei õigusta seltsingu sätete 9 kohaldamist ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise.

Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel.

Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:

•mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);

•pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).

Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme ehitamiseks.

Samuti on Riigikohus märkinud, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse.

Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada (RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 17). Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista see, kui ese kuulub asjaõiguslikult seltsinglaste kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Seltsingulepingu sisu võib olla ka eseme kasutamine seltsingu tarbeks ehk üksnes n-ö majanduslikus mõttes ühisvarana (vt RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 17;

RKTKo nr 3-2-1-128-11, p 20; VÕS § 581 lg 1). Kolleegium on selgitanud, et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele (RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 15).

46.Esitatud asjaoludest ja eelviidatud kohtupraktikast nähtuvalt ei ole asjakohane hageja poolt väljatoodud vorminõude järgimatajätmise temaatika, kuivõrd antud juhul ei olnud seltsinguleping suunatud kinnisasja omandamisele, vaid selle raames tehti panuseid hagejale kuuluvale kinnistule elamu rajamiseks. Kuivõrd seltsingulepingu alusel ei omandatud kinnistut ning see leping ei olnud ka suunatud kinnistu omandamisele, siis ei pidanud selle sõlmimisel järgima AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõudeid. Seega on seltsingulepingu suuline vorm seaduslik (TsÜS § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1; vt ka RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 16).

47.Samuti ei ole asjakohane hageja viide nõude aegumisele. Võimalikud seltsingulepingulised nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest. Kuna kostja nõue on suunatud seltsingu likvideerimisest tulenevalt panuse tagastamisele (VÕS § 603 lg 1), ei muutu see nõue sissenõutavaks enne likvideerimise raames kohustuste kandmist (VÕS §-d 600, 602, 603; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 44). Puudub vaidlus, 10 et kinnistuga seotud laenukohustust ei ole tänaseni kustutatud. Seega ei ole kostja nõue aegunud.

48.Pooled vaidlevad seltsingulepingu eesmärgi üle. Kostja märgib, et seltsingulepingu eesmärk oli kostja poolt ja kostja vahenditest elamu ehitamine hagejale kuuluvale kinnisasjale ning selle edasine kasutamine poolte ja nende laste ühise elukohana. Hageja leiab, et seltsingu eesmärgiks oli ühine kooselu ja pereelu, sh laste saamine ning ühise eluaseme soetamine ja selle kasutamine poolte ja nende tulevaste laste ühise elukohana. Poolte kooselu eesmärgiks ei olnud ühise maja ehitamine, vaid ühine pereelu ja laste kasvatamine ning ühise eluaseme soetamine ning selle kasutamine poolte ja nende tulevaste laste ühise elukohana.

Kohus märgib, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele. Seega ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks. Tähtsust omab, mis oli poolte vahelise seltsingu eesmärgiks. Tuginedes ülalviidatud kohtupraktikale, leiab kohus, et poolte vahel on 2004. a (mil hakati Xxx kinnistule elamut ehitama) sõlmitud suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli elamu ehitamine hagejale kuuluvale Xxx kinnisasjale eesmärgiga kasutada seda poolte ja nende laste ühise elukohana. Kohtu järeldust toetavad asjaolud, et hageja kinnistule kõnealune elamu püstitati ning pooled ja nende lapsed elasid nimetatud kinnistul ühtse perekonna ja majapidamisena ca 10 aastat. Samuti on mõlemad pooled eesmärgi saavutamiseks teinud panuseid (vt allpool).

Kohtu hinnangul ei saa seltsingu eesmärgiks pidada laste saamist, kuivõrd lastega seonduvat ei saa käsitleda kui poolte tahet majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvat loomist, mida seltsinguleping just eeldab.

II Panused 49. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on pooled Xxx eramu ehitusse ja selle majandamisse, kui seltsingulepingu objekti, panuseid teinud. VÕS § 581 lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.

VÕS § 581 lg 2 sätestab eelduse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

50.Hageja on algselt vaidlustanud kõik kostja poolt viidatud panused, kuid hilisema menetluse käigus on hageja õigeks võtnud, et OÜ-le Landhaus on 2005.a tasutud 38 346,99 eurot ning muude ehitustööde ja materjalide eest on täiendavalt tasutud 33 312,39 eurot, ühtlasi on kulutatud koduelektroonikale kokku 2790,08 eurot, 74 449,46 eurot. Kuivõrd pooled ei vaidle enam nimetatud kulutuste kandmise tõendatuse osas ning nimetatud kulude seltsinguga seotuse osas (st et tegemist on panustega seltsingusse), siis kohus vastavaid tõendeid sisuliselt ei analüüsi.

Hageja on seisukohal, et nimetatud panused on tehtud poolte ühiste vahendite arvelt, vaatamata sellele, et raha on valdavalt tasutud kostja pangakontolt. Kostja leiab, et panused on tehtud üksnes tema poolt.

Swedbank AS-i ja solidaarvõlgnikest poolte vahel sõlmiti 25.04.2005. a laenuleping nr xxx (I kd, tlk 6-9) laenulimiidiga 70 348.00 EUR, millest võeti maja ehitamiseks kasutusse:

10.05.2005. a 31 976 EUR ja 22.12.2005. a 15 988 EUR, kokku 47 964 eurot. Laen väljastati kostja pangakontole (I kd, tlk 10). Laenukulu koos intressiga on kokku 62 472,79 eurot. Kuigi 11 hageja on laenulepingus märgitud kaaslaenajana, on laenu tagasi maksnud ainult kostja.

Ajavahemikul 25.04.2005–06.12.2019.a tasus ta eelnimetatud laenulepingu alusel laenusumma osamakseid ja intressi makseid kokku summas 32 088.30 EUR, millest 19 949.69 EUR moodustasid laenusumma osamaksed ja 12 138.61 EUR intressimaksed (toimik nr 2-19-1379, II kd, tlk 39). Seega tasumata laenu põhiosa moodustab 06.12.2019.a seisuga 28 014,31 eurot (47 964 - 19 949.69).

Kuna laen võeti mõlema poole osalusel ja tegemist on solidaarkohustusega, siis leiab kohus, et laenuraha arvelt tehtud kulutusi kogusummas 47 964 eurot tuleb käsitada poolte ühise ja võrdse panusena seltsingusse, st kumbki pool on panustanud laenurahaga kaetud ehitustöödesse ja materjalidesse 23 982 eurot (47 964 / 2).

Ülejäänud panuste summas 26 485,46 eurot (74 449,46 eurot - 47 964 eurot) osas on kohtu hinnangul tegemist kostja poolsete panustega, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ise kostja poolt nimetatud panused tegelikkuses teinud. Kohus on eespool märkinud, et seltsingu olemasolu ei muuda seltsinglasele kuuluva vara asjaõiguslikku kuuluvust ehk kui kostja teeb oma isikliku vara arvelt panuseid, siis on tegemist kostja poolsete panustega, mitte poolte ühiste säästude arvelt tehtud panustega. Kohus rõhutab, et pooled ei olnud abielus, mistõttu ei saa nende sissetulekuid käsitada ühisvarana.

51.Hageja on märkinud, et ka tema on teinud panuseid väärtuses vähemalt 228 026,62 EUR järgmiselt: • kommunaalmaksed 17 070,20 EUR; • lastehoid ja huviringid vastavalt poolte kokkuleppele 8 410,67 EUR; • muud kulud leibkonda 32 916,04 EUR; • hageja vanemate panus on 20 000 EUR (s.o. kokkuhoitud rahasumma xxx elatud kuude eest); • laenu tagatiseks eraldas hageja ühishüpoteegi alla oma vanematelt kingituseks saadud kinnistud (registriosa xxx ja xxx). Hüpoteegi väärtus on 124 629,71 EUR; • hageja eraldas Xxxle ühise eluaseme ehitamiseks talle vanemate poolt kingitud kinnistu Xxx (registriosa xxx). 2016. a seisuga kinnistu väärtuseks 25 000 EUR; • hageja hankis maja jt ehitiste ja rajatiste tarbeks vajalikud load jm dokumendid, tegeles kogu asjaajamisega.

Kohus leiab, et põhjendatud on käsitleda hageja panusena kommunaalmakseid summas 17 070,20 EUR. Riigikohtu arvates saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 23). Käesolevast otsusest selgub, et hageja on seltsingusse panustanud erinevatel viisidel, mistõttu elamu kommunaalkulude kandmist hageja poolse panusena on võimalik seltsingu likvideerimisel arvestada.

Kohus leiab, et põhjendatud on käsitleda hageja panusena kinke teel saadud hoonestamata kinnistu väärtust 25 000 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-109-14 p-is 21 märkinud, et seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ei saa viia ühisvara osas ulatuslikumate tagajärgedeni kui ühisvararežiimiga abielu lahutuse puhul. Nimelt ei kuulu abikaasade ühisvara hulka PKS § 27 lg 1 järgi kummagi abikaasa lahusvara. Selle moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2 järgi mh esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa 12 omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel, ning p 3 järgi esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Eelnevat arvestades ei ole vähemalt eelduslikult alust sellist vara arvata ka abieluvälise kooselu poolte ühisvarasse. Küll saab sarnaselt PKS § 27 lg-ga 3 arvata ühisvarasse nende kulutuste väärtuse, mille kumbki pool on kooselu kestel varalt kasu saamiseks varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Seega ei käsitle kohus seltsinguvarana kinnistut, vaid käsitleb seltsinguvarana hageja varaliselt hinnatavat panust hoonestamata kinnistu väärtuse ulatuses. Kostja ei ole kinnistuga seonduva osas vastuväiteid esitanud.

Hageja on menetluse käigus väitnud, et on teinud kulutusi maja ehitamiseks, sisustamiseks ning kommunaalmaksetele kokku summas 21 291,64 EUR. Kohtule arusaadavalt on kommunaalkulude osa nimetatud summast 17 070,20 eurot, seega on elamu ehitamiseks, sisustamiseks tehtud kulud arvestuslikult kokku 4 221,44 eurot (21 291,64 - 17 070,20). Kostja ei ole hageja väitele konkreetseid vastuväited esitanud, mistõttu leiab kohus, et hageja poolt elamu ehitamiseks, sisustamiseks tehtud kulud summas 4 221,44 eurot kuulub arvestamisele hageja panusena seltsingusse.

Ülejäänud hageja nimetatud panused ei ole asjakohased. Kohus on 28.10.2019. a eelistungil selgitanud pooltele, milliseid panuseid saab kohus arvesse võtta. Ka käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on pooltele selgitatud, millest kohus panuste hindamisel lähtub. Nagu kohus ülal märkis, ei olnud seltsingu eesmärgiks laste saamine ning et see ei ole võimalik ka seltsingulepingu olemust arvestades. Laste ülalpidamisega seonduvat reguleerivad vastavad perekonnaseaduse sätted, millest tulnuks pooltel lähtuda. Seega hageja panus lastehoid ja huviringid summas 8 410,67 EUR tuleb jätta arvestamata. Panus „muud kulud leibkonda 32 916,04 EUR“ on sedavõrd umbmäärane, et kohtul ei ole võimalik seda sisuliselt hinnata, lisaks märgib kohus, et seltsingu eesmärk oli seotud elamu ehitamise ja kasutamisega.

Leibkonna hüvanguks tehtud kulud ei ole iseenesest automaatselt seltsingu eesmärgiga seostatavad. Kohus leiab, et asjakohatu on ka hageja vanemate panus on 20 000 EUR (s.o. kokkuhoitud rahasumma xxx elatud kuude eest), kuna ajal, mil pooled vanemate juures elasid, ei olnud poolte vahel seltsingut – seltsing sai alguse elamu ehitamise alustamisega 2004. a.

Samuti ei haaku nimetatud panus seltsingu eesmärgiga. Hageja märkis, et laenu tagatiseks eraldas hageja ühishüpoteegi alla oma vanematelt kingituseks saadud kinnistud (registriosa xxx ja xxx), kusjuures hüpoteegi väärtus on 124 629,71 EUR. Kohus märgib, et hüpoteegi seadmise võimaldamine iseenesest aitas kaasa seltsingu eesmärkide saavutamisele, kuna elamu ehitamine sai võimalikuks laenuraha abil ning laenuraha saamise eelduseks oli pangale piisava tagatise andmine, mida hageja ka võimaldas. Siiski ei saa hageja panusena käsitada hüpoteegisummat.

Hüpoteegi puhul on tegemist instrumendiga, mis võimaldab tagada pangale laenukohustuse täitmise panditud kinnisasjade arvel. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel (näiteks laenu tagastamata jätmisel) kinnisasjade sundmüüki ning saada seeläbi kätte kuni hüpoteegisumma ulatuses võlgnetav summa.

Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Hageja ei ole tõendanud ega kohtu hinnangul saagi tõendada, millises väärtuses panusena saaks hüpoteegi seadmise võimaldamist käsitada. Samuti on kohtu hinnangul võimalik hageja panusena seltsingusse käsitada maja jt ehitiste ja rajatiste tarbeks vajalike lubade jm dokumentide hankimist, kuid hageja ei ole tõendanud nimetatud toimingute varalist väärtust. Mõistagi on likvideerimise raames panusega arvestamise eelduseks see, et panus oleks majanduslikult (rahaliselt) hinnatav (VÕS § 581 mõttes). Seega ei ole võimalik asjaajamisega seonduvat seltsingu likvideerimisel arvestada.

13 52. Kostja on väitnud, et raha, mille hageja seltsingusse panustas, oli pärit temalt, mistõttu ei saa eelnimetatud makseid lugeda hageja panusteks. Kostja ei ole kohtu hinnangul oma väidet tõendanud. Kostja esitatud tõendid (toimik nr 2-19-1379, II kd, tlk 83-86 – konto väljavõtted), seda ei kinnita – ülekannete selgitused („ülekanne“, „emapalk“, erinevate tarbeesemete nimetused, lastega seonduvad kanded jms) viitavad, et raha oli hagejale kantud muudel eesmärkidel, kui seltsingusse panustamiseks. Hageja on vastu väitnud, et tal olid endal vahendid, mille arvelt nimetatud panuseid teha. Hageja on tõendanud, et tema sissetulek perioodil 2006-2016.a. on kokku 105 206,9 EUR, mille moodustavad töötasud, puhkusetasud, sünnitoetused (riigi ja tööandja poolne), preemiad, tulumaksu tagastused ning kostja rahaline toetus hagejale laste kasvatamise eest (toimik nr 2-19-1379, II kd, tlk 93-95 – kokkuvõte; I kd, tlk 92-199 – konto väljavõtted).

53.Ülaltoodust tulenevalt on poolte panused seltsingusse järgmised:

Hageja Panuse nimetus ehitustööd ja materjalid laenuraha arvelt kommunaalmaksed kinnistu ehitamine ja sisustamine hageja lahusvara arvelt KOKKU:

Panuse väärtus, eurot 23 982 17 070,20 25 000 4 221,44 Kostja Panuse nimetus ehitustööd ja -materjalid laenuraha arvelt ehitustööd ja -materjalid kostja lahusvara arvelt laenu- ja intressimaksed 70 273,64 KOKKU:

Panuste kogusumma: 152 829,40 eurot Panuse väärtus, eurot 23 982 26 485,46 32 088,30 82 555,76 54. Seega nähtub, et pooled on teinud Xxx eramu valmimisse olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes) ja pooltel oli seda tehes ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühise majapidamise, endi ja laste kodu) kestvaks loomiseks ja kasutamiseks. Eeltoodu kinnitab kohtu ülal tehtud järeldust, et poolte vahel oli seltsinguleping. Kohtule arusaadavalt osalesid pooled seltsingu juhtimises võrdsel määral (VÕS § 582 lg 2). Seltsingu olemasolule viitab ka poolte käitumine – vaatamata sellele, et eramu rajati hageja ainuomandis olevale kinnistule ja pooled ei olnud abielus, tegi kostja eramu valmimiseks märkimisväärseid pingutusi ning panustas ka rahalisi vahendeid.

III Seltsingu likvideerimine, sh panuste hüvitamine 55. Pooled ei vaidle, et seltsing lõppes 2016. a veebruari lõpus, mil pooled oma kooselu lõpetasid (VÕS § 596 lg 1 p 1). Seltsingulepingu lõppemisel toimub VÕS § 600 lg 1 esimese lause järgi seltsingu likvideerimismenetlus ja vara jaotatakse seltsinglaste vahel. VÕS § 600 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse likvideerimisele kaasomandi jaotamise sätteid (sh AÕS § 77), kui VÕS 33. peatükist ei tulene teisiti. VÕS § 602 lg 1 sätestab, et seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. VÕS § 603 lg 1 sätestab, et pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. VÕS § 603 lg 3 sätestab, et kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. VÕS § 604 sätestab, et pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises.

14 56. Puudub vaidlus, et Xxx kinnistu ja selle oluliseks osaks olevad ehitised on asjaõiguslikult hageja ainuomandis vaatamata sellele, et seltsingu olemasolu tõttu ja selle raames on vähemalt kinnistul asuv elamu poolte ühisvara hulka kuuluv. Käesoleva menetluse tulemusel kinnistu asjaõiguslik omandiõigus ei muutu, jagatakse vaid seltsinglaste ühisvara.

57.Käesolevas asjas ei ole võimalik füüsilisel kujul panuseid tagastada nende olemuse tõttu (ehitusmaterjalid ja seadmed, millest on maja ehitatud ning ehitustööd). Kuna seltsingu tegevuse tulem jääb hagejale, kuulub kostjale hüvitamisele panuste tegemise aegne väärtus (VÕS § 603 lg 3). Seega on asjakohatu kostja seisukoht, et panuste tagastamisel tuleks lähtepunktiks võtta elamu turuväärtus – seadus sätestab selgelt, et lähtuda tuleb panuste väärtusest nende tegemise ajal. Kohus on ülal tuvastanud, et seltsinguvarasse on panuseid tehtud 152 829,40 euro ulatuses, millest 70 273,64 eurot on hageja panus ning 82 555,76 eurot on kostja panus.

VÕS § 581 lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Kostja on märkinud, et tema on peamiselt seltsingusse panustanud, mistõttu järeldab kohus kostja seisukohast, et kostja soovib kalduda kõrvale VÕS § 581 lg-s 2 sätestatud eeldusest. Kohus on seisukohal, et puudub alus kalduda kõrvale VÕS § 581 lg-s 2 sätestatud eeldusest, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe selle kohta, millises ulatuses kumbki seltsinglane seltsingusse panustamises osaleb. Seega tuleb lähtuda VÕS § 581 lg-s 2 sätestatud eeldusest ja lugeda, et pooled kohustusid panustama seltsingusse võrdselt – nimetatust lähtub kohus ka seltsingu likvideerimisel (nt juhul, kui osutub vajalikuks ülejäägi jagamine VÕS § 604 kohaselt).

58.Ülaltoodud sätetest tulenevalt tuleb esmalt täita seltsingu kohustused. Seltsingu ainsaks kohustuseks on pangalaen, mille tasumata põhiosa moodustab 06.12.2019.a seisuga 28 014,31 eurot. Kohus leiab, et arvestada tuleb üksnes põhiosa suurusega, mitte laenu kogukuluga (st laen + intress), kuna laenukohustuse ennetähtaegsel kustutamisel tuleb tasuda üksnes tasumata põhiosa (vt laenulepingu p 5.2). Samuti on kohus seisukohal, et õigusrahu saavutamise huvides on mõistlik lähtuda võimalikult hilisest laenujäägist (seltsingu lõppemise seisuga olid seltsingul täitmata kohustused AS Swedbank ees summas 29 925,42 eurot, samas 06.12.2019.a seisuga olid need vähenenud 28 014,31 euroni), kohus on sellega arvestanud ka kostja poolt tasutud laenumaksete kui panuste arvestamisel.

Maja ehitamise (ja selle finantseerimise), sisustamise ja kasutamise kulude kogusumma on 152 829,40 eurot, millest tuleb seega maha arvestada täitmata laenukohustus summas 28 014,31 eurot. Seega on seltsinguvara väärtus pärast kohustuse täitmist 124 815,09 eurot (152 829,40 - 28 014,31).

59.Järgnevalt tuleb järelejäänud seltsinguvarast tagastada kostjale tema panused. Kohus on ülal leidnud, et kostja panustas seltsingusse kokku 82 555,76 eurot. Järelejäänud seltsinguvara on piisav kostja panuste väärtuse hüvitamiseks. Seega oleks kostjal õigus hagejalt saada 82 555,76 eurot. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega on juba tuvastatud, et hageja kohustatud kostjale tasuma vaidlusaluste panuste koosseisu kuuluva kulutuse summas 447,38 eurot, siis arvestab kohus selle kostjale hüvitamisele kuuluvate panuste väärtusest maha, misjärel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 82 108,38 eurot (82 555,76 - 447,38).

60.Kostja ei ole palunud järelejäänud seltsinguvara (s.o ülejäägi) jagamist (VÕS § 604), mistõttu kohus nimetatud likvideerimise etappi ei käsitle.

15 61. Kostja on palunud välja mõista ka hagiavalduse esitamise seisuga (28.01.2019) sissenõutavaks muutunud viivise 13 077,75 eurot. Kostja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks seltsingu lõpetamisest, so alates 01.03.2016. Kostja arvestas viivist 8% aastas, mis on hagiavalduse koostamise seisuga sissenõutavaks muutunud kokku summas 31 491,80 eurot. Siiski ei nõua hagejalt kogu arvestuslikku viivist, vaid ainult summas 13 077,75 eurot.

Kohus märgib, et viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd panuste hüvitamise kohustus ei muutunud muutus sissenõutavaks seltsingu lõpetamisest, so alates 01.03.2016. Kuna kostja nõue on suunatud seltsingu likvideerimisest tulenevalt panuse tagastamisele (VÕS § 603 lg 1), ei muutu see nõue sissenõutavaks enne likvideerimise raames kohustuste kandmist (VÕS §-d 600, 602, 603; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 44). Puudub vaidlus, et seltsingu kohustused ei ole tänaseni likvideeritud, mistõttu ei saanud ka kõne alla tulla panuste tagastamise nõue. Hageja ei ole kohustusi rikkunud ning nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, mistõttu tuleb viivisenõue rahuldamata jätta. Kostja on palunud viivise väljamõistmist kindla summana perioodi eest, mis lõppes hagi esitamisega, edasiulatuva viivise (nt alates kohtuotsuse tegemisest vms) väljamõistmist pole kostja taotlenud.

V Kokkuvõte 62. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et (i) poolte vahel sõlmiti 2004. a suuline seltsinguleping, (ii) kostja on selle raames teinud oma vahenditest rahalisi panuseid 82 108,38 euro ulatuses, (iii) seltsing on 02.2016 seisuga lõppenud, (iv) seltsinguvara jääb hagejale ning (v) kostja soovib seltsingu likvideerimise raames oma rahaliste panuste tagastamist, rahuldab hagi osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 82 108,38 eurot.

63.TsMS § 445 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Maakohus rahuldas 07.02.2019 otsusega K K asjas nr 2-17-3360 esitatud hagi V Ve vastu ja nõudis kinnistu kostja valdusest välja hageja valdusse, kohustades kostjat otsust täitma üksnes juhul (VÕS § 110), kui hageja on kostjale tasunud 447,38 eurot (kostja poolt hageja kinnisasjale ehitamisega seotud kulutused 7000 krooni VÕS § 1023 lg 1 järgi). Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2020 otsusega tühistati Harju Maakohtu 07.02.2019 otsus osas, milles otsustati, et K K ei ole kohustatud tasuma V Vele valduse üleandmise vastu enam kui 447,38 eurot ja jaotati menetluskulud. Tsiviilasi saadeti tühistatud osas, s.o osas, milles otsustatakse V Ve nõude suurus K K vastu 447,38 eurot ületavas osas, uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles rahuldati K K nõue V Ve vastu kinnistu väljanõudmiseks ja V V on kohustatud valduse üle andma, kui K K on tasunud 447,38 eurot, ning osas, milles maakohus jättis taotlused kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Tulenevalt eeltoodust määrab kohus kindlaks Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 2-173360 täitmise korra, mille kohaselt on kostja kohustatud täitma Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 2-17-3360 resolutsiooni punkti 2 üksnes siis, kui hageja on tasunud kostjale 447,38 eurot Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 2-17-3360 resolutsiooni punkti 3 kohaselt ja 82 108,38 eurot käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt.

16 64. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 65. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna käesolevas asjas oli vaidluse all seltsingulepingust tulenev nõue, vastava hagi hind oli 150 000 eurot ja kohus rahuldas hagi 82 108,38 euro ulatuses (54,74% hagihinnast), tuleb kostja menetluskulud jätta 54,74% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 45,26% ulatuses kostja kanda.

66.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

67.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik osaliselt jõustunud TRK lahendiga 17

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.